Ilmselt nii lähebki. Eesti, kes seni on CO2 kvoodimüügilt teeninud ca 300M aastas, hakkab sama palju hoopis peale maksma ning jõustatakse ka transpordi ja kodusooja heitme maksustamine.
Pööbel rõõmustab, sest see raha tuleb ju “seina seest”.
Siin on Teil lihtsalt üks viga, selle 300 mlo pluss on ju tarbijad kinni maksnud. Kust see siis tulnud on? See on ju elektri hinda sisse arvestatud. Eks tulevikus on sama, kuskilt peab see raha ju tekkima, kui just kvoodisüsteemi täielikult ei tühista, mis on ebatõenäoline.
2 Likes
Jah, selle 300 mlo pluss, on seni Eestile kinni maksnud nende riikide tootjad/tarbijad, kelle heitmekvoodibilanss on negatiivne. Arusaadavalt ei meeldi see neile ja soovitakse muudatusi. Miks meie peaks selle perspektiivi peale hõiskama? Beats me.
Vabandust, minu kommentaar oligi valitsuse pihta mõeldud.
Võimalik, et see nii nüüd on, kuid 2022 maksis ainuüksi Eesti Energia ca 500 miljonit, millest Eesti sai tagasi natuke üle 300. Samas oli tagastavad summad arvestatud eelmiste aastate keskmisena.
1 Like
2022 oli vist mingi üsna õnnetu aasta, mida ei saa üldistada. Näiteks kui 2021 oli EE põhilise “patuoina” - Eesti elektrijaama emissioon 2 607 958 tCO2, siis 2022 oli see whopping 3 848 636 tCO2, kukkudes 2023 aastal aga 1 238 792 tCO2 peale ning 2024 sootuks 707 310 tCO2 peale. Enamvähem sama muster on olnud ka Balti elektrijaamaga, lihtsalt mastaap 3x väiksem.
EU ETS tasuta kvoodi bilanss Eesti tootjatele on kõigi nende aastate lõikes olnud aga üsna muutumatult 2,6 miljoni tCO2 tasemel.
1 Like
Seda laekuvat kvoodiraha saab sisuliselt ainult ära raisata - äkki olekski parem kui seda ei laekuks - jäävad paljud rumalused rahastuseta.
1 Like
SEE, et selle raha kulutamine läheb kuhugi valesse auku, on täiesti eraldi küsimus, mis tasub tõesti arutamist. See aga, et Eesti peaks vabatahtlikult pooldama netosaajast netomaksjaks hakkamist (mis lõpuks ühel või teisel moel tähendab elektri- ja võib-olla ka peagi ka küttehinna kallinemist), on minu arust totter.
PeaLiK, sa ju adud seda ikka, et kogu selle co2 asja maksame me koos läbi el hinna kinni, riigikassasse. Tänavu on kvoote ostetud tõen. hulgi, kuna elektri hind kõrge ja katlad turul.
1 Like
St see raha võetakse Eesti elektritarbijatelt ja suunataks näiteks rattateedesse mis algavad ja lõpevad ei kusagil
2 Likes
- Kui Eesti on netosaaja, siis kuidas me koos “kogu” selle raha läbi el hinna riigikassasse kinni maksame? Mh?
- Kui suured elektriarved Räpina Paberivabrikult, VKG Oil-ilt, Kiviõli Keemiatööstuselt või Estonian Cell-ilt sulle iga kuu laekuvad?
Sa ikka adud, et kui Saksamaa, Poola, Itaalia jt nende riikide soov läbi surutakse, kelle kvoodibilanss hetkel kõige rohkem miinuses on, maksad sa ikka sama raha nendesse rattateedesse mis algavad ja lõpevad ei kusagil ja lisaks veel EL-ile ka maksu näol peale?
PS. Suur osa kergliiklusteede rahastusest on tulnud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Millise EL maksu - palun täpsusta.
Selle fikseeritud maksuna, mida AGM siin natuke aega tagasi prognoosis. Loe eespoolt.
Ja see maks läheb siis musta auku ja siia tagasi ei tule?
Eriline euroliiduoptimist. 
Saksamaa ja Prantsusmaa on üldiselt EL-u suurimaid rahastajaid. Co2 kohta pole statistikat teinud, kuid ilmselt see suures pildis asja ei muuda. Prantsusmaal on valdavalt aatiomienergia, Saksamaal oli ka, kuid üha rohkem süsi, sest seda on lihtsam taaskäivitada pärast tuumajaamade kinni panemist roheliste eestveol.
CO2 maks aitab ainult tuuletallajaid aga tapab majandust.
Auvere jaama 90€ hinnast on CO2 maks 60€ ja kütus 30€.
Kujutame ette, et seda ei oleks, tuuletallajad ju häviksid kui Auvere sellehinna turule tuleb. Alla 50€ ju tuulikud seisavad.
1 Like
Tõsi, kuid mis oleks olnud majandusele parem. Kergliiklusteed ratturitele provintsi keskuste vahel või neljarealisekd teed Narva, Tartu, Pärnu suunal? Nüüd lõpuks räägitakse aastast 2035. Selle ajaga ehitatakse Poolas 3000 km neljarealiseid teid. Kuidas me nii äpud oleme? Mõnesaja kilomeetriga ei saa hakkama?
1 Like
Selle kvoodiraha eest ei ole kossher maanteid ehitada - aga saaks näiteks neljarealised rattateed - kas need ei sobi?