Kas pole piisavalt näha olnud, mida võimulolev partei sellise kisa puhul teeb või ei tee?
Leidsin artikli üles millele eelpool vihjasin, et Sandor Liive käis isiklikult Foster Wheelerit palumas pakkumist teha ja see paraku ei lähe kokku Savisaare arvamusega. Õigus on ilmselt kuskil vahepeal, vaevalt ka Liive kogu tõde välja räägib aga vaevalt, et valetab millest räägib.
Kas te vähemalt nõustute, et Alstom ei olnud parim valik?
Alstom oli tol hetkel ainus valik, mida reaalselt sai teha. Ja ma olen sellest avalikult pikalt rääkinud. Foster Wheeler tegi esimesed katlad, see on katlatootja. Me tahtsime osta elektrijaama, see tähendab ka turbiini ja generaatori.
Energeetikud ütlesid mulle, et need katlad lihtsalt ei saanud põlevkivil töötada.
Praegu ei ole küsimus katlas, praegu on küsimus tuha soojusvahetis. Foster Wheeler kvalifitseerus algselt hankel, kuid pakkus ainult katlaid. Nad olid koos ühe Kanada firmaga, kes pidi kogu paketi kokku panema. Me kvalifitseerisime nad ja lubasime edasi, aga nad ei esitanud pakkumist ning Foster Wheeler loobus.
Alstom pakkus turbiini, generaatori ja katlad koos, ühe paketina. Ma ise käisin rääkimas Foster Wheeleri juhiga, veenmaks, et ta teeks pakkumise. Ta ütles, et pakkumise ettevalmistamine on kallis ja peab kogu aeg hindama, kuhu panuseid teeb. Kui konkurent pakub kogu omatoodangut paketina, siis ta hindas pragmaatiliselt oma konkurentsipositsiooni ja loobus.
Foster Wheeleriga oli jah meil ka arbitraaživaidlus, mille me võitsime: saime lepingu alusel kompensatsiooniks 10 miljonit. Aga näiteks Jordaania projektis, kus meil oli hangete korraldamisel rohkem vabadust, kaasasime Foster Wheeleri. Jutud, nagu Foster Wheeler ei tahtnud Eesti Energiaga koostööd teha, ei vasta tõele. Jordaanias on 600 MW põlevkivielektrijaam valmis ehitatud ja see töötab.
1 Like
Soojusvahetid olid tõesti kõige suurem probleem. Samas oli suuri probleeme ka kõikide teiste süsteemidega v.a. generaator, mis oli Siemensi tehtud. Näiteks tuha välja viimiseks vajalikud tsentrifuugid lihtsalt betoneerusid ära. Neid lõhkusid mitu nädalat trosside otsas rippuvad mehed kirkade ja suruõhuhaamitega.
2 Likes
Jaanuaris töötas 11. energiaplokk ligikaudu 86% ajast. Kui plokk on börsil, on tariif 73,78 eurot megavatt-tunni kohta. Gaasikatlamaja kasutamise korral rakendub kehtestatud tariif 105,04 eurot megavatt-tunni kohta. Jaanuaris kasutati gaasikatelt umbes 14% ajast.
105€ on nagu elektriga otse kütta fiks.lepinguga aga see on selgelt kallis.
Selle asemel, et tuulikutesse investeerida oleks EE pidanud ehitama 11.ploki juurde Narva kütteks koostootmisjaama kas gaasiturbiiniga või hakkepuidule. Riia linna köetakse gaasiturbiinidega mis ühtlasi toodavad suureema osa Läti elektrist talvisel perioodil.
Võrdluseks on Konkurentsiameti Utilitasele kooskõlastanud soojahinnad:
- Tallinnas ja Maardus 77,82 €/MWh+km
- Kärdlas 82,19 €/MWh+km
- Jõgeval 81,19 €/MWh+km
Ja näitena Rakveres on kooskõlastatud hind 103,92 €/MWh+km.
Ehk neid kohti, kus sooja hind on samas suurusjärgus Narvaga või kallim leidub ka mujal.
Täispikk nimekiri kooskõlastatud hindadest Konkurentsiameti lehelt: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/soojus/kooskolastatud-hinnad#kooskolastatud-sooju–2
2 Likes
Leidub aga see on juba nonsens kui kaugküte mis peaks mahuefekti andma muutub elektriga samasse hinda. Elektriga saad soojuspumbaga juba odavamalt.
1 Like
Soojuspumpa käitades ei pea co2 kvooti ostma.
1 Like
Tuumkütusega läheb ka kitsaks, kõik võimalik energiaallikas läheb AI andmekeskuste kõrist alla.
Andmekeskuste vohamine ning tormiliselt tõusev nõudlus tuumaenergia järele nende käitamiseks pingestab globaalseid uraanitarneid ning külvab reaktorite kütusekriisi hirmu.
https://wallstreetjournal.postimees.ee/8419161/wsj-tuumanoudlus-sai-tiivad-uraani-pakkumine-vaarub
Euroopas võtab co2 kvootide teema ikka tuure üles. Saksamaa ja Prantsusmaa ja veel mõned riigid soovivad hinnale lage. Nüüd Itaalia lubab üldse kõik kvoodid kompenseerida. Ei tea, mida Eesti valitsus nüüd arvab? Kui kaua komisjon oma senist mantrat edasi saab korrata? On päris uskumatu, kuhu ideoloogiliselt ajendatud poliitika on Euroopa viinud. Ja meie kiidame takka.
6 Likes
Meil siinmail ju ministeeriumis (või peaks kirjutama jumalate juures) kiidetakse kvoote, et kui kasulikud need on - selle eest saab ahju väljavahetada ja metsasi soostada jne. Tublid ju.
2 Likes
Reformierakond ütleb, et meil on hästi ja lääneriikide eeskujul midagi muuta ei plaani.
3 Likes
Vanker on liikuma pandud, Sutti hääl ei mängi siin mingill hetkel rolli.
7 Likes
Nõus. Kui sutt ja reformierakond vastu värisevad, siis stagnatsioonierakonna vaba järgmise valitsusega tulevad muutused paremuse suunas niikuinii. Ja siis on veelgi selgemalt näha reformierakonna kahjulikkus, saamatus ja rumalus majandusküsimustes. Samas tuleb siiski tunnistada, et oleme valitsuse rumaluse ja ebapädevuse tõttu kaotanud majanduse arengus juba vähemalt 5 aastat ja majanduse kordategemine ei käi ka üleöö.
5 Likes
Delfis oli ka autorit mainimata artikkel kus väideti, ETS on eestile kasulik aga ei ole kuidagi põhjendatu millest lähtuvalt see siis kasulik on. Itaalias juba hinnad langesid ainult valitsuse jutu peale, et kaotavad gaasijaamadele CO2 kuigi realselt veel kaotanud ei ole. Mis moodi on eestile kasulikud kõrged CO2 hinnad ei ole aru saada.
1 Like
Euroopa suured riigid(ja tegelikud otsustajad) on asja ette võtnud. Muudatused tulevad. Ennustamine on tänamatu tegevus, kuid ilmselt lõpeb asi mingi fikseeritud maksuna. Seda hakatakse korrigeerima vastavalt majanduskasvule.
4 Likes
See tuleb ju suures osas ringiga eelarvesse. Seda raha peaks kulutama energiatõhususe projektide jaoks, kuid reaalsuses läheb sinna vaid osa.
4 Likes
Eelarve täitmine ei saa ju olla põhjuseks majanduse tapmiseks kõrgete elektrihindadega. Meiele tulevad ju ka gaasijaamad tuulevaiksete ilmade jaoks millel on CO2 maks mille Itaalia tahab kaotada. Miks me peame oma majandusele käkki keerama.
2 Likes
Ega ma ju ei väidagi, kuid see on põhjus, miks valitsus hetkel väriseb. Viimased valitsused ju ei ole aru saanud, et riigieelarve täitumine koosneb ka muust peale maksude tõstmise. Makse tõsta on lihtne, majandust käima saada mitte.
3 Likes
Ei ole see maksude tõstmine midagi nii lihtne, kui tahetakse ka tulemust saavutada. Paljudel juhtudel on maksulaekumine hoopis vähenenud, kui makse tõsteti. Nii riigi tasandil kui ka omavalitsuse tasandil. Vaadake kasvõi sm. Käärkäe kuulsaid makse MASU ajal.
1 Like