Ütleme, et suvel pandaks seisma või toodetaks 0.2 koormusega seda alla omahinna energiat, aga talvel siis küsitaks omahinda.
Kaua tuulepargid sellisele reziimile majanduslikult vastu peaks? Päikeseenergiajaamad ei taha põhjapoolses Euroopas enam hästi ära tasuda, tänu oma ajaspektri täitumisele, isegi ilma tuumaenergiata.
Lisaks on ka tavatarbijale pakutavad fikshinnaga paketid eelsitatult kaetud müüja poolt fikshinnaga lepingutega.
Jaama omanikud, enamasti suurettevõtted teevad otselepingud aastateks nagu soomes. Suvel on reaktorid korda-mööda hoolduses ja kütusevarraste vahetuses sellel perioodil ostetakse puudujääv osa juurde. Pakutakse ka bilansihalduritele fiks.hnnaga lepinguid kui üle jääb omanikest. Suurettevõtetel on põhiline lepingu ja hinnastabiilsus terve aasta jooksul, täna seda ei paku neile ükski müüja.
Lk 47-48 ma loen välja, et Eestis lisati eelmisel aastal 700 MW jagu netovõimsust päikeseenergiat. Miks nad neid lisavad kui see ära ei tasu? Mulle hoopis näib, et päikeseenergia kasutuselevõtt on plahvatuslikult kasvanud ja mitte keegi pole osanud seda prognoosida ja sellest tuleb üks suur jama. Kõik tahavad miskipärast ise omale energiat tootma hakata. Suvel see neil õnnestubki tänu akudele ja talvel jääb kõigil puudu.
Lihtsalt pakun, sest võrgust tulev elekter on liiga kallis ja võrgukulud on kasvanud ka üle mõistuse. Hea pakkumise korral ei hakkaks ju mõistusega ettevõte ise elektrit tootma, kui see pole tema põhitegevusala. Nii persse on keeratud see meie majanduskeskkond.
Evecon juba ütleski delfi konverentsil, et täna nad sellist otsust enam ei teeks 100MW standalon akupark rajada, näevad ette turu küllastumist juba 2028 baltikumis. Järgmise akupargi teevad Lihula päikesepargi juurde sama liitumispunkit taha mis on ka mõistlik mitte paisata turule odava hinnaga päkeseperioodil vaid salvestada ja jagada toodang ööpäevale. Oleks varem tarkust olnud poleks ka nii suurt liitumisvõimsust vaja olnud maksimaalsele päikesetoodangule välja ehitada.
Mina saan aru nii, et uusi ehituslubasid ei väljastata kui ei ole A energiaklass. Seda ilma päikesepaneelideta ei ole võimalik saavutada ja nii neid paneele muudkui juurde tuleb isegi kui hinnad suvi läbi miinustes.
See päikesepaneelide-võimalus energiaklassi saavutamisel kõlab sarnaselt, et sa lased peldiku paksult väga paha haisu täis, aga selle asemel, et ventilatsioon tööle panna, sa hoopis pihustad sinna ruumi lõhnaõli, et seda haisu “olematuks” muuta.
See on kui sul enam iseseisvust ei ole ja sa ise oled end degradeerinud kubermangu staatusse .
Keegi teine keelab, käseb, poob ja laseb .
Iseseisev riik ei pea kelleltki luba küsima kui see tahab mingit tüüpi elektrijaama ehitada või mingit tüüpe elamuid ehitada või mingit tüüpi autosid müüa ja teedele lubada või mingit tüüpi ronge raudteel sõidutada või mingit tüüpi maavarasid kaevandada .
See peab mingil määral arvestama naaberriigiga ( näiteks oli aeg, kus Soome oli pahane kuidas Narva elektrijaamade toss halva tuule suuna puhul üle lahe neile jõudis ja see oli vist isegi enne taasiseseisvumist )
Kuid nüüd ju seda probleemi ei ole, neile korstendele on pandud palju tüüpi filtreid, mis peaks kõik suurema heite kinni püüdma, kuid seda lihtsat süsiniku kõrgel temperatuuril oksüdeerimise lõpp-produkti korstnas kinni püüda ei saa, õigemini see on nii kallis, et pole majanduslikult mõttekas. Laboritingimustes ja -kogustega saab sellega muidugi sada trikki teha
Seepärast ma kirjutasingi “päikeseelektrijaamad”.
Jaamad selles mõttes, et primaarselt elektrienergiat tootvad käitised, kelle tulupool tuleb toodetud energia turul müümisest.
Vs siis “väike- ja kodutootjad” kelledele on päikesepaneelidega elektritootmine alternatiivkaup selle turult ostmisele, kuhu isegi “nullhinna” puhul on lisatud nii palju igasuguseid makse, et alternatiivkaup ära tasub. (Lisaks viidatud kohustuslikule energiaklassi potjomkinlusele.)
Jällegi “mikro 1”.
Lk 44 näiteks viidataksegi, et päikeseenergia tootmine on katustel toimuv.
Märkasin, et Kalle Kilk oma sissejuhatuses mainib et:
Kui võtta näiteks eeldus, et selleks ajaks [aastaks 2035] suudavad umbes 400 MW ulatuses vajaduse katta elektrisalvestid
Teises kohas öeldakse, et Elering loeb “kindlaks võimsuseks” (st juhitavaks) 25% tema nimivõimsusest.
Eleringi simulatsioonide tulemusel leiti, et 2030. aasta näitel on kahetunnise salvesti kindla võimsuse maht 25% tema installeeritud võimsusest.
Ehk siis Elering arvab, et aastaks 2035 on Eestis salvestust piisavalt, et välja anda 1600 MW võimsust 24 tunniseks tsükliks (ca 40 GWh)?
See on ca 200 Eveconi “Euroopa suurimat” (200 MWh) akupanka ?
Salvestust on kujutatud päästjana ka 10-päevase Baltikumi saartalitluse stsenaariumi juures (roheline):
Ok, oletame, et mõeldi lühemat ajavahemikku jne, aga ikkagi nõuaks see kümneid uusi “Euroopa suurimaid” akusid Eestisse? Kusjuures hetkel ei taha keegi neid rajada, ja ka elektriautode omanikud ei taha enam oma akusid väga elektrivõrgu käsutusse anda …
See oleks majanduslikult täiesti haige - 40 GWh akusalvestust maksab ca. 4 miljardit ja tema eluiga on 10-15 aastat.
Me peame sellest laus tuule- ja päikeseideoloogiast lahti saama. Jaanuaris oli 19-21.jaanuar üle 48h periood, kus tuul ja päike ei tootnud sisuliselt midagi (1% nimivõimsusest). Kui selline periood tuleb pärast põlevkivijaamade sulgemist, siis on meil blackout. Ega naabritel pole ju ka tulevikus meile midagi impordiks pakkuda, kui tuult pole.
… kui tuult pole, istume peeruvalgel
said meie vanavanaisad nönna hakkama, no egas me kehvemast puust ole… vöi, kuidas…
Ära jama, teevad veel Peeruministeeriumi koos peerumaksuga…
Keegi meil poliitikutest võiks ka sarnase joone võtta Co2 ja põlevkivi suunal. Igale lollile võiks asi selge olla, talvel paneelidest energiat ei tule ja kui on -10 või rohkem, siis ei ole ka tuult.
Trump Slackens Coal Mercury Emissions. The Trump administration stated that it would roll back the Biden-era 2024 Mercury and Air Toxics Standard, loosening regulations on mercury emissions and hazardous toxins from coal-fueled power plants, citing the need to alleviate rising power costs.
Põlevkivijaamadest polnud 19-21.jaanuari perioodil ju tuhkagi kasu. Nii Auveres, kui Eesti Elektrijaama mitmes energiaplokis kõlasid turbiinide mürina asemel joptvoimatid ja mutrivõtmete kolin. Vahepeal oli kokku vist lisaks Auverele veel lausa 4 energiaplokki erinevate vigadega tootmisest maas: Vana raud ei pea vastu. Eesti Energia selgitab, miks jaamad kalli elektri hinna ajal üles ütlevad. Hoopis Läti vanad gaasijaamad päästsid päeva, kuigi hind …
Täpselt samasugune porno põlevkivijuhuelektriga oli aasta tagasi jaanuari lõpus/veebruari alguses.
Mitte ainult Trump vaid ka Saksamaal on hakanud aru pähe tulema aga meil veel mitte.
“Kõik kütteliigid on nüüd taas võimalikud,” ütles konservatiivide parlamendifraktsiooni juht Jens Spahn koos sotsiaaldemokraadist ametivenna Matthias Mierschiga.
“Kütmine muutub taas eraasjaks,” märkis Spahn.
https://www.err.ee/1609950713/saksamaa-loobub-vastuolulisest-rohelisest-kutteseadusest
Visuaal 19-21 jaanuarist - keskmine lilla on põlevkiviplokkide toodang. Kuna põlvkivi ju tahetaksegi välja suruda siis on siit hästi näha, et isegi kui tuult ja päikest mitmekordistada ei taga see isegi akudega koos mitte mingisusgust kriitilist varustukindlust ja tuumajaam baaskoormusega 600MW on igal juhul vajalik, et põlvkivi baaskoormusena välja jätta.
Kunagi oli siin üks kompuutrivanamees, kes pidevalt jauras, et Eestis tuleb üle minna sellisele elektritarbimisrezhiimile, kus kogu tarbimine on suvel ja talveks pakitakse tootmine ja kütmine kokku ning inimesed sõidavad lõunasse talvituma. Nüüd on see siis käes.
Kõrvale siis tarbimise prognoosi/tegelikkuse visuaal ka:
Tipukoormustest suutsid põlevkiviplokid katta napilt kolmandiku! Ilma Läti gaasijaamadeta oleksime olnud käpuli.
