Sa oled siin seda väidet juba õige mitu korda välja käinud ja ma olen sulle juba varem soovitanud - vaata üle lahe põhja poole. Seal on täpselt see seis mille üle me siin teoretiseerime: on suured tuumajaamad, mille toodangu on suurtarbijad ette ära ostnud. Millegipärast 99% ajast voolab elekter lõuna suunas ja kui piisavalt palju Estlinkidest läbi ei mahu, siis on seal elekter odavam kui meil.
Ka suurtarbijal on tarbimisvõimsus üldjuhul mõningal määral kõikuv ja seda kõikumist on võimalik juhtida. Juhitaksegi sedasi, et kõrgema elektri hinnaga perioodil ise maksimaalselt ei tarbita ja müüakse endale kuuluv elekter turule kallima hinnaga (mistõttu turu hinnatipud tasanduvad).
1 Like
Palju põnevam küsimus on hoopis see, et miks seda tulevast tuumajaama peab riigi toel mingi eraettevõte rajama?
Tehniliselt poleks ju tegemist millegi muuga kui Eesti elektritootmise erastamisega EE endisele juhile. Või olen ma millegist valesti aru saanud?
6 Likes
Elektrisüsteemi baasvõimsuse põhiline ülesanne on elektrisüsteemi toimepidevuse sh. sageduse, inertsi jm. ühtlane tagamine ja seda saab pakkuda ainult ilmastikust sõltumatu pidevatoimeline elektritootmisviis. Põlevkivielekter täidab meil praegult nii baasvõimsuse kui ka reguleeritava võimsuse osa. Kui suund on põlevkivi välja suruda siis on baasvõimsuse tgamiseks ainuke viis uute soojuselektrijaamade ehitamine kas tuumaenergia või biomassi/hakkepuidu kasutamisega. Lihtsalt muud varianti ei ole. Kui keegi räägib gaasijaamast siis jah Lätis on need talveperioodil baasvõimsuse tagajad aga need peavadki siis koguaeg töötama. Kogu talve töötav gaasijaama peab olema kõrgema kasuteguriga turbiinjaam mitte kolbmootoritega jaam nagu meile planeeritakse. Salvestus ka ei taga baasvõimsust sest ei pruugi olla nädalate kaupa piisavalt ülejäävat energiat mida salvestada.
Tuumajaama investorid on siiski suuresti olemasolevad suurtarbijad kes saavad aru, et nende stabiilse energia kui ei pea tootmist katkestama ja lolliks maksma tagab siis ainult stabiilse hinnaga baasvõimsus. Kahjuks mõned erakonnad seda ei taha mõista ja põhjuseks on ilmselt võimsad lobigrupid kellel on investeerimisvõimalused tuulikute näol oluliselt vähenenud Rootsis ja mujal.
1 Like
Soome elektrimixi 5 suuremat allikat on:
- 37.5% tuum
- 24.4% tuul
- 17.0% hüdro
- 11.2% puit
- 3.8% Energiadefitsiit, mis kaetakse Rootsi impordiga
Tööstus tarbib sellest 44,6% (tuumast 95%). Nende elektrimolekulide hinna, mis läbi estlinkide siiapoole lahte jõuavad, kujundab seega - kole küll - Skandinaavia odav taastuvenergia, mitte aatomik.
Minu pea samuti ei võta, et kui riik nkn kõik riskid, laenugarantiid ja tuumaregulaatori kulud lahkelt enda kanda võtab, siis miks seda Sandor Liive punti sinna vahele veel puugiks vaja on ning veel selliselt, et riik kohustub neile igaveseks hinnavahelepingutega kasumi tagama?!
5 Likes
Aga sama saab ju ka meretuulepargi kohta küsida, miks on vaja mingit punti vahele kui riik garanteerib neile hinnavahelepinguga kasumi.
Hinnavahelepingu kohta ka võrluseks, et tuumajaama hinnavaheleping on parem juba selle tõttu, et ta maksaks ka tagasi ajal kui kui hind on kõrge kuna suudab siis toota aga tuulikud ju enamasti seisavad kui hind on kõrge st. hind on kõrge kui tuulikud ei tööta.
5 Likes
Ma olen täiesti nõus, et igasugune eraettevõtete kasumi tagamine riigi poolt on turu solkimine ja peaks olema keelatud riigiabi. Siin pole mingit vaidluskohta. Ekstra totter on selline riigiabi aga olukorras, kus see eraettevõte on mõeldud kitsalt varustama 2-3 võõrkapitalil põhinevat tootmisettevõtet. Rääkige mis tahate, aga Austria kontsernile Hiina ekspordiks mõeldud WC-paberi toorme tagamine ei ole elutähtis teenus ega Eesti energiapoliitika prioriteet. Kriitiline koht on hetkel hoopis juhitav komponent.
4 Likes
Kas tuumaelektrimolekulid on teist värvi, või kuidas nad seda nii täpselt teavad?
1 Like
See on virtuaalne ilmselt lepingute alusel sest füüsika on ikkagi selline, et lähim tootja katab tarbija vajaduse.
1 Like
Palun avalda metoodika, kuidas sellise tulemuseni jõudsid.
Võid minna electricityMap’i lehele ning valida sealt endale sobiva ajaperioodi.
Vt. https://app.electricitymaps.com/map/zone/FI/12mo/monthly
Stepslit lakkudes on võimalik vahet teha.
milleks teha asju keeruliseks : kui iseseisval riigil on energeetiline ressurss teha kogu vajaminev püsielekter kodumaisest maavarast, siis pole mingeid juhuelektri propellereid ega paneelipõlde vajagi.
V.a. kui ideoloogiline sund tekitab selle vajaduse, vaata ka kollektiviseerimine ENSV-s, kulakute eksproprieerimine ja saatmine NSV Liidu kaugematesse oblastitesse , kartuli külvamine ruutpesitsi ja maisikasvatus, kodanliku natsionalismi väljajuurimine Eesti kirjandusest jms sellised tungivad vajadused, mille kõik oleme üle elanud .’
Kes tahab võib nende propellerite ja paneelidega jantida hobi korras,no lasku käia, kuid mida vabal ja iseseisval riigil sellega pistmist on ?
igasuguseid veidrikke leidub .
Mõned tahavad elada metsas off grid sisuliselt samamoodi nagu kütid ja korilased 5000 aastat tagasi … Kui on oma mets ja oskavad vibu ja püünispaeltega ka loomi küttida,mõne palkonni üles lüüa, las elavad seal.
3 Likes
Tegelikult peaks põlevkivielekter olema riigi energiajulgeoleku alustala, kuna meil ei ole muud kodumaist võtta. Selle asemel tegutseb reformierakond selle nimel, et põlevkivist loobuda.
Kui peaks kriis tulema või regioonis sõjaline rünnak, siis vaatab iga riik eelkõige, et tema huvid oleks tagatud ja elekter olemas, lambid põleks ja tuba oleks soe. Gaas samamoodi on imporditud ehk siis me ei saa kriisi korral ka gaasijaamadele loota. reformierakonna lühinägelikkuse, roheidioloogia ja EU meeldimise nimel tehtud otsused on ohtu seadnud meie energiajulgeoleku ning mingi hetk maksavad meile veel kätte.
2 Likes
Ok, värvid on jah erinevad, aga ma ei näe seal statistikat, et kui palju millest tööstusesse ja palju tavatarbijale läks.
Ahh, mine nüüd.
Eestis on uraani lademes.
Tõsi, on üks pisiasi, et meil ei ole hetkel ühtegi uraanist elektrit tootvat masinat. Samamoodi nagu meil on reaalselt ainult umbes 700MW võimsuse jagu põlevkivist elektrit tootvaid seadmeid (üle selle on tootmine ainult paberil).
Nii uraanist elektrit tootvaid masinaid, kui ka sellest seitsmesajast megavatist rohkema jagu põlevkivist elektrit tootvaid masinaid tuleb alles ehitama hakata.
Vt. Uuringu kohaselt on Eesti maapõues üsna suured uraani varud
Uraani on igalpool üle maalma, võtmed on nende käes, kes maagis kütuse teevad.
Naturaalset uraani, saab vist CANDUs kasutada aga keegi ei taha eriti.
Eestis võib uraani olla, Eestis on kindlasti hetkel kuuma teemat – kulda – ka. Iseasi kui hästi ja kui odavalt ja kui loodussäästvalt seda kõike head ja paremat maagist kätte saab.
Jõhvi all on veel lisaks suured rauamaagilademed. Sealt saame rauamaaki kaevata. Ometigi jäid nõukogude okupatsiooniajal kaevandused avamata. Ka Sillamäe rikastustehasesse toodi uraanimaak Kasahstanist. Sillamäe rajati siiakanti küll siinse uraani tõttu, aga kohalikust maagist ei saadud uraani kätte piisavalt odavalt.