Sama loogika järgi pole ka mõistlik, et rahvas Riigikogu üleval peab 
Enivei, räägime parem energeetikast.
1 Like
kui foorum vöimaldab AGM ja Pealiku sönumi peitmist kui community requesti, siis on selle communityga töesti miskit olulist paigast ära…
You want truth… you cant handle the truth…
2 Likes
Aga mis toreda “personaalse pakkumise” Eklektrum mulle saatis:
Tundub, et ma olen community poolt banned. See on hilarious. Millise Community? Need 30 tegelast. No andke andeks, aga see on naljakas. Kui keegi väljamdab nendest erinevat arvamust, siis bannitakse. See on lihtsalt lapsik. Ja kinnitab veel kord, et sellist foorumit pole vaja.
2 Likes
Eesti on võrreldes teiste EL riikidega ebavõrdses seisus. Kuna meil on külmem, siis peame rohkem kütma. Selle teadvustamisega EL-is peaks keegi tegelema. Kui see on tõsi, mida Heido Vitsur väitis, et Eesti valitsus ei läinud kaasa Tšehhi pakkumisega algatada CO2 kvoodisüsteemi muutmine, siis see on juba kurat teab mis!
5 Likes
https://en.ilmatieteenlaitos.fi/
’
https://www.yr.no/en/map/weather/2-2661886/Sweden/Sweden
Ei ütleks, et meil siin külmem on kui meie EU naabritel
Ma pakun hoopis seda, et need meie EU naabrid on valmis selleks, et talvel jaanuaris-veebruaris-märtsis tuleb ka tõelist talveilma, mitte ei looda alalise +3C temperatuuri peale koos vihmaladinaga talvel ( et propellerid töötaks, sest muud energiaallikat õieti polegi )
Muide õnnitlus ka kõigile eramajaomanikele, kes kütavad oma kodu küttepuu või puitbriketiga
Toode, mis veel detsembrikuus maksis 225 eurot alus( 960 kg ) , on nüüd 295 eurot.
https://puitbrikett.ee/
Hinnatõus 31 % kahe kuuga .
Ilmselt märtsis pole tahkekütet Eestis enam üldse saada
Müüja selgitus : elekter on nii kallis, et tootjad ei pane saepurukuivatust / briketipressi enam töölegi .
Müüjad kraabivad lao tagumisest nurgast viimast sügisel toodetud vana jääki ja loomulikult hingehinnaga.
Eks aprillis siis hakkab ka uue tootmine taas pihta .
Kes selle ajani elab ja kodus surnuks ei külmu…
Aroonia : sõida kasvõi Lätti briketti tooma, Limbažis ikka veel 230 eur alus
4 Likes
Selle taustal on kergelt kurb kampaania kodudes elektriküttele üle minna. Eriti õhkpumbad. Tulemuseks eriti suured elektritarbimise tipud just suurte külmade ajal, kuna lisaks suurenenud energiavajadusele läheb ka COP alla. Peame hakkama ehitama elektrijaamu, mis töötavad 1-2 kuud aastas.
3 Likes
Tõepoolest, kui raha ei ole vaja lugeda ja seda raha on häääästi palju, siis võiks ju küsida, et miks elektrijaamad, kui võiks selle asemel ehitada ülivõimsad akupangad, mis suudaks 2 kuud järjest odavat elektrit välja anda. Saaks ühtlasi kogu maailmas näidata kui rohelised me oleme, nagu Island juba.
Suvel päikesega leiaksid kõik päikespaneelid enda mõtte jälle üles, kui neil oleks võimalik elektrit sinna akupankadesse pumbata.
Nüüd on ainus küsimus, et kust läheb piir, et kui palju ja mille tarbeks saaks seda vähest raha kasutada, mis meil kasutada on. Vastasel korral oleks 600 miljoni euro asemel paigutatud 2,4 miljardit eurot ja ehitatud 1 Auvere asemel 4 Auveret. Igaüks neist töötaks talvel 2 kuud.
Edit:
Wikipedia väidab, et Auvere on 300MW võimsusega.
See artikkel väidab, et Auvere on 270MW võimsusega.
Näiteks oletame, et talvel on vaja 1600MW võimsusega elektrit, siis näiteks kataks selle peaaegu 5 Avueret ja ülejäänu ostaksime sisse, siis oleks vaja 4 uue elektrijaama tarbeks investeeringut 2,4 miljardit eurot veel. Nüüd on hinnad muidugi kallimad, seega tuleb arvestada palju suurema summaga, et neid 4 uut lisa-elektrijaama rajama hakata.
Lisaks üks tuleb üks ehitada veel tagavaraks, et kuna “üks on ikka remondis”, seega veel 600 või 800 miljonit juurde sellele 2,4 miljardile või veelgi suuremale summale.
Soomel ja Rootsil on tuumajaamad ja hüdroenergiat, seega nende puhul CO2 hind väga pilli ei puhu võrreldes meie põlevkiviga.
1 Like
Soojuspumbad on viimase 30 aasta jooksul terves Skandinaavias olnud suur edulugu ja Eestis nende kasutamine pole mingi probleem. Aasta keskmine kasutegur on hoolimata pakasest siiski ülihea. Tuleb endale aru anda, et talvel on õhksoojuspumba kasutegur kehvem ja varuda sularaha kõrgemate arvete maksmiseks. Samas maasoojuspumba kasutegur on aastaringselt ülihea ja sellega saab ka tarbevee soojaks lasta. Mul on maasoojuspumba aasta kesmine COP 4.68. Rahaline kokkuhoid aastas suurusjärgus 1500-2000 EUR võrreldes elektri otseküttega ja jooksevkulu aastas ca 500 EUR, mis katab siis ära kütte+soe vesi. Süsteem on juba 11 aastat kestnud, remonti pole vaja läinud. Algne investeering oli 11000 EUR ehk siis ma olen juba ammu investeeringu tagasi teeninud.
Õhksoojuspump teeniks ennast ka tasa, aega läheb lihtsalt kauem.
Kindlasti aitab jooksevkuludelt kokku hoida ka maja korralik soojustamine, aga need investeeringud kipuvad suuremad olema kui soojuspump.
Soojuspumba kasuks räägib veel, kui on ka võimalus ise elektrit toota. 4 kuud aastas see pole Eesti oludes võimalik, aga 8 kuud on tehtav, siin mu eelmise aasta tootmisgraafik katuselt (juuni maist madalam tootmine tuli vihmasest ilmast ja negatiivsetest börsihindadest, kus müüki ei toimunud):
Siit kombost on puudu vaid energia pikaajalisem salvestusvõimekus, siis oleks juba üsna immuunne elektriturul toimuva osas.
Kogu see teema sobib muidugi eramajadele ja eraettevõtetele, kel on füüsilised eeldused endale ise energia tootmiseks. Kortermajas soojuspumpa eriti panna ei saa, katusele paneele saab küll panna, et sellega vett soojendada. Mõnes kortermajas on ainult külmaveetrass ja soe vesi tehakse kohapeal. Keskküte tuleks ilmselt odavam.
Aga kogu see ilus jutt ei kaota ära fakti, et Eesti tegi elektritarbimises kõigi aegade tipukoormuse rekordi jaanuaris. See on see ahjukütte väljalõhkumise kampaania tulemus, millele ka marker viitas. Lööme õhu linnas puhtamaks, aga talvist elektritootmist juurde pole rajanud. Energiapoliitika on läbi kukkunud. Tuul ja päike aitab elektrihinda alla tuua, teiselt jälle tõstab vajadust juhitava tootmise investeeringute järele, niiet kokkuvõttes võib see olla nullsumma mäng.
Arvatavasti praegune valitsus ka CO2 kvoodisüsteemi muutmisega kaasa ei lähe. Sealsed keenjused ju arvavad, et kvoodisüsteem on Eesti majandusele kasulik. Aastake veel oodata, siis uue valitsusega vast.
2 Likes
Võimsuste vahe tuleb sellest, et üks on bruto teine neto. Ega jaam ka ju õhust ja armastusest toimi.
Ongi kasulik. Toob maksutulu, mille eest saab rahastada sallivust ja häälekaid vähemusi.
1 Like
Nagu Vitsur ütles, elektrihind ei saagi enam alla minna. Nokk kinni, saba lahti. Kui isegi tühistada CO2 maksud ja hakata näiteks odavat põlevkivielektrit tootma, siis tuleb tuulikuomanikele hinnapõrandat maksma hakata.
Pidevalt kerkib silme ette, kuidas Mihhal huuli torutades räägib, kuidas tuulikud toovad meile soodsa ja puhta elektri.
6 Likes
Ehk täpsustaksid, mis asi on neto ja teine mis asi on bruto. Tegelikult peaks wikipedias olema kirjas see arv, mis võimsusega elektrijaam elektrit suurde võrku annab, kui ta töötab (planeeritud) täisvõimsusega.
Tuumajaamade puhul on näiteks kirjas soojuslik võimsus ja elektrivõimsus. Olkiluoto3-l on need vastavalt 4300MW ja 1600MW. Ehk siis 4300 -ne reaktor suudab toota 1600 -se elektrivõimsuse, vahe on ligi 2,7 kordne. Aga Auveres on nende arvude vahe liiga väike.
Kõige suurem vale, mida poliitikud ajavad, on see, et räägitakse (aritmeetilisest) keskmisest elektrihinnast. Tarbija jaoks oleks vaja rääkida tarbimisega kaalutud keskmisest, siis oleks hoopis teised numbrid.
Kui meil oleks näiteks 2x rohkem tuulikuid, siis jaanuari-veebruari hind sellest eriti alla ei tuleks, kuna just kallimatel hetkedel on tuule tootlikus olematu (valdavalt alla 20% nominaalvõimsusest)
Näiteks 19.jaanuar kl 7:00-st kuni 21.jaanuar kl.10-ni oli Eestis tuuleenergia tootlikkus 0 -1% installeeritud võimsusest
4 Likes
Tegelikult on vahe 26 mw. See on energia kogus, mille jaam ise toimimiseks ära tarvitab. Mootorid, soojusvahetid jms. Tuumajaamade kohta ei oska öelda. Põlevkivi jaamades on peamised tarvitajad mitmemegavatised elektrimootorid.
Soomes hakkab ka võrk juba takistama uute serveriparkide ehitust, need võtavad u. 10% kogu el. tarbimisest varsti. Lõuna-Soomes juba ei võetagi uusi suurtarbijaid jutule (IL).
Ja siiani odava el. hinnaga Põhja-Rootsis ollakse kurjad, et hinnad üleval ja süüdistatakse uut Aurora Line SWE-FIN ühendust ja soomlasi (IL).
Suomeen valmistui 10 datakeskusta 2025. Suurin rakenteilla oleva hanke on Microsoftin Vihdin datakeskus, joka vaati 265 megawatin verran sähkötehoa. Syyskuussa 2025 Suomessa oli 33 datakeskusta, joiden yhteenlaskettu sähkötehon kapasiteetti oli noin 285 megawattia. Tämän arvioidaan moninkertaistuvan tulevina vuosina.
Yhteensä investointipäätöksen saaneita, rakennusvaiheessa olevia on tällä hetkellä 15, suunnitteluvaiheessa on 31 hanketta, joista viisi on aloitettu tämän vuoden puolella. 28 hanketta on esiselvitysvaiheessa. Etelä-Suomen sähköverkko ei tällä hetkellä pysty ottamaan uusia suuria liittymissopimuksia.