Tootjatele ei meeldi Reformierakonna poliitika. Hakkavad vastu hindade alandamisel. Ei tea kas hakatakse sunnimeetmeid rakendama 
2 Likes
Lõpuks ka üks mõistlik lahendus. Siin pole küll mainitud aga loodetavasti ikka elektriline võimsus ka jääb 150MW ringis kuna koostootmine on soodsam kui eraldi soojuse või elektri tootmine ja täiendab talvist baaselektrilist võimsust.
Enefit Industry lahendus põhineb Eesti elektrijaama 5. ploki katla uuendamisel, mis võimaldab kasutada kütusena õlitehaste pürolüüsi kõrvalproduktina tekkivat uttegaasi. Lisaks rajatakse uus, ligikaudu 20 kilomeetri pikkune soojustrass Auverest Balti elektrijaama territooriumini, kus see ühendatakse olemasolevasse kaugküttevõrku. Pakutav baaskoormus on 85 megavatti ning aastane toodang ligikaudu 300 gigavatt-tundi.
1 Like
Hmm, kuidas see suhestub sellesama Enefit Industry poolt Narva ehitatava 100MW gaasijaamaga, mis samuti toodab kuni 85MW soojust ?
vt. Eesti Energia 100 miljoni eurose gaasijaama ehitab Iisraeli ettevõte | Majandus | ERR
See gaasijaam on reservjaamade hanke pakkumus mis töötamise korral annab ka sooja aga kui on reservis ja ei tööta siis hakkab uuendatud 5.plokk andma sooja Narva linnale. Kolbmootoritega gaasijaama kasutegur on sellega kõrgem kui saab ka sooja anda.
Ja mida kuradit on siis vaja gaasijaam teha Narva, kui sinna pole isegi korralikku gaasitorustikku ja Elering peab seda 40 miljoni euroga remontima, et see elus püsiks ?
vt. Uued gaasijaamad sunnivad riiki remontima elu näinud gaasitorustikku
Narvas on kuuldavasti Eesti kõige kallim toasoe
Narvas pole korralikku gaasitorustikku? See on huvitav väide, sest teatavasti üle Narva tuli Eestisse Gaas venemaalt. Teine selline koht, kust gaas venemaalt sisse tuli, on Värska. Kui ma ei eksi, siis viimane ühendus toitis omal ajal Läti maa-alust gaasihoidlat või ka võttis gaasi sealt hoidlast ja toitis talvisel ajal venemaa loodepiirkonda.
kui õli hind körge ja tasub toota ning tekib uttegaas, saab seda ära kasutada… kui tootmine ei tasu ära, järelikult on hind all ka gaasil ja saab seda sisse osta ning gaasijaamaga asi korraldada… kas pole nii ?!
2 Likes
Selle uue jaamaga saab olema tootmise hind odavam. 78 vs 53 €/MWh
Sellised ülessekutsed näitab, et väiketootjaid ei saa usaldada ja see hakkab kajastuma nende endi makstavad marginalis.
Aga see Eleringi hanke alusel ehitatav kolbmootoritega gaasielektrijaam on anekdoot päriselust. Kui tahad odavat ja head siis pead mõlemad ostma. Odav on antud juhul juhuelekter börsil aga, et head elektrit saada pead ehitama ka seisvaid reserve täis mahus + veel stabiliseerimisreserve ja inertsi hoidmiseks sünkroongeneraatoreid ja veel igasugu mudru. Hiljuti ju avaldati Durejko artikkel kus ta ütles, et 2 MiLJARDIT eest tuleb investeerida mis ennast kunagi tagasi ei teeni vaid vajavad toetusmeetmeid.
Vastupidi aga Narva linna hanke alusel rekonstrueeritav jaam teenib ennast ilma toetusteta tasa ja lisaks soojale annab koostootmisega veel mõistliku hinnaga elektrit, lisaks tasuta inertsi ja ei vaja sagedusreserve ning vähendab ka Eleringi seisvate reservide vajadust.
See Prantsusmaa augustist pärinev pilt näitab selgelt, miks ilmastikuenergia on tuumaenergia turuletulekuga mõttetu.
(Lisaks lükkab ümber väite, nagu ei saaks tuumaenergiat juhtida.)
Ja siis on sunnitud reaktoreid välja lülitama, kui ilmastikus olev energia suviselt suuremaks läheb 
2 Likes
To: taavi_talvik
Selle kõige vastu aitab uute jahutustornide rajamine.
Ka Olkiluoto tuumajaamas oli paar aastat tagasi sama probleem, et suvel palavaga jaamast välja voolav jahutusvesi oli liiga kuum ja reaktor pidi võimsust vähendama. Selle vastu aitaks kindlasti kuuma vee merre laskmine mitte otse rannas, vaid kusagil sügavamas kohas.
Eesti looderannik (Paldiski kant) sobiks väga hästi tuumajaamadele, sest meri on seal suhteliselt kohe sügavaks minev ning lisaks viib sooja vee ära ning toob kohe jahedama vee asemele lahes ringi tiirutav hoovus või külmaveekerge.
1 Like
See on lihtsalt välditav parema planeerimisega jaamade ehitusel. Vanade jaamade puhul jahutustornide lisamisega.
Ma saan aru, et probleemiks on seal peale jaamade planeerimist ja ehitamist karmistunud keskkonnanõuded jääksoojuse jõkke juhtimisel, mitte tuumaenergia olemuslik viga.
Viimase aja elektri hindasid vaadates on tuumajaama rong siinkandis juba läinud.
Inflat pakun turule tugevalt. samas on ekp oma asjaga kahvlis.
Reaslelt on keskpank…))))) infla targget prosa? ))) kuue kuu pärast näeme ))) see on v isiklikult))))
Tegemist on kõigi soojuselektrijaamade olemusliku veaga ehk füüsikaga.
Ka jahutustornide võimekus on kastepunkti ja/või üldise õhutemperatuuriga piiratud.
Reaalne elu tõestab, et jahutustornidega tuumajaamu on võimalik ka väga kuumas kliimas käigus hoida.
Konkreetses artiklis toodud probleem on mängureeglite muutumises, mitte füüsikas.
Huvitav kas propellereid ei saa seisma panna, või peavad nemad nui neljaks oma rahad kätte saama samalajal kui tuumajaamaga ilma köetakse?
1 Like