To: raulir
Eks siis saab näha, kas Rail Baltica rajamine ja sellega kaasnevad graniidivajadused tingivad tunnelite puurimise sügavale maa alla või mitte. Hind võib ju olla sama mis Soomest ostetaval, aga tõenäoliselt võib olla probleem kogustes - tõenäoliselt keegi ei vaja mingi ette antud aja vältel sellist kogust graniiti sellise hinnaga.
1 Like
On tekkinud hea võimalus odavalt tuulikuid kokku osta.
https://www.err.ee/1609969064/suurt-soome-tuuleparki-ahvardab-pankrot
3 Likes
Sellel pole jääsulatust. Enefiti omal oli jääsulatus mille nad maha müüsid. Ilmselt see teenis korralikult uuele omanikule kui kõrged hinnad olid.
1 Like
Ja samal ajal meile räägitakse, et vaja on veel rohkem tuulikuid, veel rohkem. Sest tuuleenergia on hullult kasu(m)lik. Kuidas küll soomlased siis oma tuuleparke sellises kasu(m)likus sektoris opereerida ei suuda?
1 Like
Kui uusmoeks on saanud lisada elektriarvele ka elektrienergeetikaga seotud kaudsed kuluread, siis üks neist on veel puudu: “Põlevkivikaevanduste varingute likvideerimise tasu”
Jõhvi – Tartu maantee lähedal varises sisse kaevanduskäik
Sissevarisenud kaevandusauke suletakse Eestis keskkonnainvesteeringute keskuse eestvedamisel neli aastat tagasi välja töötatud tüüpprojektide põhjal.
Sel aastal on keskkonnainvesteeringute keskusel plaan sulgeda 100 auku.
2 Likes
See pole paraku ainult energeetika kulu. Põlevkivi kaevatakse lisaks energeetikale keemiatööstuse tarvis.
Näidet praegu eksisteerivast põlevkivi kasutavast keemiatööstusest? VKG ammu ei tee vaike enam. KKT on ka õlitehas.
Põlevkiviõlitehased ei olegi keemiatööstused? Pürolüüs on millise tööstuse protsess?
Keemiaööstus imo toodab kemikaale mitte suht primitiivseid kütuseid, mida põlevkiviõli on.
Energeetika teemas mõjub tervemõistusliku inimese jutt nagu sõõm värsket õhku: Ivo Palu: milline elekter on kõige kallim?
Vähemalt keegi veel suudab aru saada, et odav hind, varustuskindlus ning hinnastabiilsus on täiesti erinevad eesmärgid ja kohati üksteisele vastandmärgilised. Selle pühaduseteotuse eest, et julgeb välja öelda, et tuule ja päikese osakaalu kasvatamine toob elektri keskmist hinnataset alla, saab nüüd muidugi rohepöörase templi otsaette.
Kuidas saa arvutad ja võrdled korrektselt elektri hinda, kui ühel tootmisviisil on varustuskindlus valdavalt hinna sees, aga teisel tuleb see turult juurde osta?
Varustuskindluse lisakulu tuleb siis võrdlusel samuti vastavalt sisse arvestada.
5 Likes
Täielik demagoogia üritades lahutada neid 3 komponenti. Aga põlevkivil oleks need 3 ju kõik olemas , kui lollakad kvoodid eemaldada…
1 Like
Milles see tervemõistuslikkus selles artiklis seisnes? Ma ei suutnud sealt seda leida.
Varustuskindlus ja hinnastabiilsus on isegi poliitikute poolt kinnitatud kui samamärgilised - probleem on hoopis rohelisuses, miks peab nende vastu minema.
Tuule ja päikese põhjustatud kõrged hinnad on samuti üldiselt ametlikult kinnitamist leidnud.
Näiteks OL3 osanikud on siis täitsa lollid või?
1 Like
Millele erakondadest ainult sotsid vastu on.
Epic:
… vajab juhitavaid võimsusi, milleks ühe võimalusena saab pärast 2035. aastat olla näiteks tuumajaam. See on üks võimalus tagada varustuskindlus juhuks, kui tuult või päikest parasjagu ei ole./…/" sõnab energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Mitte ammuks käis siin murelik arutelu, kas Sutt on päriselt nii loll nagu paistab või mängib lolli. Peale seda ei kahtle vast enam keegi, et õige on vastus a. IQ-d omav inimene lihtsalt ei saa sirge näoga rääkida tuulevaikuse olukordade puhuks juhitavas varustuskindluse reservis hoitavast tuumajaamast.
5 Likes
Kes selle vastu vaielnud on?
Tee väike mõtteeksperiment: kujutle olukorda, et teie tsunftil õnnestubki mingi imenipiga paneelide katusele vedamine keelustada, sundida kõik inimesed võrguelektrit tarbima; päikese-, tuuliku- ja akupargid lammutada, asendades need samaväärses mahus kaevandusaladega ning selle tulemusel ära jäänud taastuvenergiatootmine aastaringse gaasi ja/või põlevkivi ahju ajamisega asendada.
Mis arvad - kas sinu aastaste elektriarvete kogusumma: a) kasvaks; b) kahaneks; c) sittagi ei muutuks.
Keelustamisega tegelevad eelkõige rohehullud.
Nii päikesel kui tuulel on oma nišš ja maht olemas, kus nad on odavad ja optimaalsed. Lollus on nendele täielikult panustada. Levitatavas roheenergia “madala hinna” promos jäetakse mugavalt välja kõik kaasnevad lisakulud.
Muide, võimalik, et Sutt polegi loll, vaid lihtsalt realist. Tuumajaama varustuskindluse reservis hoidmises ei ole midagi tehniliselt võimatut, see on lihtsalt ropult kallis.
Aga kui alternatiivid on veel kallimad?
EL on siiani eesmärgil olla 2050 CO2 neutraalne. Lihtsalt maagaasist elektri tootmine on välistatud. Jäävad laias laastus carbon capture, biometaan, vesinik ja tuumajaam.
Ükski nendest pole odav lahendus.
4 Likes
Lugesin imestades su teksti igaks juhuks kaks korda üle, aga ikka jääb mulje, et sa ütlesid praegu välja hereetilise mõtte, et Eesti energiamixis võib taastuvenergeetika elektri keskmist hinnataset alla tuua !!!
a) Võib olla päris kindel, et EL 2050 energianeutraalsuse kava sellisel kujul kunagi finaali ei jõua. See oleks EL enda finaal.
b) Loetelust puudub taastuvenergia talletus vedelik- või gaasikütusteks. Pole ka (veel) odav, aga “reservtuumajaamale” teeks ärtust ära.
Sutt ei ole energeetikas pädev see on ilmselge.
Aga tuumajaam ei ole tõesti reservis olev juhitav võimsus vaid pidevalt töötav baasvõimus mis peab tagama võrgu stabiilsuse ja omanikele prognoositava ja stabiilse hinna.
4 Likes
Religiooni nimel on hullemaidki asju tehtud.
Loomulikult toob taastuvenergeetika kuni teatud piirini keskmist hinda alla.
Aga mingi mixi juures on murdepunk ja edasi hakkab taastuvenergeetika keskmist hinda tõstma.
1 Like