Tõsi vä? Eesti kõikide aegade elektri tiputarbimine (1723 MW) oli 05.02.2026 kl 10.25.
See, et põlevkivi vajab asendust, oli teada 30a tagasi. Kahjuks oli tollal Tšernobõli paugust alles 10a möödas ja sõna ”tuumajaam” peale tekkis kuulajatel allergiline atakk.
Eelmine aasta kokku ka põlevkivi kattis kolmandiku. Vaata seda niipidi, et kui sedagi olnud ei oleks siis oleksime käpuli. Läti katab ainult oma tarbimist aga meie talvisel ajal elame impordist.
Ma saan aru, et tuumajaam müüb enamuse elektrist otse fix hindadega suurtarbijatele. Turule jääb näputäis. Samas kaovad tarbimispoole turult need tarbijad ära e turunõudlus väheneb. On mu loogika õige?
Siin mitu korda kirjutatud, et tuumajaamal ei ole sooja ega külma mis turul toimub. Enamuse ta müüb otse oma suuromanikest kleintidele stabiilse hinnaga.
2 Likes
Point on, et põlevkivijaamad pole mõeldud plõksimiseks, käivitame siis kui vaja, need peaks mingil tuuril koguaeg tiksuma, nagu vana mersu. Ka tänapäevased led lampid lähevad läbi, kui edasi tagasi lülitiga mängida, selle asemel, et las põlevad 
2 Likes
Õigus, et on/off võtab paar päeva ja pole neile hea aga nagu näha graafikutel siis reguleeritavad on nad väga hästi. Hetkel Balti jaama plokid tiksuvad soojas reservis minimaalse või väikese võimsusega, vajadusele pannakse kütuse etteanne suuremaks.
Kõik õige - aastaringselt stabiilse tarbimise jaoks oleks tuumajaam ideaalilähedane lahendus. Olukorras aga, kus kogu Eesti suvine tarbimine tiksub 600 MW ümber, mis on vaid kolmandik talviste tipukoormuste omast, pole sellest blackoutide vältimiseks vähimatki kasu. Lisaks muidugi küsimus, kus kohast võtta need suurtarbijad, kes aastaringselt stabiilselt 600 MW vajavad ning kus kohast saavad nad voolu, kui jaam hoolduses või avariis on?
1 Like
Narva jaamad on soojuselektrijaamad ja need peavad kogu aeg käima kasvõi ainult selleks, et kütta Narva linna.
- Zirgu aku-tööstuspark
Eesmärgiks on välja ehitada kuni 200 MW võimsuse ja 800 MWh mahutavusega akutööstuspark.*
Tootmist see muidugi ei asenda, aga aitab hinnatippe siluda. Ka talvel.
1 Like
Kuidas see oli teada 1996.a. ?
Eesti ei olnud siis Euroopa Liiduski ja Euroopa Liidus loodi CO2 kvootide kauplemise mehhanism alles 2005.a.
Algul ei olnudki väga hull, paljud olid isegi rõõmsad, et trullalaa ja trallallaa, meile on see isegi kasulik
Nüüd on seesama jamps, kus aina on kruvisid kokku keeratud ja regulatsiooni drakoonilisemsks muudetud sisuliselt hävitanud Eesti kodumaisele toorainele tugineva energeetika.
elektrienergiat muuseas ei saa kunagi üle jääda, et pole midagi teha sellega, pole kuhugi panna
Kasvatage kasvõi kurke ja tomateid sellega südatalvel, sulatage maanteedelt ja linnatänavatelt lund ja jääd, kütke elektriga kaugkütet kõiki neid Mustamäesd ja Lasnamäesid ja Annelinnu, sõitke trollibussidega ja trammidega Tallinna ja Tartu ja Võru vahel… Kogu küsimus on ikkagi hinnas ja ka kWh tarbimiskohale toimetamise hinnas.
Praeguse elektrihinnaga sa Tallinn-Tartu-Võru elektribussi / trollibussi ei taha käima panna.
fjukkk … Isegi diiselveduriga rongi pole sinna Võru linna ehkki rööpad peaks seniajani maas olema minu teada .
Pole ammu vaatamas käinud, kuid pole ka seda uudist kohanud, et need oleks üles kistud
2 Likes
Selle Kilgi rahastatava Zirgu peale kordan eelnevat kommentaari. Kes näeb vaadake/kuulake alates 4:34 mida teadjamees räägib.
Sest geoloogia ja ökonoomika olid juba leiutatud.
Eestil ei takistaks miski kasutada põlevkivienergiat niikaua kui maapõues põlevkivi jätkub - v.a. Euroopa Liidus leiutatud trahvid sellele.
Kui põlevkivi otsa saab, ( väga kiiresti see küll ei juhtu ) võiks kasutada sütt, ehitada söejaamad, sütt jätkub maailmas väga kauaks ja Eestis on sadamad , mis suudavad suuri söelaevu vastu võtta
Neil EU trahvidel pole mingit pistmist geoloogia ega ka ökonoomikaga. Küll on aga pistmist neomarksistlike luuludega palatist nr.6 . Kõik need Brüsseli tähtsad tädid ja onud, kes taolist vaimuhaigust põevad, tuleks pehmete seintega palatisse kinni panna ja arstida neid samade meetoditega nagu Shvejki ja teisi ajuinvaliide garnisoni laatsaretis. Kõik said kiiresti terveks ja palusid end saata rindele, et surra keisri ja isamaa eest
Põlevkivi-elektrijaamad on sarnased söeelektrijaamadega. USAs töötab näiteks 200 söeelektrijaama,üks selline elektrijaam toodab keskmiselt 14 TWh elektrit aastas , seda on rohkem kui Eesti kogu aastane elektritarbimine kokku ( 8,3 TWh 2024 )
. Hiinas tuleb üle 50 % elektri söejaamadest ja neid ehitatakse aina juurde, sest riik on energianäljas. Mida suurem majandus, mida kõrgemaks tõuseb rahva elujärg ja mida mugavamates tingimustes see rahvas tahab elada, seda rohkem vajatakse elektrit.
Öelda, et USA või Hiina valitsused ei tea geoloogiast ega ökonoomikast midagi ega tea, mis neile, nende ettevõtetele ja rahvale hea on, see kuulub samuti sinna palati nr.6 luulude hulka
5 Likes
Minu teada põlevkivielektrijaama käimasaamine täiesti külmunud seisust ei võta ainut paar päeva vaid see on ikka pikem protsess.
Me räägime eri asjadest. Põlevkivienergeetika koos oma (mitte)jätkusuutlikkuse ja elukeskkonna hävitamisega on üks asi, EU leiutatud idee ”sotsialismi (vabandust, süsinikuneutraalsuse) juurutamisest ühel eraldi võetud maal” - hoopis midagi muud. Esimene oli teada juba 30 või isegi 40 aastat tagasi, teine on puhtalt enesevigastamise teema.
2 Likes
Mõned loodavad 2029.a. töötava termotuumareaktori käima panna:
Bill Gatesi meeskond loob „tehispäikest“
1 Like
Termotuuma-mehed on kõige sõnapidavamad terves maailmas. 50 aastat tagasi lubasid nad, tööstuslik kasutus on 30 aasta pärast reaalsus, ja täna räägivad täpselt sama.
5 Likes
Pisikeste modulaarsete reaktorite mehed on samast seltskonnast. Palusin AI-l kokkuvõtte teha:
The talk of SMRs being “cheaper and faster” has been around 10+ years, but as of early 2026, they’re still not demonstrably cheaper per MWh than recent large reactors (and often more expensive in the West). FOAK premiums dominate, and success hinges on massive replication + learning that hasn’t happened yet. They’re promising for niche uses (e.g., remote sites, data centers, military), and government bets continue (e.g., Canada/UK), but for grid-scale baseload, large standardized reactors (especially Asian builds) or renewables + storage remain more proven/economical today. Real proof of cheaper SMRs would require multiple deployed fleets hitting targets—still years away at best.
Kust nad seda rohepöörde puhul saavad kui mõni rõhkkond ennast järjekordselt paariks nädalaks Balti mere kohale istutab?
Nagu ma siin kunagi kirjeldasin, on traditsiooniliste suurte jaamade, nagu tuuma-, söe-, hüdro- jms puhul geograafiline tootmisdomeen suurusjärk või isegi rohkem väiksem.
Tootmisdomeen on siis piirkond mille jaamad sõltuvad ühest tootmist takistavast asjaolust.
Tuumajaama puhul on see nö selle ühe jaama “teeninduspiirkond”.
Tuule puhul on see nö “ilmastikupiirkond” - Läänemeri on tervikuna üks suur ilmastikupiirkond, kuna geograafiliselt (ja kliimasoojenemisega üha rohkem) kipuvad rõhkkonnad Skandinaava ja Boheemia mägede, ning Venemaa tasandike kontinentaalse ilmastiku vahele nädalateks “lõksu jääma”.
Tootmisdomeenid on olulised just varustuskindluse aspektist, kuna nende vahel peavad olema piisavad ülekandevõimsused, et asendada tootmist kui ühes on rike, ning nad peavad olema ka vastavalt üledimensioneeritud. Või siis peab seal olema tervele domeenile piisavaid “hädaabilahendusi”. Lisaks peab arvestama ka samaaegse “rikke” (sh tuulevaikus, pakane, polaaröö jms) võimalusega naaberdomeenides.
Tuumajaamade jt klassikaliste suurte jaamade puhul on domeenide läbimõõt sadades km-tes (tüüpiline jaamade vahekaugus), juhuelektri puhul aga tuhandetes (atmosfäärinähtuste diameeter).
Klassikaline jaam vajab oma domeeni avariiühendusteks jaama toodangu suurusjärgus liine mõnesaja km kaugusele (millest 50% katab jaotusvõrk), juhuelekter aga 2-3x üledimensioneeritud (juhuks kui ka naabril on väga tõenäoline “rike”) liine tuhandete km kaugusele.
Sellest tulenevalt on klassikalise elektritootmise puhul domeenide vaheliste ülekandeliinide (ja muude avariilahenduste) hind alla 10% elektrihinnast (incl kõik poliitikute poolt väljamõeldud nimed tootmise lisamaksudele, et näidata et “elektrihind on odav”), juhuenergia puhul aga ca 200%.
Pmst on see nagu termodünaamika kasuliku töö seadus - inimesed on üritanud mõelda igatsugu asju välja, et ehitada perpetum mobilet aga antud algtingimuste puhul läheb x% soojusest kaotsi. Samamoodi puhtalt juhuelektrile lootes elektrihind kolmekordistub.
Juhuelektri puhul on õnneks üks tehnoloogia, milleks on pumbatud hüdroenergia, mis võimaldab muundada selle nö klassikaliseks energiatootmiseks - aga Balti riikide puhul on selle kasutamine väga keeruline ja see on ikkagi salvestustehnoloogia - st läheb sinna “avariimaksumusprotsendi” arvestusse.