Seoses rohetoetustega on propelleri tööshoidmine propelleri omanikule kasumlik isegi elektri nullhindade juures. Riik tuumajaamale kindlasti mingeid rohetoetusi ei jaga ning pigem vaatab riik tuumajaama, kui võimalust sealt vahelt lisamakse koguda.
2 Likes
Olikiluotto elektrienergia hind osanikele oli 2024. keskmisena 35 EUR/MWh.
Kusjuures seda olukorras, kus nad maksavad selle hinna sees tuumajaama rajamise laene tagasi kaks korda kiiremini kui tuumajaama arvestuslik amortisatsioon.
St, ca 25 aasta pärast hakkavad nad maksma üldse alla 20 EUR/MWh (inflatsiooni arvestamata). Seda ca 30-ks aastaks.
1 Like
See on koos vanade jaamadega nende vanu ehitushindasid ja praeguseni amorti arvestades.
Uuega asi enam nii ilus ei ole.
OL3 elektritoodang 2024 oli ca 10TWh, ehk selle elektrihinnaga 350M€. Isegi ainult ehituskuludele otsa vaadates ei ole 35 EUR/MWh realistlik.
Lisaks on tarbimise struktuur erinev, Soomes tagavad tööstustarbijad piisavalt suure baastarbimise. Suvi/Talv erinevus on Soomes oluliselt väiksem ja hüdrojaamad tasakaalustavad tuult/päikest.
Eestis peaks tuumajaama püstitamisel hakkama juba tuulikuid maha lammutama.
3 Likes
Ma olen käinud Soomes nii suvel kui ka talvel ja ma ütleks, et Soome kliima erinevus nende kahe aastaaja vahel on suurem kui Eestis, st kliima on kontinentaalsem.
Arst: “Me peame su paranenud käeluu uuesti ära murdma, kuna muidu me peaks hakkama kipsi eemaldama…”
Ma räägin jooksvatest kuludest ja hindadest, st raha mida osanikelt elektri eest võetakse, see on amordist sõltumatu.
St kui jaama amortisatsioon on näiteks 60 a, aga osanikud maksavad läbi hinna tagasi 30 aastaga, siis on hind esimene 30 a kallim, teine 30 a odavam.
Samas raamatupidamises on 30 aasta juures 50% jaamast veel arvel, ja amortiseerub seal edasi, ilma et osanikud enam hinna sees midagi maksma peaks.
Tõsi see on, et 35 EUR/MWh on TVO müüdava energia keskmine hind.
OL1+OL2 hind selles on ca 18-20 EUR MWh, kuna nende laenud on makstud. Planeeritav eluiga hetkel on neil selle hinnaga kuni 2058 (koos pikendustega).
OL3 hind on ca 42-45 EUR MWh, kuna sellest makstakse selle ehitamiseks võetud laene topeltempos võrreldes amortisatsiooniga. Selle hinnaga planeeritakse ca kuni 2052 (± paar aastat sõltuvalt refinantseerimise tingimustest vahepeal), seejärel vahemikus 15-20 EUR MWh kuni 2083 (hetkel veel ilma pikendusteta).
1 Like
Tarbijate erinevus. Suured tööstustarbijad tarbivad nii suvel kui talvel sama palju.
Samas see tarbijate struktuur tagab tuumajaamale korraliku võimsusteguri. Kui “Eesti jaam” peaks suurelt vabaturule müüma, oleks pilt oluliselt kehvem.
Pigem tuleks siinkohal küsida, et miks Eestis (ega Baltikumis) samamoodi suuri tarbijaid pole?
Muna/kana,
Kusjuures jaama ehitamine ei taga veel tarbijate tekkimist, Mõjutavad ka muud faktorid.
Vaata praeguseid elektrihindasid.
Vabaturule tuumajaamal Eestis asja ei ole.
2 Likes
Aeglaselt juhtida saab, kuid kiirelt minutite-sekunditega suurele tarbimismuutusele reageerida ei saa, AFAIK.
… kas siin see löppematu vaidlus mida teha kuidas teha pole suht möttetu vs praktikasse juurutatu suht möislikud lahendused…
… teisisönu, kui sa ise pole ettevötja, siis mötled üle… ettevötjana ag leiad selle tootlikkuse vöidu nishi, mis turueelise annab…
… palju kisa vähe villa, ütles vanapagan kui pörsastelt villa pügas… vöi, kuidas 
1 Like
Tuumajaama väljundit saab juhtida mitmel moel:
Auru juhtimisega - kuni ca 2% võimsusest üles või kuni 5% alla mõne sekundiga (numbrid sõltuvalt ka ehitusest - mobiilsed tuumareaktorid laevades kuni 100%). Osasid tuumajaamu kasutatakse niimoodi lausa võrgusageduse juhtimiseks sekundite lõikes.
Varraste liigutamisega - Prantsusmaa tuumajaamad kokku suudavad teoreetiliselt muuta oma võimsust 21 GW 30 minutiga. Keskmiselt uuematel reaktoritel enamvähem ohutu (varraste riknemise suhtes) 30% 30 minutiga.
Keevveereaktorites kasutatakse tipukoormuse lähedal (üle 70% nimivõimsuse juures) vee ringluse kiiruse reguleerimist, mis tekitab rohkem või vähem aurumulle vees, mis mõjutab tuumareaktsiooni kiirust. Aeglasem vee kiirus → rohkem mulle → vähem neutronite aeglustamist → vähem tuumareaktsiooni. Mõju kiirus kuni 20% minutis.
Viimane on peamine tuumajaama reguleerimismeetod, kuna ei tekita eriti ebastabiilsust tuumareaktsioonis.
1 Like
Ettevõtjana aga leiad selle poliitiku, kes väikese cashbacki eest su äri maksumaksja raha eest kasumlikuks teeb?
2 Likes
Ma olen olnud ka suur tuumajaamale pöidla hoidja aga viimasel ajal üha vähem.
Põhjus selles, et tohutu buum lööb hinnad üles nii tuumkütusele kui moodulreaktoritele.
Uus küttelahendus lubab Narvale praegusest piirhinnast ligi 40 protsendi võrra odavamat toasooja ja seob Narva lahti Balti elektrijaamast, mis töötab vaid siis, kui elektri hind on piisavalt kõrge. Kahe aasta pärast hakkab Narvat õlitehaste uttegaasi abil kütma Eesti elektrijaam.
“5. plokk ehitatakse ümber gaasikütuse peale. Seal tekib suures koguses auru, mis transporditakse 20-kilomeetrise soojatoruga Narva. Soojatoru ehitamine 20 kilomeetri distantsile ei ole Eestis uudne, ei ole ka Lääne-Euroopas uudne. Ma olen veendunud, et me sellega saame väga hästi hakkama,” lausus Eesti Energia juhatuse liige Lauri Karp.
Uttegaasi põletamisel põhineva küttelahenduse ehitus maksab ligi 50 miljonit eurot, sellest umbes pool kulub soojatrassi rajamisele. Samasugust lahendust pakkus paar aastat tagasi toonane Narva linnapea Jaan Toots, kuid siis ei võetud teda tõsiselt.
“Oli kogu aeg öeldud, et see on kõige kiirem lahendus. Mul on hea meel, et see ära tehakse. Praegu see soojus, mis sealt väljub, läheb tegelikult vette. Me rääkisime sellest, see soojus läheb raisku ja nüüd see soojus tuleb linna. Arvan, et mul oli insenerimõtlemisega õige ettepanek,” ütles Toots.
Uue küttelahenduse ehitustööd algavad tuleval aastal. Auvere soojus jõuab Narva 2028. aasta lõpuks.
https://www.err.ee/1609966979/enefit-hakkab-narvat-kutma-20-kilomeetrise-soojatoru-abil
Mulle hullult meeldib kuidas tänapäeval AI abil genereeritakse ametinimetusi. Annab artiklile kohe jumet juurde 
Madis Vasser, Eesti Rohelise Liikumise väiketuumajaamade vanemekspert
vt. MADIS VASSER ⟩ Tuumajaama Eestisse tõenäoliselt ei rajata
3 Likes
Sama tüüp tituleeris end täpselt samamoodi juba aastaid tagasi. Kui tollal leidis publik tiitli olema keskmisest oluliselt meelelahutuslikuma väärtusega, siis korraks tundus, et kodanik sai oma veast aru. Nagu näha, võivad mõned siiski rohkem kui korra sama reha peale astuda.
1 Like
Täielik loterii.
Hinnapunkt tarbimise ja tootmise lõikumisel tekib ju päev enne prognooside alusel.
Tarbimise prognoos tänaseks:
Tegelik tarbimine:
3 Likes
Ma olen selle eksperdi peamise väitega, et modulaarse väiketuumajaama rajamine Eestisse on kahtlane, nõus.
Peamine väide, et sellist asja pole maailmas veel olemas, on ka täiesti nõustutav.
Kusjuures ma arvan, et Paldiski hüdropumbajaam on tegelikult täiesti asjalik projekt, just pikemas perspektiivis. Lühemas perspektiivis sõltub ta edu küll suuresti RB läbiviimisest.
1 Like
Kui Paldiski poolsaare all, 800m sügavusel leitaks vase- või kullamaardla, ehitataks pumphüdroelektrijaam kiiresti valmis. Sest käigud sinna ei tekiks mitte elektrihinna kõikumisest saadava tulevase potentsiaalse kasumi tõttu vaid sealt kaevandatava maagi tõttu.
Vahepeal üritati meedias selline materjal nagu gneiss (ehk siis mingit tüüpi graniit) väga väärtuslikuks rääkida, nagu tegu oleks väärt maagiga. Aga see ei võtnud vedu.
Lihtsalt nende käikude rajamine on niivõrd meeletult kallis, et niisama elektriturul osalemiseks ei tasu see asi ära. Seda enam, et selle jaama enda tegutsemise tõttu muutub kogu elektrisüsteem selliseks, et päevakõikumiste pealt enam suurt ei teeni.
1 Like
Nende äriplaani alusel on kaevandatav kivim müüdav sama hinnaga kui hetkel Soomest imporditav kivim. Transport Soomest tasakaalustab maaaluse kaevandamise Eestis.
Selles suhtes ongi projekti edu seotud RB ja neljarealiste teede rajamisega.
Tekkinud käike saab siis kasutada energiasalvestuseks, esialgu eriti sagedusturul ja lühiajaliseks salvestuseks.
Euroopa suurimad akupangad on palju absurdsemad. Millegipärast arenenud maailmas eelistatakse hetkel hüdrot, kus võimalik.