Spordiartiklit refereerin energeetika teemas aga allpool põhjendan täpsemalt.
«Praegust Hyundai võistkonda ei saa võrrelda paari aasta taguse või varasemaga. Taristu pole enam sama ning inimesed vahetuvad pidevalt,» avas Neuville tausta.
«Meie peame sõitjatena autot tutvustama uutele inseneridele. Põhimõttelisel iga kolme nädala tagant alustama nullist. See pole raske mitte ainult mulle, vaid ka teistele.
Lihtsalt tuli meelde Sandor Liive aegne Eesti Energia kui iga jumala aasta 1.aprillist uue majandusaasta algusega olid uued struktuuride kastid joonistatud ja sellega ka uued ülemused.
Aastaga sai enemvähem ülemuste selgeks kuhu nad sattunud on ja siis algas uus ring uute ülemustega.
Selles suhtes isegi parem, et kui Hyundai sõitjad alaustava iga kuu uue ringiga siis meil vedas aasta välja
Minu teada, vana viies plokk jääb ühe katlaga tööle, s.t poole võimsusega. Teine katel viiakse põlevkiviõli tootmisel tekkiva gaasi põletamisele ning kasutatakse ainult sooja tootmiseks. Ehk siis isegi renoveerimiseks palju nimetada.
Sutt muudkui korrutab igal võimalusel oma jutupunkti, et gaasijaama ehitamine maksab 5 x vähem kui põlevkivijaama ehitamine.
Mis kasu on tuulikust kui tuult pole.
Mis kasu on odavast gaasijaamast kui gaasi pole.
Väliskaubandusbilansist rääkimata (kui gaasi on).
Kui tuult pole, impordime elektrit või impordime gaasi. Põlevkivi jätame masse ja kaevurid koondame. Kust raha tuleb? Seinast?
Gaasi saab õnneks ette koguda lausa terveks aastaks või isegi veelgi pikemaks ajaks. Sadamas gaasikai ääres olevasse laeva LNG-na, mida jätkub kuudeks ja Läti maa-alustesse hoidlatesse. Äkki oleks mõistlik panustada, et Läti hoidlaid laiendada?
Iseasi on muidugi see, kui ei viitsita gaasi ette varuda ja siis kui maailmas juhtub kataklüsm, hakatakse siinmail siputama.
Võib-olla on see protsess keerukam, aga lihtsustatult olen aru saanud, et seda süsinikumaksu kogub meie oma Jürgen. Nii-et vahet pole ju. Raha jääb koju.
Protsess on keerukam. Lihtsustatult saab Jürgen 1/400 kogu EU-s kogutud CO2 tasust.
Iga meie makstud lisaeurost jääb meie “päris koju” veerand senti.
Kui koduks lugeda kogu EU-d, siis tõesti vahet pole.
Kommunistid ei saa endiselt aru, et kõrgete hindade ravi ongi kõrged hinnad pluss konkurents - kui punanäpud hinnasignaali vahelt ära lõikavad, kaob energiaettevõtetel igasugune motivatsioon konkureerides efektiivsemaid lahendusi üldse otsida ja hinnad jäävadki elanikkonna sissetulekute suhtes kõrgeks, duh:
Oluline on märkida, et uuring ei vaadelnud lõpphinda ehk seda summat, mida inimesed näevad oma elektriarvel koos võrgutasudega.
Ehk elekter on “odav” aga tõusevad kõiksugu muud tasud. Arvele lisandub meretuuleparkide tasu, mis makstakse toetuseks ja läbi selle saame “soodsama” elektri.
Aga äkki oskavad soomlased ise ka elektrisüteemi mudeldada ja vastavalt sellele käituda, et elekter ei läheks kallimaks kui eestis, mitte ei pea seda taanlastelt tellima ja selle järgi otsuseid tegema.
raadios kuulsin kuidas see onu rõõmsal häälel seletas, et energiamahukas tootmine liigub jõudsalt Soome ja Rootsi ja see tulevikus tõstab seal hinda(reaalselt ilmselt mitte), sest nõudlus kasvab. Mis saab veel idiootsem olla kui plaksutada, et meile keegi tootmist ei too ja viib naabrite juurde ja seega meil nõudlus niipalju ei kasva kui neil@i dioot.
Ehk siis tootjatel tasub energiat niimoodi ära anda, et ikkagi toetusi saada.
Eelmisel nädalal kuulutati siin välja (plaanidest räägiti juba enne) ca £60 miljardit plaan aastani 2030 ja seejärel veel £60 miljardit 2035-ni, et teha elektri baasvõrk juhuenergiasõbralikumaks. See raha tuleb siis tarbijatele esitatavate arvete väliselt otse maksumaksjalt - ca £2000 imikust raugani näkku - elagu “odav” energia!
Vt ka Agile Portal , Asun West-Midlands piirkonnas.
OL3 arvestuslik (kuna reaalselt antakse hind OL1+2+3 miksile) hind osanikele on 49 EUR/MWh koos ülekandetasuga. Sisaldab eespool mainitud ca 2x kiiremat kui amortisatsioon laenude tagasimakset.
Huvitav, kuidas nad seal Taani-Eesti uuringus nii kõrge hinna saavad?
elektrihind mudeli järgi oleks kuskil 90 eurot megavatt-tunni kohta
Taani analüütikud võtsid väikese moodulreaktori kulu hindamisel aluseks nimelt selle hinna, mille järgi on ehitatud sarnaseid reaktoreid Hiinas ja Venemaal.
Kas Hiinas ja veremaal on tuumaelektrijaamas toodetud elektri hind tõesti selline?
Hind mudeldatakse täpselt selliseks nagu vaja, et tuuleparke meile maha müüa. Nüüd on selleks kaasatud “sõltumatud” Taani eksperdid.
Huvitav, huvitav - 90€/MWh ilmastikust sõltumatu tuumajaam ei kõlba aga päikesepark koos akudega tahab ju 100 €/MWh saada, et kulusid katta ja see nagu sobib vägagi kuigi ei suuda hooajati midagi toota.
Ainult päev-ette turul osalemiseks peaks elektri hind päikese ja aku jaoks olema üle 100 euro, aga täna on see tegelikult 90 juures, sest kapitalikulu viib selle üles.
Tundub alusetu süüdistus. Need Hiina ja Venemaa hinnad ongi reaalsetest moodulreaktorite projektidest just kõige odavamad üldse ehk valiti moodulreaktoreid kõige paremas võimalikus valguses näitav reference. Mina esitaks siin just vastupidise süüdistuse, et miks esitati tuumaenergia “ilustamiseks” võrdluseks projektid, mille hindadega Eestis reaalselt samaväärset jaama püsti lüüa poleks võimalik. (Me ei hakka ju hiinlaste või venelaste tehnoloogiat siia juurutama.)
Kui nende asemel oleks võrdluse aluseks võetud Darlington (Canada) 4x300 MW = $15.1B või TVA Clinch River (US) 300 MW = $5.4B, oleks pilt veelgi koledam. Rohkem reaalseid moodulreaktorite reference projekte lihtsalt pole ja kõik. NuScale 462 MW = $9.3B projekt juba katkestati 2023.a. kuivõrd ükski tarbija ei tundnud huvi sellise hinnaga elektri vastu ega polnud nõus siduvaid ostuleppeid ette sõlmima.
Kas need Venemaa “väikesed modulaarsed reaktorid” pole mitte teise lähteülesandega valmistatud?
Venelaste viimane projekt olid tuumareaktorid laevadel, mida oleks võimalik ohutult ja kuluefektiivselt mööda maailma ringi vedada ning mis kannataks ka raputamist tormide käigus. Juba need nõudmised tõstavad hinda. Lisaks oli nende võimsus ca 10x väiksem kui “väikeste modulaarsete reaktorite” võimsus millest läänes räägitakse. Ja nad olid mõeldud kasutamiseks Arktikas kohtades kus kasutatakse naftaprodukte ja elektrihind on niikuinii kordades kallim.
Hiinlased on SMRe vaadanud küll sarnase lähteülesandega kui Lääs, aga pole eriti kuhugi jõudnud.
Nende hind tuli nende projektis küll mainitud numbrite kanti, aga nad üldiselt leidsid selle liiga kalli olevat võrreldes nende 2-3x madalama suurreaktorite MWh hinnaga. Projekt pole päris surnud, kuna riik rahastab, aga nad on läinud reaalse energiavarustuse rajamisel pikemate elektriliinide teed.
Hetkel on Hiinas konveiermeetodil ehitamisel 32 uut suurt reaktorit vs 3 vinduvat (Hiina mõistes) SMR projekti.
