Ei ole endiselt saanud vastust küsimusele - millise metoodika järgi tarbib Soome tööstus 95% toodetavast tuumaenergiast. Väide ju oli, et tuumaenergia kulub Soomel endal ära ja meile jagub (kui üldse) ainult roheenergiat.
Ehk on arusaadavam loll-lihtsa näite varal:
Kui tuumajaam toodab poole aastaga N TWh ja teise poole aastast seisab aga suurtarbija seisab just esimese poolaasta ja teisel poolaastal tarbib N TWh, siis pole see suurtarbija grammigi tuumaenergiat tarbinud kuigi aasta peale oleks justkui bilanss tasakaalus.
Ehk siis uuesti - kuidas on leitud, et Soome tuumaenergia just kohapeal ära kulub?
Esimene vihje sisaldub tuumaelektri tootja nimes TVO - Teollisuuden Voima Oyj 
Teine vihje on TVO finantseerimispõhimõtetes.
Ettevõte tegutseb kulupõhisuse printsiibil. See tähendab, et ta toodab elektrit oma omanikele omahinnaga. Omanikud vastutavad omakorda TVO kõigi tegevuskulude eest ja saavad vastu elektrit vastavalt oma omandiosale, mida nad kas ise kasutavad või edasi müüvad.
See ainulaadne tegutsemismudel, mida tuntakse ka Mankala mudelina, võimaldab energiaettevõtetel ja erineva suurusega elektritarbijatel saada kasu suurtootmise eelistest. Lisaks võimaldab mudel teha suuremahulisi investeeringuid, mis tuumaelektrijaamade üksustel, olenemata suurusest, alati on. TVO toodetud elektri stabiilsed eelised on jaotatud kogu Soomes, kuna ettevõtte omandiõigus on jagatud Soome tööstuse ja 131 erineva omavalitsuse ja linna vahel.
3 Likes
Ma oskan ka olulist esile tõsta:
Kellega sa vaidled? Ise kirjutasid pisut aega tagasi: “vaata üle lahe põhja poole. Seal on täpselt see seis mille üle me siin teoretiseerime: on suured tuumajaamad, mille toodangu on suurtarbijad ette ära ostnud.” ja nüüd üritad sedasama kirglikult ümber lükata ning hoopis väita, et suurtarbijate asemel ostavad tuumaelektrit kokku edasimüüjad?
TVO omanikestruktuuris on näpuotsaga mittetööstust. Pmst on Fortum ainuke arvestatava osalusega (25.8%) edasimüüja, aga tema kliendiportfellis on moodustavad B2B kliendid samuti 65%.
Ma vaidlen vastu sinu väitele nagu kasutaksid suurtarbijad ise 95% toodetavast tuumaenergiast ja meile tuleb hindu mudima ainult roheelekter. Ei ole nii. “On ära ostnud” ja “tarbivad” ei ole sünonüümid. Selles on point. Sa oled siin mitmeid kordi väitnud, et lisanduvad suured juhitavad tootmised koos samaväärse suurtarbija lisandumisega ei mõjuta turuhindu. See on vale ja seda on näha Soomes.
Kui sa väidad, et minu toodud Soome suurtarbijate tuumaeneriga tarbimise osakaal on vale, too siis palun välja, palju sinu andmetel Stora Enso, UPM-Kymmene, Metsä Group, Outokumpu jt, Eestile tuumaelektrit müünud on, kui nad seda ise sugugi tarbida ei soovi ja niisama pulli pärast ette ostavad, et oma põhitegevuse asemel hoopis elektrispekulliga tegeleda? Praegu sa lihtsalt lampi väidad mingeid oma pea sees tekkinud asju, ilma et ühtegi arvnäitajat või viidet oleks toonud. See pole diskussioon, kui üks osapool panustab ainult oletuste ja uitmõtetega.
Et ka siia jääks märk maha Eesti Energia 2025 aasta majandustulemustest:
Kontsern teenis eelmisel aastal 317 miljonit eurot kulumieelset ärikasumit, mis näitab põhitegevuse tugevust ka muutlikus turukeskkonnas. Samas hinnati kolmandat aastat järjest alla põlevkiviga seotud varasid, mille tulemusel kujunes puhaskahjumiks 83 miljonit eurot. Põlevkivivarade allahindluseta oleks Eesti Energia puhaskasum olnud 112 miljonit eurot.
„Muutunud keskkonnas kohandasime 2025. aastal oma ärimudelit ja kontserni struktuuri turuolukorrale vastavaks. Uuel majandusaastal saame keskenduda investeerimisvõimekuse taastamisele, et tagada vajalikud arendused tootmisvõimsustes ja energiasüsteemi varustuskindluses ka pikemas vaates,“ kommenteeris tulemusi Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm.
Taastuvenergia osakaal grupi elektritoodangus kasvas mullu 62 protsendini. Portfelli lisandus 335 megavatti (MW) tuule- ja 74 MW päikesevõimsusi, mis teeb Eesti Energia grupi tütarettevõttest Enefitist Baltimaade suurima tuuleenergia tootja.
Põhivaral on mingi eelnevalt määratud amortisatsioon - mis on keskkonnas muutunud et ennaktempos tuleb põlevkiviga seotud põhivara alla hindama hakata?
2 Likes
Kuna keskmisena elektrihind 2025.a. oluliselt langes, siis oodatavad rahavood tuli arvatavasti ümber hinnata ning ilmselt need rahavood ei katnud enam jääkväärtust.
Oluline on ka kui palju maksti riigimakse, sealhulgas CO2 maksu ja palju võetkase dividende riigile. See võib olla 400 milj. lähedal.
Olkiluoto 3 energiast läheb suurtööstusele ca 47%.
Ülejäänu müüakse edasi kas vabal turul või tavalepingutega väikeklientidele ning kohalikule tarbijale.
TVO (Teollisuuden Voima Oyj, “mittetulundus-AS”, kes omab kõiki Olkiluoto reaktoreid) annab toodetud energia omahinnaga üle oma osanikele. Osanikeks on:
- PVO 58.5 % - annab energia edasi oma osanikele
- Fortum 25.8 % - edasimüüja tavatarbijatele, enamuses oma tava-lepingulised (kodud, väikeettevõtlus, kergtööstus jms), ülejääk vabale turule
- Mankala (Helen) 8.2 % - Helsingi munitsipaalenergiafirma - tavatarbijad
- EPV Energia 6.6 % - Lõuna-Soome munitsipaalenergia (sh 44% Vaasa, 12% Seinäjoki, vähem Oulu, Vantaa, Lahti …)
- Kemira 0.9 % (suurtööstus, omab küll 0.9% TVO-st, aga nad loobusid OL3 otse-osalusest, st nad saavad vaid OL1-2 energiat TVO lepingust, aga nad omavad ka PVO-d)
Neist PVO (Pohjolan Voima Oyj, veel üks energiat mittetulunduslikult jagav AS, mis esindab enamuses suurtööstust) annab saadud energia omakorda üle oma osanikele. Osanike hulk on suurem ja kirjum:
- Paberi- ja puidutööstus 73% (sh UPM (~53.5 %), Stora Enso (~16.1 %), Metsä Group (~3 %)) - enamvähem kogu energia enda tööstusesse.
- Keemiatööstus 7% (sh Kemira (~5.3 %), Yara (~1.9 %)) - enamvähem kogu energia enda tööstusesse.
- Munitsipaalfirmad ja energia edasimüüjad 17% (sh EPV Energia (~5 %), Kymppivoima (~5 %), Helen (Helsinki), Oulun Energia, Vantaa Energy, City of Pori, Kokkolan Voima) - müüvad energia vabal turul või tavalepingutega (suhteliselt) väiketarbijatele.
- Ülejäänud 3% (sh Outokumpu, Ilmarinen, pensioni- jms fondid) - 50% enda suht väikesed tööstused, 50% vabale turule.
Tööstustarbijatel Soomes on pidev omatarbimine ja nad müüvad vaid ca 2% edasi.
Kui nüüd kõik kokku arvestada, siis OL3 toodetust läheb:
- 47% suurtööstusele (vastab ka OL3 aruannete 47% numbrile)
- 46% “mittevaba turu” lepingud väike- ja keskmise suurusega klientidega ja munitsipaaltarbijatega
- 7% vaba turg - enamuses Nordpool
(kiusasin tunnikese AI-d ja Googlet ja klikkisin linke, eelpooltoodu peaks olema 2025 a seis)
7 Likes
Eelneva valguses ei saa unustada asjaolu, et sommide uus tuumajaam läks kavandatust kordades kallimaks ja ajaliselt samuti venis tublisti.
Seega ei saa need osanikud omahinnaga elektrit vaid ilusate silmade eest ja on täiesti põhjendatud, kui üritavad seda turuhinnaga maha ärida, et tehtud hiigelinvesteeringuid katta.
1 Like
Super tubli töö. Kiitus ettevõtmise ja viitsimise eest !!
1 Like
Tänud minu poolt ka. Ma ise nii põhjalik ei viitsinud olla.
Siin tuleb mängu tegelikult veel see asi, et nii PVO, Fortumi kui EPV Energia portfell ei koosne mitte ainult tuumast, vaid neil on ka tuult, hüdrot ja biomassi, mistõttu ei saa kliendigruppide osakaalu põhjal päris üks-ühele järeldada, kellega neist on tuumaenergia edasimüügi fikslepingud.ning ka see, et munitsipaalklientidele müüdavast moodustab suure osa tuumajaama jääk-soojusenergia, aga need on juba perifeersed nüansid, mis suurt pilti ei muuda. Ühel või teisel moel jõuab Nordpoolile lõpuks väga väike osa, ehk seesama 5-7%.
Osanikele ei läinud see kordades kallimaks. TVO pidi algselt plaanitud 3 jardi asemel lõpuks 5,5 välja käima sest ülejäänud 5,5 neelas tootjafirma kahjumina alla.
1 Like
Ärme nüüd liialt sõnastusse takerdu : )
Kui valemisse lisada ka ajaline mõõde ja eeldada, et ehituseks vajalik raha tuli koos intressidega pangast laenata, siis võib rääkida ikkagi kordades kallinemisest. Ehitusaeg venis ju aastaid üle algselt plaanitu. wiki väidab suisa, et kaks ja pool viisaastakut, enne kui asi üle kivide-kändude toimima saadi.
1 Like
Ok. See on õige point.
2 Likes
Ma ei tea kuidas soomes aga mäletan, et eestis oli kokkulepe kogu toodang müüa läbi nordpooli, muidu jääks maht väga väikeseks. EE juht kirjeldas seda nii, et kui Narva jaamad müüvad kõik börsile ja Enefit ostab börsilt siis on kontserni vaates 0 ja nad saavad fiks.lepingutega edasi müüa. Minu teada isegi see 2022 riikliku hinnaga käis ikka läbi börsi.
akupank teenis raha tagasi… tänu heldele toetusskeemile ja olles esimene kasusaaja, jah… vöi, kuidas
1 Like
Minu hinnangul tasubki edaspidi suurtesse akuparkidesse investeerida ainult päikese ja tuulejaamade kõrvale sama liitumispunkti alla. See on kasulik nii elektrisüsteemile terevikuna kui ka tootjale endale. Ei koormata liine ebamõistlikult üle suure tootmise tundidel ja ei pea eraldi liitumist välja ehitama. Sellest rääkis ka Kiisa akupargi rajaja Delfi energeetikakonverentsil, et enam nad sellist otsust ei teeks rajada eraldi akupark. Järgmise teevad ka ainult päikesejaama kõrvale.
Durejko ise hoiatas aga, et tulevikus sellist tulemust akupargilt enam oodata ei maksa. „Möödunud aasta oli süsteemiteenuste turul ebanormaalselt hea, hinnad on alates oktoobrist langenud ja akude pakkumine kasvab kiiresti,“ ütles ta.
Samuti pani Durejko südamele, et akudesse investeerimisel ei korrataks päikesepaneelide buumi vigu, kus liiga palju võimsust rajati liiga kiiresti. „Akude turg peaks käima käsikäes taastuvenergia võimsuste rajamisega,“ kommenteeris ta.
Eesti Energia investeerib salvestusse siiski edasi. Lähiajal valmib Purtse tuulepargi juures uus energiasalvesti. Järgmised akupargid rajab kontsern Leetu, kus riiklik toetusskeem katab osa investeeringust ja teeb projekti kasumlikumaks kui Eestis ilma toetuseta.
2 Likes