Arvestades suvise ja talvise tarbimise 2-3 kordet erinevust, kehtib see reegel ükskõik millise energialiigi kohta, millega otsustatakse talvist tippu katta. Kui meil oleks näiteks olukord, kus kogu riigi energiavajaduse katavad põlevkivi- või tuumajaamad, seisaks nendest suvel pooled kuni kaks kolmandikku täpselt samuti kasutuseta ning nende seisakust saamata jääv investeeringu tagasi teenimise ja ülalpidamise raha tuleb tagasi teenida siis kui nad toodavad. See, kui seisakukulu otseselt elektriarvel ei kajastu ning kaetakse riigi dotatsioonide vms mehhanismidega ei muuda kokkuvõttes midagi - lõpuks tuleb see raha iju kka ühel või teisel viisil inimeste endi taskust. Võib jalgu trampida ja juukseid katkuda, aga see ei muuda kuidagi fakti, et Eestis tarbitakse talvel elektrit palju rohkem kui suvel.
Ei kehti asulate läheduses olevate koostootmisjaamade kohta kus miskit põletatakse. Suvel seisab, sest pole vaja ei elektrit ega sooja. Talvel lüpsab kahest otsast.
Näita mulle ka seda panka, mis suvel investeeringulaenu intresse ei küsi ja töötajaid, kes on nõus 2/3 aastast ilma palgata olema.
Tuule- ja gaasijaama MW ehitushind on laias laastus võrdne, Samal ajal, kui sa üritad tuulega kasvõi ligilähedaselt 1MW võimsust garanteerida, pead sa ehitama vähemalt 5-8 MW tuulevõimsust. Kui nüüd käib jutt jaamast, mida läheb vaja 1-2 kuud aastas, ongi tasuvusega asi tuksis.
Kui räägime koostootmisjaamadest, siis kütteperiood Eestis on ikka pigem 2/3 aastast mitte 1/3. Suvised intressid kaetakse talvel tekkinud reservist, mil lisaks elektrile sai müüa ka soojusenergiat. Kui mitu inimest ühes automatiseeritud koostootmisjaamas siis ikka töötab? Töökohale kus juuni, juuli, august on puhkus, oleks vist päris korralik tung.
Ehituse kapitalikulu pole kaugeltki ainus elektrihinna komponent. Gaasijaama puhul moodustab see vaevu viiendiku tootmise koguhinnast. Täispildi saamiseks tuleb võrreldavatel alustel juurde tuua ka: a) kütuse kulu (gaasijaama puhul ca kolmveerand hinnast tulebki sellest kulukompenendist); b) toomise püsikulu. Mis pilt siis avaneb?
Kulude väliselt tasub strateegiliselt juurde hinnata ka seda, kas tootmine põhineb kohalikul kütusel.
Ega gaasijaam ei olegi superhea lahendus. Sinu näitest võttes tuleks elektri hind 5x kapitalikulu, aga kui sama “talvist varustust” üritada ainult tuulikutega saavutada, siis on elektri hind 5-8 korda kapitalikulu ja päris tuulevaikne ilm oleks jama ikka majas…
No täpselt seda ma ütlesingi, et “suvel seisavad pooled kuni kaks kolmandikku täpselt samuti kasutuseta ning nende seisakust saamata jääv investeeringu tagasi teenimise ja ülalpidamise raha tuleb tagasi teenida siis kui nad toodavad.” Kellega sa vaidled? Endaga?
Gaasijaama puhul siis, et kas see põhineb kohalikul maagaasil?
Nõus. Siin ongi see probleem. Paraku Eestis looduslikku hüdrot (mis oleks see superhea lahendus) ei ole ega hakkagi kunagi olema. Kuidagi tuleb sellega elada. Gaasijaamad tunduvad hetkel sunnitud paratamatus sest energiajulgeolek on prioriteetsem eesmärk, kui madal elektri hind (kui me just EL-ist põlevkivienergiale naasmise eesmärgil ei lahku või seal mõtteviis diametraalselt ei pöördu). Paraku kannibaliseerivad tuulikud ja päikesepargid gaasijaamade kasumit, mistõttu tuleb nende seisakukulu katta kas talviste ülikõrgete elektrihindade või eraldi reservitasu kaudu. Ei eksisteeri ühtegi hõbekuuli, mis talvel odava elektri tooks. Ainus mida teha saab, on telektiootjate kogukulud aasta peale laiali määrida, aga see on pmst sama hea, kui keelustada börsihinnaga elektripaketid ja kohustada kõik tarbijad fikspaketti ostma.
kuidas ei ole looduslikku hüdrot? Narvas ju on, aga miskipärast on see mingi salalepinguga Venemaale antud?
Narva hüdroelektrijaama “ei antud” “salalepinguga” venemaale, see jäigi kohe algusest saadik venemaale sest ajutise kontrolljoone tõttu on ta hetkel venemaa poolt okupeeritud territooriumil. Enne Nõukogude Liidu lagunemist oli see Leningradi oblastis. Omandi üle on olnud ka kohtuskäimisi, mis ei viinud kuhugi. Eesti pool on eluliselt huvitatud, et Narva veehoidla veetase säiliks, sest minu teada pole rajatav veehaare põlevkivijaamadesse veel valmis, lisaks hakkavad kohalikud kalamehed kisama, kui Narva Veneetsia veeta jääb.
Maksimumvõimsus on 125MW, enamasti on see väiksem, sest jões on vett piisavalt ainult suurvee ajal.
Kui sealt jaamast poole elektrist endale saaks - see teeks maksimaalselt 62,5MW, siis see ei lahenda Eesti energeetilist probleemi.
On tehtud algatus ehitada Eestisse oma hüdroelektrijaam Narva jõele. https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1727-eestile-oma-100mw-h%C3%BCdroelektrijaam-narva-j%C3%B5e-vesikonda
Tõenäoliselt läheb see liiga kalliks, võrreldes sealt saadava elektrihulgaga.
trust, viitasin sellele, et üldiselt piirijõe hüdroressurss jagatakse piiririikide vahel.
Nõus, aga ju siis pole saadud venelastega kokkuleppele. Ja tõenäoliselt ei saadagi.
Kui maailmas laiemalt vaadata siis piirijõgedel olevates hüdroelektrijaamades on sageli 2 turbiinihalli, üks on ühe riigi oma, ühes kaldas, teine on teise riigi oma, teises kaldas. Narvas nii ei ole. Eriti markantne näide on Niagara kosest allapoole jäävad hürdoelektrijaamad USA-Kanada piiril. Venemaal on kõva argument lisaks varrukast võtta - Narva hüdroelektrijaam on üks osa Sosnovõi Bori tuumajaama varutoitest. Et, kas me “tahame” tuumariske suurendada kui venelastega vaidlemiseks läheb.
Kui tahame oma hüdroelektrijaama, tuleb see ise ehitada ja selleks eraldi vesi kas Narva jõest või Peipsi järvest tuua.
Lisaksin,et jaam asub täielikult Eesti territooriumil millest idapool on jätkuvalt Venemaa poolt okupeeritud sarnaselt Donbassi ja Krimmiga.
Maagaas kui fossiilne energia maksustatakse ju samuti mingis perspektiivis konkurentsist välja. Mis siis saab?
Siis saab sedasi, et kui mõnda aega on kõigil olnud sama stt kui vene impeeriumis aastal 1990, tuleb valdaval osal inimestest mõistus peest pähe tagasi.
Täpsustus - isegi see “tundidest” rääkimine on akusalvestite müügimeeste müügijutt.
“Euroopa suurim akupark” mahutab reaalselt vaid mõne minuti jagu deindustrialiseerunud pisiriigi “Eesti” vajaminevat energiat.
Ajalooliselt on akupark mõeldud selleks, et see annab voolukatkestuse korral voolu need minutid, millal diiselgeneraator ennast käima tõmbab. Siis hakkab andma voolu viimane ja akupark lülitab enda uuesti laadimisrežiimi. See on läbi proovitud ja testitud.
“Euroopa suurim akupank” ongi mõeldud sama efekti jaoks, mida ma just kirjeldasin.
Nüüd üritatakse akupargist ilukirjanduslikes petlikes tekstides teha mingi imede-ime, mis hakkab meile talvel krõbeda külmaga voolu andma, sel ajal kui mitte ükski päikesepatarei voolu ei anna ja tuulegeneraator ei pöörle. Sama valelikku muljet üritatakse jätta Paldiski pump-hüdroelektrijaamaga seoses.
Suht mastaapne üritus on ilmastiku kapriisidega pihta saanud.
Tornado Hits Solar Farm Wheatfield
Ristil ja Riisiperes on paneelid samasuguste pööratavate torude peal. Muidu hea süsteem, kuniks midagi ekstreemset ei juhtu.