Räägime selle kvoodikino plussist ja miinusest https://www.err.ee/1609958504/priit-sibul-eesti-kvoodikauplemise-saldo-on-sugavas-miinuses
Reinsalu on vastu
Ega ma tegelt ei teagi, kuhu seda oleks õigem paigutada, kas ‘Isamaa 0.0’ alla või siia energeetikasse.
Ja ei teagi, kelle käest Reinsalu on õppinud, kas EKRE-lt kes on samuti kõigele vastu või siis hoopis õppinud Riigikogu esimehe Lauri „lahendus on leida lahendus “ Hussari käest või on Isamaasse kolinud Jüri Ratase ümmarguse jutu masin Reinsalu kätte mängida sattunud 
Reinsalu märkis, et valitsuse tehtud otsuste asemel peaks koostama sisulise energiakava, mille keskmes oleks juhitavad võimsused, ning valitsus peaks esitama ka sisulise käsitluse praegu Euroopa Liidus toimuva ETS-süsteemi reformimise kohta.
1 Like
Vahet ei ole kuhu sa selle paigutad. Need kes loodavad finantsärikate punutavate skeemide abil soodsat elektrit saada on kas lihtsalt sinisilmsed või ise kasusaajad.
2 Likes
Saame lugeda kui palju sotsialistlikku headust me tänu ülespaisutatud energiahindadele oleme saanud ja saame https://www.err.ee/1609958633/ulevaade-milleks-kulub-heitkogustega-kauplemisest-saadud-kaks-miljardit
1 Like
Kui palju on meie kõik ettevõtted kaotanud CO2 maksust põhjustatud kõrgete hindade tõttu ja kui palju on see meie majandust kahandanud.
1 Like
See ongi selline peast lihtne riigijuhtimine - jälgitakse riigi tulusid ja kulusid - mitte aga seda kuidas otused mõjutavad palju suuremat keskkonda st kogu majandust. Siis võibki jääda mulje et ETS on riigile üks ütlematult kasulik asi - tulud suured ja kulusid polegi.
4 Likes
kas teates on täpsustatud, kehtib see suveperioodile vöi edasiulatuvalt üldiselt ja kas rakendub kindlale elektri väiketootjate sihtrühmale vöi köigile?
Sellise teate saajaid paistab veel olema, jälgin teemat.
Eestis jooksis Alexela LPG terminali tegu rappa aga nüüd on Riias avatud ja võtab vastu ka kõige suuremaid laevu ja varustab ka Poolat.
Heiti Hääl: energiajulgeolek vajab mitmekesiseid tarneahelaid
Latvijas Propāna Gāze nõukogu esimehe ja põhiaktsionäri Heiti Hääle sõnul on viimaste aastate geopoliitilised muutused näidanud, kui oluline on mitmekesine ja usaldusväärne energiatarneahel.
Uuendatud terminal võimaldab Riia sadamas vastu võtta suuri Atlandi-üleseid LPG-tankereid. Sündmuse ajal viibis sadamas 180 meetri pikkune LPG-tanker CERRO ALTO EXPLORER, mille pardal oli 20 000 tonni veeldatud propaani Ameerika Ühendriikidest.
Riia terminalist liigub vedelgaas lisaks Baltikumi riikidele ka Poolasse, Ukrainasse ja Skandinaaviasse. Oluline sihtturg on Poola, mille LPG-turg on ligikaudu kaheksa korda suurem kui kogu Baltikum.
Pärast terminali uuendamist saab LPGd ümber laadida suurtest tankeritest väiksematele laevadele ning vedada seda raudtee ja autotranspordiga mitmesse Euroopa sihtriiki. Keskmiselt väljub terminalist päevas ligikaudu 110 veokit, mis toimetavad vedelgaasi klientideni väljaspool Lätit.
https://majandus.postimees.ee/8428746/galerii-avh-grupp-avas-sadamas-uuendatud-lpg-terminali
1 Like
Keegi sai sellise vastuse:
Et kinnitada eesolevat juttu siis sain sarnase ‘pakkumise’. Küsisin ka, et kas tõesti 8,5x hinnatõus? Vastus: Täname Teid pöördumise eest.
Teil on õigus, et numbriliselt võrreldes on marginaal varasemast suurem (0,8 senti/kWh → 6,0 senti/kWh). Muudatus on seotud elektriturul kasvanud bilansikulude ja hinnakõikumisega ning välise agregeerimisteenuse kasutamisega, mis mõjutavad võrku tagasimüügi teenuse kulusid.
Seetõttu oleme pidanud marginaali korrigeerima, et teenust oleks võimalik ka edaspidi pakkuda.
- Üks kohalik kuulsus vastaks, et “Ära ole väike!”
- Teine kohalik kuulsus vastaks, et “Vahendusmarginaale ajab üles nende üle hädaldamine!”
Meil on sõbralik ja toetav äri- ning poliitiline kultuur - suuremad ja kogenumad jagavad heldelt tõhusat nõu 
2 Likes
Üldse ei imesta. Väiksed akupaki omanikud müüvad turule siis kui hind kallis on. Seda hetke ei ole võimalik ette prognoosida ja keegi saab selle pärast korraliku miinuse. Põhimõtteliselt solgitakse lihtsalt turgu.
2 Likes
Mismoodi seda sõbralikku ja toetavat ärikultuuri saab ette kujutada sellisel elektriturul, kus turul osalemine, ehk siis mingil ajavahemikul turule müümine ja turult ostmine on ühtlasi komponent tururessursi turuhinna kujunemisel samaks ajavahemikuks?
Kui sa teed turule müügipakkumise mingi hinna peale, pakkumine aktsepteeritakse, siis sa pead saama seda müüki teostada - saad müüa oma energia maha sellise hinnaga. Kui aga turul sudib arvuliselt hirmus palju pisimüüjaid, kes ei ole turule eelnevaid pakkumisi teinud, aga kõik kipuvad ühel hetkel müüma ja selle eest raha küsima, siis sinul, kes sa tegid pakkumise, jääb kaup müümata kas täielikult või osaliselt, ühtlasi sul jääb ka loodetud raha saamata. Kõik see kokkuvõttes viib surveni, et need pisikesed sudijad turult välja saada ja suunata nad sinna kanalisse, kus nad hakkavad samamoodi ostu- ja müügipakkumisi tegema.
Ja seda eriti turul, kus lattu toota sisuliselt ei saa. Turul kus igal ajahetkel ostuhuvi ja müügihuvi peab olema kogu aeg tasakaalus. Erinevalt näiteks maailma naftaturust, kus saab naftat vahepeal lattu koguda ja siis laost seda kraami teisel ajal müüa. Ning kus laokulud on väga väikesed.
Akupanke ei saa vaadata kui ladusid, vaid kui samuti turuosalisi. Kes võivad küll turule mõjuda hinnatippe ja hinnapõhjasid siluva mõjurina, aga see toimib ainult läbi turul osalemise.
Kui varem oli neid pisi-pisitootjaid turul vähe ja kogu nende poolt tekitatud probleemi sai lõpuks venemaa loodepiirkonna elektrisagedussüsteemi kaela ajada, siis nüüd uues situatsioonis on nad tõsiseks koormaks elektrivõrgule, sest neid on väga palju saanud. Ja nad omavad olulist ressurssi kui nad kõik mingi hetk ühte auku tegutsema hakkavad.
2 Likes
No tegelikult nad osalevadki turul läbi sellesama bilansihalduri kellele nad marginali maksavad. Suurte mahtude pealt need bilansihaldurid saavad ennustada ka paljude väikemüüjate käitumist ja mahtusid kokku, ilmselt on see tänapäeval antud juba tehisintellektile. Aga probleem on suuresti bilansienergias nagu vastusest nähtub. Bilansienergia mahud on tõesti ennustamatud ja mida rohkem kõikuvat juhuenergiat seda kallimaks läheb bilansienergia. Eleringi tellitud aruande kohaselt on ebabilansi suurus päikesejaamadel 40%, tuuleelektrijaamadel 23% ja teistel juhitavatel jaamadel ainult 1% vastavalt nende toodangu mahust. Elering reserveerib küll võimsused sagedusturul aga energia läheb bilansienergiasse mida bilansihaldurid peavad kinni maksma ja ainuke võimalus on see panna marginalidesse. Terminalil suhteliselt väikesena hakkas valus aga ilmselt peavad varem või hiljem ka teised suuremad bilansihaldurid marginale tõstma.
Akupangad osalevad seepärast esmalt bilansienergia turul, sest see on kasumlikum, kui oma pakkumisi üldisel elektriturul teha. Kui aga akupankade võimsus kasvab suuremaks, kui seda on bilansienergia vajadused, hakkavad akupangad tegutsema tavalisel turul nagu tavalised tarbijad ja tootjad. Või siis nagu ainult tootjad, kui nad tarbivad oma võimsuse kõrvalasuvast päikesepargist ja/või tuulepargist.
Parts on kõik probleemid kokku võtnud ja pakub samuti täiesti loogilised lahendused välja. Tegelikult polegi midagi nagu lisada.
11 Likes
Puhas udu.
Seda, et kõike on vaja hästi teha, teavad kõik. Kus on konkreetsus energeetika tuleviku suhtes?
Esiteks on vaja uut energiastrateegiat, kus on 100 protsenti varustuskindlust ja juhitavad võimsused tipukoormuse ulatuses. Teiseks tuleb näha ette sammud, kuidas muuta need investeeringud taskukohaseks.
Kirjutab ju selgelt, et kuniks korralikku alternatiivi pole (tuumajaam) tuleb põlevkivielektriga jätkata. Gaas tuleb kokkuvõttes oluliselt kallim.
3 Likes
Jätkata tähendab mida?
Uut pappi investeerida või mitte? Isegi kui EL põlevkivi surnuks maksustab?
Või EList välja astuda?
1 Like