Huvitav et prantslasi väga ei huvita LHV foorumis toodud pikad esseed kuidas tuumajaamad toovad vaid finantsilist ja muud hävingut https://www.err.ee/1609940150/prantsusmaa-panustab-fossiilkutustest-loobumisel-tuumaenergiale
7 Likes
Ma ütleks pigem, et Brüssel ja Trump on pannud Prantsusmaa sisuliselt sundvaliku ette. Kui Brüssel iga maa seest tulnud asja põletamisega sind surnuks maksustab ja USA president näitab, et on valmis mistahes ekspordiartikli väljapressimise relvaks muutma, mis kujutab ohtu riigi suveräänsusele, siis mis valikuid Prantsusmaal niiväga alles jääbki?
Peaminister Sebastien Lecornu sõnul on kava võtmetähtsusega, et vältida sõltuvust teistest riikidest fossiilkütuste osas.
“Ei ole ühtegi stsenaariumi, mille kohaselt me võiksime olla sõltuvad,” ütles ta Ida-Prantsusmaal hüdroelektrijaama külastades.
Tema sõnul muutub fossiilkütustest loobumisega viivitamine põhimõtteliselt ohtlikuks riigi suveräänsusele ja tootmisvõimele.
1 Like
Variandiks on ka uskuda lubadusi helgest rohetulevikust ja esimese sammuna kõik olemasolev maha lammutada.
12 Likes
Mõne riigi näitel on variandiks veel ka Putini ees koogutada ja tema odava gaasi/nafta nõela otsas istuda. Ärge tulge rääkima, et Euroopas ei leidu poliitikuid ja parteisid, kes ootavad, et suhetes Venemaaga “vanad head ajad” tagasi tulevad ja on kohe valmis järjekordset “restarti” tegema, kui olukord vähegi võimaldab. Kipub eksisteerima ka seaduspära, et just need poliitilised jõud on enim vastu alternatiivsete enegialahenduste otsimisele.
5 Likes
Tänavune talv näitas selgelt, et alternatiiv ei seisne tuulikutes ega ka päikesepaneelides. Kuigi maksumaksjalt toetusi nuruvad miljonärid üritavad nii väita.
Eestil on samas energiajulgeoleku tagamiseks ülioluline kohalik põlevkivi olemas, aga poliitikud on valinud oma prioriteedid ja Eesti huvide eest seismisest loobunud, et saaks Euroopasse hea palgaga kõrgesse ametisse.
5 Likes
Sa ikka nagu tead, et konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse tootmise megavati piirhind on hetkel Iru katlamajas segaolmejäätmetest soojuse ja elektrienergia koostootmise protsessis toodetavale soojusele 20,06 EUR ja maagaasist toodetud soojusele 41,46 EUR. Täiesti geniaalne mõte on inimestele toasooja arved 2-4 kordseks keerata ja siis esitleda töövõiduna: “aga elektri hind ju natuke langes”. Sinus on kõvasti poliitikumaterjali. Andres Suttiga täitsa paras paar.
1 Like
Kõik tekst jällegi väga põhjalik, kuid küsimusele “Kui pikendamine on ohtlik, miks ei ehitata uusi?” vastamine “Uusi ei ehitata, sest pikendatud jaamad on väga ohtlikud!” on nagu selline loogika-error et ajab juhtme kärssama… Põhjalik ja pikk ning grammatiliselt korrektne tekst mõjub mõnikord muidugi lugejatele niivõrd uinutavalt, et loogika-analüsaator lülitub lihtsalt välja, aga no kuule…
3 Likes
Möönan, et jutt kaldus algsest küsimusest kõrvale, aga väga tõenäoliselt on vastus sinu küsimusele täiesti triviaalne: “raha selleks lihtsalt pole”.
Kontroll riigi energiavarustuse ja selle rahastamise üle ei allu ju juba ammuilma mitte ekspertarvamustele vaid poliitilisele otsustusele ja poliitikul way lihtsam sõrmed ristis loota, et tema valitsusajal annab veel venitada ja mingit pauku ei käi ning ohutuse tagamiseks kuluv investeeringuraha on soodsam kulutade sinna, kus see rohkem hääli toob. Ja isegi kui pauk käima peaks, jääb poliitikule ikkagi lootus süüdlaste leidmise kaudu tuli enda pealt ära juhtida.
1 Like
Kahjuks näitas ka seda kui raske lobi all on valitsus kui kuulata Sutti tuulikutekiitmist.
4 Likes
Ma ütleks lausa, et jutt läks ringikujuliseks, aga hästi, jätame selle tõiga praegu.
Kui vastus on “Raha pole!”, kuid 70ndatel-80ndatel raha oli, siis järelikult elame praegu kehvemini kui 70ndatel-80ndatel…
1 Like
Seda göbelslikku trumpässa on muidugi mõnus lauda taguda - kui sulle ei meeldi tuulikud, siis sulle meeldib Putin, aga kui nüüd veidikene lahtisemate silmadega seda asja vaadelda, siis kas mitte need tuule-päikse pushijad ja venega diilitajad ning Eesti venestajad mitte ükssama seltskond pole?
7 Likes
Euroopa kohalike tuumajaamade ja sh ka Eesti põlevkivijaamade sulgemise järgselt pidi ju rohepöörajate unistustes nö üleminekuenergiallikaks saama Venemaa gaas. St Euroopa ja ka Eesti viidi rohepöörde nimel teadlikult sõltuvusse Putinist ja tema impearistlikest plaanidest, milles on ka soov Baltikum taas tagasi nö koju tuua ehk Venemaa osaks teha koos Ukrainaga.
Küllap need Venemaaga viisavabaduse jutud ja Moskvas käimised ei tulnud ikkagi tühjast kohast.
6 Likes
See ei saa ju üllatusena tulla?
4 Likes
Mulle ei istu neist seltskondadest kumbki, aga Orbani/Fico punt on Venemaa küsimuses ikka jupp maad vastikum, kui Merzi/Macroni oma.
3 Likes
See tekitab mõtteid, et kogu see Euroopa rohepööre on venemaa mõjutustegevuse vili. Ja väga pikaajalise (kestab tõenäoliselt juba 1970-datest kuni aastani 2022) ning strateeglise mõjutustegevuse vili. Rohepööre Euroopas ei ole ainult võitlus kliimasoojenemise vastu, rohepöörde ajalugu on palju pikem.
Ega Euroopas niisama selline asi ei tekkinud, et äkki kõik vasakpoolsed noored moondusid ümber “rohelisteks” ja hakkasid ägedalt tuumajaamade vastu võitlema. Tšernobõli õnnetus pakkus venemaale uue ajendi ja nii hakatigi Euroopat veelgi rohkem nügima “rohelisuse” poole, eesmärgiga müüa maagaasi. Euroopat nügiti juba enne Tšernobõli. Maagaasi hind seoti naftahinnaga ning kuna 1980-datel oli teadmine, et varsti nafta “lõppeb otsa”, ehk siis naftahinnad saavutavad stabiilselt kõrge hinna, siis paistis, et rahavoog, mis hakkab maagaasilt tulema, saab olema metsik.
Kuna nõukogude liidul oli kogemusi kuidas Euroopa noorkommuniste ja muid vasakäärmuslasi rahastada, ju siis rahastati ka igasuguseid “rohelisi”. See teadmine, et Saksamaal tuumajaamade vastu võideldakse, on juba 1980-datest nii, isegi enne Tšernobõli õnnetust võideldi.
Hiljem, kui tekkis kliimasoojenemise hüsteeria, siis sai ilusasti välja mängitud see põhimõte, et süsi ja pruunsüsi on paha, tuuma on paha, maagaas on aga “ajutiselt” hea. Ega venemaal lollid olda. Nad teadsid, et see maagaasi “ajutilisus” kestab aastakümneid, kui mitte üle saja aasta. Rohelised hakkasid ajama tuuleenergia-mulli ja päikeseenergia-mulli, aga venemaa teadis, et maagaasi vastu need 2 mulli ikkagi ei saa.
Erinevalt naftast, oli juba 1980-datel teada, et venemaal ja Kesk-Aasias on väga palju maagaasi. Vaja oli lihtsalt leida keegi, kes seda massiliselt ostaks. Ja vaja oli leida meetod, et kuidas ostja seotakse gaasi-lõa otsa. Tol ajal oli ka LNG tehnoloogia alles arenemisel ning kallis, seega gaasi gaasitranspordiks sobis toru, millega käib kaasas poliitiliselt väga siduv omadus.
10 Likes
Teemasse hea artikkel:
4 Likes
orbani punt on ennast ikka ilusti putleri külge sidunud.
Uraani piisavalt kusagilt saamine läänes ka väike probleem vist pole.
1 Like
Vastu? Nagu ma olen aru saanud, siis gaas käib nendega ikka kenasti kokku kompenseerimaks tuule-päiksevaest aega.
Ma ei viitsi netis tuulata, aga kas keegi teab on meil ikka veel idapoolt (või läbi läti hoidla) gaasi peale sorisemas? Torusi ju - erinevalt lahtilõigatud traatidest - läbi kaevatud pole.
To: iffkillla
Rohelistel oli muidugi muu ettekujutus, et üsna “mõne aasta” pärast saab loobuda ka maagaasist. Ka siinsetel kohalikel rohelistel ning kohalikul sotsialistlikul parteil on selline ettekujutus. Vähemalt nad üritavad nii ennast väljendada.
Kui ka reaalselt oleks saanud maagaasist loobuda, oleks hakatud otsima juba muid ideoloogilisi mõjutusvahendeid.
Ei ole gaasi ida poolt peale sorisemas. Minu teada ei kasuta venemaa ka Inčukalnsi maa-alust gaasihoidlat enam oma loodepiirkonna talvel varustamiseks, milleks alguses see hoidla sinna rajatigi.
Vähemalt on selliseid sõnumeid antud, aga pilti torude lahtikeevitamisest ma pole näinud. Elektriga vähemalt tehti videoid, kus Läti võttis konkreetselt vene kontrolljoonel oleval kõrgepingeliinil traadid maha. Kõrgepingeliinil, mis ühendus venemaaga. Eesti kohta ma selliseid videoid või fotosid pole näinud.
Mingeid gaasijaamu meile alles ehitatakse, see “mõne aasta pärast” saab tulla alles nende ekspluatatsiooniea lõppu.