Aurora, minu küsimused olidki suunatud selle väljaselgitamiseks kas andmekeskus on bluff (või heatahtlik sinisilmsus) või mingi päris asi. Eriti selles valguses, et kas andmekeskus tahab aastas mõned nädalad järjest töötada elektriga mille hind on 300…500 eurot MWh eest.
Soomes on teistsugune energeetiline pilt. Seal pole tõenäoliselt sellist situatsiooni, et uus kerkiv andmekeskus hakkab olema senini eksisteerivast suurimast elektritarbijast mitmeid kordi suurem. Soomes on ka hüdroenergiat palju rohkem, lisaks tuleb sinna hüdroelekter Rootsist ja Norrast, millel on roheline silt küljes. Tõenäoliselt tuumaelekter “rohelise energia” sildi alla veel ei käi. Varsti tõenäoliselt käib.
Eks see itkemine saab alguse sellest, et andmekeskus rajatakse päikesepargi kõrvale, mitte uue rajatava tuumajaama kõrvale.
Mingid venkud vahepeal ehitasid oma krüptokaevanduse pargi otse põlevkivijaama kõrvale, siis selle üle itkemist polnud, sest põlevkivijaam on võimeline töötama kogu aeg (kui selle kõik ahjud just remondis pole).
See on ju puhas juhitav tarbimine. Bitid ja baidid pole selles äriplaanis esmatähtsad. See aparaat hakkab osalema nii sagedus- bilansi- kui ka päev-ette turul pakkumistega, et vot sellise raha eest võin ennast alla(ja miks mitte ka üles) koormata. Treenimisel pole igal ajahetkel olemasolev arvutusvõimsus tähtis, peaasi et kuu lõpuks tulemus oleks selline nagu kokku lepitud.
Andmekeskus on liiga kallis riistapuu, et see saaks endale mingeid pause lubada. Lisaks, kuna nad konkureerivad omavahel, on vaja, et igasugused mustreid ja suhteid arvutavad algoritmid võimalikult kiirelt tulemuse kätte saaks, seega ei panda seda ka ajutiselt “väiksema võimsusega” tööle.
Analoogid on näiteks igasugused reisi- ja kaubalaevad, lennukid, rekkad… Ka need peavad kogu aeg töös olema, et oma hinda õigustada.
Iseküsimus on et kas on ikka plaanis päris andmekeskus või ainult mingi butafooria. Kui ma ei eksi, siis Eestis ehitati üks krüptorahadega tegelev andmekeskus, pärast selgus et tegu on lihtsalt pettusega ning mingeid reaalseid krüpteeringuid nende “coinide” taga polegi.
https://www.postimees.ee/8429026/michal-eesti-jargmine-arenguhupe-tuleb-tehisintellektist
Mingi neli aastat tagasi oli jutt, et Eesti uus konkurentsivõime, uus majanduskasv ja suur tõus tuleb rohepöördest. Kaks aastat tagasi räägiti, et uus tõus ja konkurentsieelis tuleb kaitsetööstusest. Nüüd uues sini-must-valges visioonis räägivad nad hästi palju tehisintellektist.
Nüüd on aru saada, kust need spinndoktorid selle andmekeskuse ideega välja tulid, varsti hakkame seda äri “maksumaksja nisa” otsa sobitama.
Täiesti kindlalt juba arvutatakse, kui palju siin riigilt välja lüpsma saab hakata.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) sõnul on energiamahukate tarbijate Eestisse toomine ka riigi prioriteet.
“Meie piirkond on praegu arengus maha jäänud. Eestisse me vajame ka kohapeale suurema võimekusega andmekeskust, kasvõi näiteks sellepärast, et ilma me ei saa iseliikuvaid sõidukeid rakendama hakata. Kui andmekeskus asub meist liiga kaugel, siis tekib ajaline viide ja see ei sobi meile. See ei sobi meile ka näiteks droonitõrjeks,” ütles Pakosta.
Nutetakse et elektritarbijaid pole…
Samas aga keelatakse ära hõõgniidiga elektripirnid, liiga võimsad tolmuimejad…, uhh, veel midagi on ära keelatud väiksema elektritarbimise “eesmärgil”?
Andmekeskus vähemalt selles mõttes tasakaalustaks tarbimist, et suvel kulub jahutamisele rohkem energiat kui talvel. Erinevalt ülejäänud turust, kus tarbimiskoormus on tugevalt talve poole kreenis.
Tõsi, mu õhukesele kogemusele tuginedes pole see erinevus Eesti kliimas väga suur. Julgeks ennustada, et suvekuude ja talvekuude tarbimise osakaal on ehk 60/40.
Riistvara ise tarbib ju ühtlaselt.
Kõige suurem karuteene ühiskonnale on selle arutelu käigus loodud mulje, nagu tuumajaam päästaks meid elektridefitsiidist ja tuuleparkide rajamisest või tooks üldse ilma taastuvenergia arendamiseta soodsamad hinnad - tuumajaam üksi hindu alla ei too. Ka Soome katab üha suurema osa oma tarbimisest just tuuleenergiaga, mis ületab tänaseks kohati nende märkimisväärset tuumaenergia mahtu. Soomlased ehitasid sellise mahu uusi tuuleparke selleks, et oma hinnad kiiresti alla saada, tuumajaamaga võrreldava toodangumahuga tuuleparkide rajamine on kordi kiirem ja odavam ettevõtmine. Elektritarbimine tõuseb ja lähemal kümnel aastal ei ole ühtki teist realistlikku varianti elektrihinna kontrolli all hoidmiseks kui oluliselt kiirem tuuleparkide rajamine kui seni, vastasel juhul peame lootma ainult sellele, et naabritel tekib piisav ülejääk ja kõik ühendused alati töötavad. See tähendab ka maksuraha riigist lahkumist, tänapäevaste ettevõtete rajamist pigem naabrite juurde ja ei ole mõistlik ei energiajulgeoleku ega elektri ühikuhinna mõttes. Kohalikke uusi ja soodsat elektrihinda pakkuvaid elektriallikaid on ka meil tarvis - ja väga kiirelt kasvav akusalvestus aitab kõige paremini taastuvenergia ajutist üleküllust pikemale ajale laotada, langetades tarbijatele hinnakõikumisi ja vähendades tootjatele ajutisest taastuvenergia üleküllusest tekkivat nn kannibaliseerimise riski.
Kui kellelgi on hästipõhjendatud vastuväiteid, loeks huviga.
Tuuleparkide juhuelektri edukaks kasutamiseks on vaja kõrvale odavat juhitavat võimsust. Soomlastel on see hüdro näol olemas.Kuni juhu- ja juhitava proportsioon on enamvähem paigas, toovad tuulepargid hinda alla. Kui juhitavat pole piisavalt, hakkab tuuleparkide lisandumine järjest rohkem suurendama tuuleenergia tootmise piiramist ja dotatsioone.
Siin varemgi läbi käinud saidis saab panna ka kuupõhise vaate. → Finland | Electricity Maps
Tuuleenergia tootmine Soomes oli tarvekuudel tuumast pea 2 korda väiksem, kuid oli enamvähem võrdne hüdroga. Selline proportsioon töötab.
Eestis on juba praegu “normaalsetes tuuleoludes” mõistlik elektri hind. Samal ajal sama veebi järgi oli näiteks Eesti tuuletootmine k.a. jaanuaris ca 40% põlevkivitootmisest. Sellisel kuul põlevkivi keskmistatud asendamiseks peaksime tuule 2,5 kordistama, kusjuures see ei lahendaks veel üksikute tuulevaiksete päevada probleemi.
Kui üritame tuulikutega talvist auku katta, siis elaks see park meil siin kolmveerand aastat ainult dotatsioonide peal.
Mida peale hakata loosungiga: “Kartuli hinna kontrolli all hoidmiseks tuleb meil oluliselt oluliselt kiirendada kartulipõldude rajamist”? Kui meil samal ajal pole keldreid kartuli ületalve hoidmiseks ja kartulivõtu ajal ei suuda rahvas kogu põllult tulevat kartulit ära süüa isegi kui peale makstakse. Ja talvel ikkagi kartulit pole. Milline põllumees tormaks sellistes tingimustes, loosug pea kohal, uusi kartulipõlde rajama?
Kui tuuleenergia hindu alla toob, siis mis kuradi pärast on neile vaja toetust maksta? Kommertsalustel tehtaks neid tuuleparke täpselt nii palju kui vaja ja poleks vaja vaielda “palju neid on vaja?”
Akusalvestusest rääkides oleks vaja iga kord rõhutada, et see “pikemale ajale jaotamine” tähendab ajavahemikku, mida mõõdetakse tundidega ja vähegi pikema tuule- ja päikesepausi korral on blackout
Arvestades suvise ja talvise tarbimise 2-3 kordet erinevust, kehtib see reegel ükskõik millise energialiigi kohta, millega otsustatakse talvist tippu katta. Kui meil oleks näiteks olukord, kus kogu riigi energiavajaduse katavad põlevkivi- või tuumajaamad, seisaks nendest suvel pooled kuni kaks kolmandikku täpselt samuti kasutuseta ning nende seisakust saamata jääv investeeringu tagasi teenimise ja ülalpidamise raha tuleb tagasi teenida siis kui nad toodavad. See, kui seisakukulu otseselt elektriarvel ei kajastu ning kaetakse riigi dotatsioonide vms mehhanismidega ei muuda kokkuvõttes midagi - lõpuks tuleb see raha iju kka ühel või teisel viisil inimeste endi taskust. Võib jalgu trampida ja juukseid katkuda, aga see ei muuda kuidagi fakti, et Eestis tarbitakse talvel elektrit palju rohkem kui suvel.
