Arvatavasti praegune valitsus ka CO2 kvoodisüsteemi muutmisega kaasa ei lähe. Sealsed keenjused ju arvavad, et kvoodisüsteem on Eesti majandusele kasulik. Aastake veel oodata, siis uue valitsusega vast.
2 Likes
Võimsuste vahe tuleb sellest, et üks on bruto teine neto. Ega jaam ka ju õhust ja armastusest toimi.
Ongi kasulik. Toob maksutulu, mille eest saab rahastada sallivust ja häälekaid vähemusi.
1 Like
Nagu Vitsur ütles, elektrihind ei saagi enam alla minna. Nokk kinni, saba lahti. Kui isegi tühistada CO2 maksud ja hakata näiteks odavat põlevkivielektrit tootma, siis tuleb tuulikuomanikele hinnapõrandat maksma hakata.
Pidevalt kerkib silme ette, kuidas Mihhal huuli torutades räägib, kuidas tuulikud toovad meile soodsa ja puhta elektri.
6 Likes
Ehk täpsustaksid, mis asi on neto ja teine mis asi on bruto. Tegelikult peaks wikipedias olema kirjas see arv, mis võimsusega elektrijaam elektrit suurde võrku annab, kui ta töötab (planeeritud) täisvõimsusega.
Tuumajaamade puhul on näiteks kirjas soojuslik võimsus ja elektrivõimsus. Olkiluoto3-l on need vastavalt 4300MW ja 1600MW. Ehk siis 4300 -ne reaktor suudab toota 1600 -se elektrivõimsuse, vahe on ligi 2,7 kordne. Aga Auveres on nende arvude vahe liiga väike.
Kõige suurem vale, mida poliitikud ajavad, on see, et räägitakse (aritmeetilisest) keskmisest elektrihinnast. Tarbija jaoks oleks vaja rääkida tarbimisega kaalutud keskmisest, siis oleks hoopis teised numbrid.
Kui meil oleks näiteks 2x rohkem tuulikuid, siis jaanuari-veebruari hind sellest eriti alla ei tuleks, kuna just kallimatel hetkedel on tuule tootlikus olematu (valdavalt alla 20% nominaalvõimsusest)
Näiteks 19.jaanuar kl 7:00-st kuni 21.jaanuar kl.10-ni oli Eestis tuuleenergia tootlikkus 0 -1% installeeritud võimsusest
4 Likes
Tegelikult on vahe 26 mw. See on energia kogus, mille jaam ise toimimiseks ära tarvitab. Mootorid, soojusvahetid jms. Tuumajaamade kohta ei oska öelda. Põlevkivi jaamades on peamised tarvitajad mitmemegavatised elektrimootorid.
Soomes hakkab ka võrk juba takistama uute serveriparkide ehitust, need võtavad u. 10% kogu el. tarbimisest varsti. Lõuna-Soomes juba ei võetagi uusi suurtarbijaid jutule (IL).
Ja siiani odava el. hinnaga Põhja-Rootsis ollakse kurjad, et hinnad üleval ja süüdistatakse uut Aurora Line SWE-FIN ühendust ja soomlasi (IL).
Suomeen valmistui 10 datakeskusta 2025. Suurin rakenteilla oleva hanke on Microsoftin Vihdin datakeskus, joka vaati 265 megawatin verran sähkötehoa. Syyskuussa 2025 Suomessa oli 33 datakeskusta, joiden yhteenlaskettu sähkötehon kapasiteetti oli noin 285 megawattia. Tämän arvioidaan moninkertaistuvan tulevina vuosina.
Yhteensä investointipäätöksen saaneita, rakennusvaiheessa olevia on tällä hetkellä 15, suunnitteluvaiheessa on 31 hanketta, joista viisi on aloitettu tämän vuoden puolella. 28 hanketta on esiselvitysvaiheessa. Etelä-Suomen sähköverkko ei tällä hetkellä pysty ottamaan uusia suuria liittymissopimuksia.
Nii sooju- kui tuumajaamades on tegu aurumasinatega. Füüsika ütleb, et mõlemate soojus- ja elektrivõimsuse suhe peavad olema sarnased.
Ilmselt on siis siin tegemist kasuteguriga s.t. protsessi sisse läinud energia ja välja tulnud energia. Soojusjaamade puhul on see sõltuvalt tehnoloogiast 30-40%. Tuumajaamade kohta ei oska öelda.
Pärast seda, kui vesi on kuumaks aetud, võiks neil protsess üsna 1:1 olla? Seega ka suhe, kui palju iga kätte saadud elektri megavati kohta sealjuures soojust üle jääb.
Ai arvab, et praegustes tuumajaamades on auru temperatuur oluliselt madalam, kuna tuumavardaid ei juleta/osata nii kõrge temperatuurini lasta nagu soojusjaama ahju soojusvaheti.
Kõlab loogiliselt.
2 Likes
Tuumajaam tarbib elektrit ka siis kui ta ise ei tooda. Reaktorit ei saa päris nulli keerata ja jahutussüsteem peab igal juhul töötama. Lisaks peab ka kasutatud tuumkütuse hoidla jahutus pidevalt toimima. Seetõttu ei saa tuumajaam päris autonoomselt toimida, vaid vajab lisaks välist toidet (ja lisaks veel avarii-diiselgeneraatoreid) ka nendeks perioodideks, kus tehakse hooldustöid või kõrvaldatakse riket. Seetõttu näiteks oli Ukrainas Zaporižžja tuumajaamas 2022 25. augustil üsna kriitline olukord, kui kõrvalasuvas Zaporižžja soojuselektrijaamas toimus pommitamise tõttu põleng, mis katkestas ühenduse soojuselektrijaamaga, millega toideti tuumajaama jahutust. Õnneks jaama avariigeneraatorid käivitusid ja hullem jäi olemata.
1 Like
Nende akudega on selline lugu, et nad lähevad ka ju tarbimise kasvu alla ja neid on juba kokku ilmselt 200MW jagu ja 100MW veel ehituses. Nad hakkavad koormama päris korralikult päev ette turgu ja sellega odavamate veerandtundide hindu kergitama. Samas nad orienteerivad ennast põhiliselt sagedusturule kuna sealt saab veelgi paremaid hindu ja päev-ette turule tulevad ainult veel kõrgemate hindade korral. Tuli ka uus mõiste välja eilses riigikogu komisjonis - alternatiivhind (oportunity price) millega nad ei peagi põhjendama nordpoolile oma tegelike kulusid vaid lihtsalt näitama ette kõrge sagedusturu hinna. See paistis olevat suur üllatus isegi riigikogu liikmetele Eplerile ja Kadastikule, et hakati lisaküsimusi selle rakendamise kohta esitama. Vot nii - need suured investeeringud ju tuleb siiski tarbijal kõik kinni maksta erinevate skeemide kaudu.
6 Likes
Siin on pisut akuparkidest juttu. Selle järgi meil juba on ühendatud akuparke 245MW jagu ja juba ehituses (või kohe alustamisel) veel 155MW jagu. Mina pole kindel, kas need kõik ikka mahuvad sagedusturule ära. Pigem võiks prognoosida päikselistel suvepäevadel ka üpris madalate hindadega õhtuid.
Akupank ei ole võluvits.
On teada, et estlinkide hiljutine väljakukkumine oli Kiisa akujaama põhjustatud. Siis veel ridamisi kahtlasi katkestusi viimasel ajal Harjumaal võiks ka kahtlejate pilgud sinnapoole pöörata. Kui lisaks meenutada kuuldusi hiljutisest öisest elektrikatkestust Sakus 23.30-8.00, kus põhjenduseks toodi kaevetöödest põhjustatud kaablirike, siis kuidagi nagu midagi ei klapi.
Kõlab ju suht loogiliselt, et keegi ekskavaatoriga asjaarmastaja hakkab öösel -18C-ga kraavi kaevama ja tõmbab terve asumi tagasi keskaega.
Sest pole vast mõtet kirjutadagi, et enamusel akupankades kasutatavatel jublakatel on birkad made in prc ja ilmse kaugsekkumisvõimalusega ebasõbralikest riikidest.
1 Like
See ei ole juba loogiline selletõttu, et Saku ei ole päris kindlasti ühe kaabli toitel vaid kümnete kaablite ja automaatika lülitab rikkes lõigu välja nii, et katkestust tarbijatele ei ole, ainult väike pinge kõikumine. See on ainult maapiirkondade probleem kus mingi küla on ühe keskpinge õhuliini toitel.
Ja mis kasu on suvel madalatest hindadest tavatarbijal kui talvel maksab surnuks. Selle peale arvas Vaks riigikogus, et ehk tekib tootmist mis hakkab suvel tarbima.
Head lugemist.
Tuulikuärikatega seotud tegelastele järgmine lõik muidugi meeildida ei saa. MInu ainuke küsimus on see, et kelle huve reformierakonna sutt teenib? Need ei ole eesti rahva ega Eesti riigi huvid:
"Eleringi andmetel oli käesoleva aasta 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini Eestis ülesseatud 710 MW elektrituulikute võimsuse kasutustegur 0,2, perioodi keskmine töövõimsus 143,5 MW, maksimaalne 578,9 ja minimaalne -0,04 megavatti. Päikeseparkide 1250 MW koguvõimsuse kasutustegur 0,008, keskmine töövõimsus 10,4 MW, maksimaalne 139,7 ning minimaalne 0 MW.
Soome 9 433MW tuuleparkide reaalne töövõimsus oli vaid 430 megavatti ehk alla viie protsenti, kuna tuuleolud Balti mere regioonis on sarnased. Elektri hind 166,88 EUR/MWh on võrreldes eelmise aastaga (82,94 EUR/MWh) kahekordne. See on ühtlasi seni kõige kõrgema elektrihinnaga jaanuar Eestis."
8 Likes
Sagedusturud ongi juba täis.
Mis mõttega salvestis hakkavad odavalt müüma? Aku kuulub laadimisel ja aku ressurss on põhiline muutuvkulu akul.
2 Likes