Üldine filosoofiline küsimus: Kuidas meil üldse reaalset elektri “keskmist hinnataset” arvutatakse?
Kas keskmine hind on see kui palju meil kujuneb börsihind mingil ajahetkel ja sealt arvutatakse keskmine?
Või keskmine hind on see, et mis hinnaga ja kui suures koguses elektrit on ära tarbitud mingis ajavahemikus?
Öösiti võib ju keskmine hind madal olla, aga kuna sel ajal on tarbimine samuti väga madal, siis see ju moonutab pilti ja lõppkokkuvõttes ei ole nende andmetega suurt midagi peale hakata, sest siis kui enamus tarbijaid tahab tarbida, on elektri hind laes.
Seega ettepanek on hakata arvutama mitte elektri üldist keskmist hinda, vaid näiteks seda hinda, palju näiteks maksis kolmandik kogu päeva jooksul tarbitud elektrist kõige suurema tarbimisega ajahetkedel?
Või kui palju maksis elekter nädala jooksul neil ajahetkedel millal tarbiti sellest elektrist kolmandik ja seda tarbiti kõige suurema tarbimisega ajahetkedel?
Või sama asi ka kuu kohta - arvutatakse elektri hind siis kui sellest tarbiti kolmandik kõige suurema tarbimisega ajahetkedel.
Loomulikult arvutatakse siia sisse need, kes maksavad elektri eest börsihinda, mitte paketihinda.
See toob palju adekvaatsemad võrdlusandmed mis elekter tegelikult tarbijale maksab ja ka minevikustatistika pealt saaks seda arvutada.
Kui peaminister tuleb eetrisse sõnumiga, et “elekter hakkab meil keskmiselt maksma varsti nii- ja nii vähe”, siis mida sellise infoga peale hakata neil, kellel on vaja elektrit tarbida siis kui see just kõige rohkem maksab?
Intellektuaalse energeetikaarutelu põhiküsimus peakski olema see, milline on ühe või teise energialiigi optimaalne osakaal riigi energiamixis, mitte denial olekusse trigerdumine taastuvenergia sõna kuuldes. Võrreldes end EL taastuvenergia osakaalu esirinnas oleva Soomega ja nentides fakti, et Eesti impordib Soomest palju suurema osa oma elektrist, peaks turu küllastumiseni ruumi jätkuma. Puudu on praegu kõigest.
Tegelikult ei tuleks rääkida keskmisest hinnast, vaid investeeringutest. Kui suur on investeerimisvajadus kui kõik on 100% taastuv ja kui suur on investeerimisvajadus muudel juhtudel. Siis saaks objektiivse pildi, sest investeerimisvajadus pikas perspektiivis määrab ka keskmise hinna.
Selline lähenemine ignoreerib täielikult fakti, et tuulega hästi kokku sobiv hüdro on Soomes ca 20% elektritoodangust. Millele meil pole midagi samaväärset vastu panna.
Nagu N Liidu aegadest “maisikasvatus lõunapiiridest polaarjooneni”
Lähtudes ainult investeerimisvajadusest, jättes kõrvale primaarkütuse hinnaerinevuse ja energeetika muud aspektid, nagu varustuskindlus ja energeetiline julgeolek, muutub pilt ilusti must-valgelt kirkaks, kus pika puuga võidab omamaiste elektritootmisinvesteeringute lõpetamine ja panustamine ainult välisühendustele, millele järgnevad madalate investeeringukuludega gaasijaamad ning kõik muu jääb siit kaugele maha.
Kas keegi on seda kokku arvutanud, kui palju me hoiaks kõigilt kuludelt kokku - võrguarenduse kuludelt, “rohelise” elektri toetustelt, stabiliseerimise kuludelt jne, kui me oleks juba 20 aastat tagasi ehitamas ühte 4000MW -se võimsusega tuumajaama kõigi kolme Balti riigi peale?
Miks me siis ikkagi puiduhakkest või graanulist elektrit ei võiks toota? Selle asemel et seda välja vedada. See oleks ju suurepärane juhitav võimsus, pealegi taastuv ressurss. Looduskaitsjad läheks hulluks (arusaamatul põhjusel) ja seda kardetakse?
Puiduhakke ja graanulite puhul on küsimus hinnas. Ju siis mujal ollakse valmis palju rohkem maksma selle kraami eest.
Toon teise analoogse näite:
Meil ka siin Eestis just põllumehed korraldasid suure meeleavalduse, kus üks teema oli “toidujulgeolek” ja siis meediasse maandusid mitmed ütlused, et me ei varusta end veel piisavalt munadega, kanalihaga, köögiviljadega ja millega kõik veel… Aga keegi ei räägi hinnast. Eriti näiteks sellises valguses kus meil näiteks kanamunadele pannakse peale sunduslik puurivaba kasvatus, mis viskab kohaliku muna hinna lakke.
Varsti kaob niikuinii see metsa ära põletamise teema päevakorrast ära - varsti on kõik see mida on võimalik raiuda, ära raiutud, ning seejärel raiemahud langevad kõvasti ning kui venemaalt puitu sisse ei tule, siis pelletitööstuse mahud kukuvad kordades.
Arvuta. (Abiks teada, et rusikareegli jargi saab tonnist puidust 1MWh elektrit; küttepuidu erikaal on 400-500 kg/m3; pelletitonni turuhind on €150.kanti; Eesti 2025 elektritarbimine oli 7,9TWh.)
Taani ja Inglismaa siiski kasutavad väga palju meie pelletit. Eesti pelletitest lõviosa läheb Taani ja Inglismaa elektrijaamadesse. Suurimad on Drax inglismaal ja Avedor ning Stradstrup Taanis. Drax toodab 2x eesti koguvajaduse, seal on 4 x 645MW katel ainult biomassil. Praegult lõikavad Taani ja Inglismaa kasu eesti biomassist vähendades sellega enda CO2 heidet aga kannatab eesti kuna raie läheb eesti kirja ja hakkame ka vist trahvi maksma lulucfi arvestuses.
Pelletid, mida Graanul Invest UK-sse ja Taani tarnis, pärinesid enamjaolt hoopis Läti metsadest (43.4%). Lisaks saadi üle 10% toormest Valgevenest ja väiksemad osad ka Leedust ja Poolast. See “meie pelleti” osakaal Darxis/Stradstrupis pole üldse nii suur, kui üldsielt kiputakse aravama
1 tonnist pelletist saab 4,8MWh elektrienergiat kui ainult elektri toota.
Seega 150€ tonn jagatud 4,8 võrdub 31,25 €/MWh on küllaltki odav ja samas suurusjärgus põlevkiviga.
Hakkepuit on ilmselt odavam kui pellet.
Siit ka põhjus miks EE tahtis Auveres hakkepuitu kasutada kuna hakkepuidult ei arvestata CO2 aga põlevkivilt arvestatakse.
Koostootmisel soojusega alaneb elektri hind veelgi.
Kui meil siin Eestis ollakse valmis puiduhakke ja pelleti eest rohkem maksma, siis vaevalt viitsiks keegi seda kraami Inglismaale või Taani müüa.
Kindlasti paljud Eesti turbaküttel katlamajad põletaksid turbabriketi asemel näiteks puiduhaket või pelleteid. Aga näed, turvas on odavam.
Selles tabelis pelleti eksport on 2,5Mm3, mis puhtalt energeetiliselt on ca 5,8TWh.
Põlevkivielektri aastane maht peaks olema <2TWh
Seega põlevkivi asendamiseks isegi peaaegu jätkuks.
Proovi teemas püsida. Me ei räägi praegu hooajalisest soojusenergia tootmisest (kus elekter on pmst kõrvalsaadus) ja selle otstarbe jaoks on pellet muidugi ok.
Just hooajalisest tuleb rääkida kuna suurim vajadus on talvel ja siis on ka suured tuuletuse perioodid ja päike ei tooda midagi. Kas täidame selle gaasiga mis ei ole odavam puiduhalkkest või kodumaise taastuva ressursiga.
Pelleti elektrilise väärtusega eksisin jah aga tootmisel ongi kolmandik elektrit ja 2/3 soojust seega hinna number jääb paika 30-40€/MWh