Ma olen teiega nõus. Lihtsalt mõne inimese väide, et jalgrattateed toovad meile majanduskasvu ajas mõistuse kokku. Vabandan.
1 Like
Pole vaja vabandada. Lihtsalt endale on jäänud mulje, et ühiskonnas laiemalt tômmatakse saage käima teemadel, mis peaks olema ilmselged. Sìis raisatakse aega arutelule stiilis “kas persekepp on parem püsti või põlvili”
Siin pole ilmselt kedagi, kes ei mõistaks, et kogu see kvoodipask meie maailmajaos on jaburus ning seda ajuvabamalt kõlab nende jutt, kes siin praegu trummi löövad, et Eesti peaks veel sellele kvoodipasa süsteemile peale ka hakkama maksma, et siis kuskil soojal Vahemeremaal lõbusamaks läheks.
Esiteks pole ma midagi sellist väitnud, vaid nentisin lihtsalt, et “siin keegi pole eriti pädev seda hindama” ning et mul pole huvi sel teemal üldse kaasa lüüa. Eks teistele sõnade suhu toppimine ja vapper endaehitatud õlgmehikese kolkimine jääb ikka selleks viimaseks õlekõrreks, kui algsel teemapüstitusel argmendid otsa said.
Teiseks - kui EL Ühtekuuluvusfondi kaudu saab raha, millest tulevad Eesti tee-ehitajatele tööd ja tellimused, siis miks ei peaks seda vastu võtma? Mingite euroliidufännide kokkutulek täna siin, kes seavad Brüsseli rahakoti Eesti huvidest kõrgemale??
Kolmandaks, kui sa võrdled samaväärseina investeeringusummasid, millest üks moodustab teisest 2%, on see päris ammendav pilguheit su majanduspädevusse.
1 Like
Oled kindel, et Eesti riik koos ettevõtlusega on netosaaja? Minu arusaamas käib see üldlevinud “netosaaja” arvutamine riigieelarve tasemel ja ei arvesta ettevõtete rämedat co2 makstud makse.
2 Likes
Oli küll kunagi nõuka aja jäänukina, kuid hetkel hakkavad head teed alles Kaunasest Poola suunduval osal. Läti piirist edasi on põhimaanteel selline vahelduv õudus, lisaks arusaamatult pikad 50 ja 70 piirangud, mõeldud ilmselt toruga põõsas istuvatele saamameestele, või siis tänapäeva võtmes keskmise kiiruse mõõtmise alad. No olgu, eelmise aasta lõpus tõmmati Klaipeda kiirteele uus nahk peale, aga eks ta varsti jälle puruks sõidetakse, kui juba polegi, alt ei tehtud ju midagi.
Soovitan ka E67-lt maha keerata, et saada päriselt aimu, kui hull seal väiksematel teedel olukord olla võib, loomulikult mitte igal pool, aga leiab suht huvitavas olukorras lõike. Meil on olukord keskmiselt parem.
Loomulikult ei ürita väita, et eelnev jutt Ääsmäe-Ikla lõigu(väheste mööndustega) kuidagi sõidetavamaks muudab : )
Millest te räägite. Eesti on olnud netosaaja aga kukub kohe välja tänu krdi tallinna haigla surujatele mölakatele. Eestil oli võimalus teha kaks toetuste piirkonda, üks Tln-Harju ja teine muu eesti ja see muu eesti oleks võinud saada toetusi ka järgmisest eelarveperioodist aga tln haiglamölakad ei lasknud kahte piirkonda teha kuna lootsid tln haiglale eurotoetusi saada juba käesoleval perioodil millest siiski ilma jäid kuna ei suutnud lihtsalt ära põhjendada selle vajadust eu komisjonile. Nüüd on kogu eestile kaputt nendele toetustele järgmisest perioodist kuna kogu eesti skp läks ülesse. Leedukad siiski tegid omale kaks piirkonda ja saavad sellele teisele piirkonnale toetusi ka edaspidi.
6 Likes
reformierakond jätkab Eesti ja eesti ettevõtjate konkurentsivõime nõrgestamisega, samal ajal kui näiteks Itaalia on teise suuna valinud.
3 Likes
Huvitav, kas ta läheb õhtul magama ja korrutab koguaeg endale seda mantrat -“Eesti fookus on suunatud taastuvenergia pakkumise suurendamisele, mis on majanduslikult kõige mõistlikum viis elektriarvete alandamiseks ja süsinikukulude mõju vähendamiseks. Taastuvenergia on püsiv lahendus, sest mida rohkem on meil turul odavat taastuvenergiat, seda vähem mõjutab saastekvoodi (ETS) kulu lõpptarbija elektrihinda,” lausus Sutt.
Fookus peaks ikkagi selle börsi korda tegemisel, kus näiteks tema lemmik tuulest jääb natuke puudu tiputarbimisest ja siis Ivars v Vladas tõmbavad mingi vana gaasijaama käima ja tarbija maksab ohoo hinda, sest nii peab. Ja ka tuulikuomanikud lähevad lubavad nendel päevadel parema konjaki.
12 Likes
Lisaks peame me veel tuuleärimeestele ka nende pikaajalisi rohetoetusi kinni maksma. Sutt aga ei suutnud isegi sellest talvest õppida, et meie laiuskraadidel kõrgeõhkkonna ja külma ilma korra on tuulikute tootmine nullilähedane.
Oleks seal seltskonnas natukenegi riigimehelikkust ja majanduslikku mõtlemist, siis oleks jutt arvatavasti teine.
7 Likes
Et olulisest jääks märk maha - tuumaelekter on see mis teeb meid õndsaks ning on tegelt ainuke meetod mis toob odava hinna.
Meie arvutused näitavad, et tänu tuumaenergiale saab tarbijate kogukulu koos nii börsihinna, võrgutasude kui ka väiksemate toetustega olla aastakümneid üle 15% väiksem kui ainult taastuvenergia ja gaasistrateegia puhul.
Aga nii ongi.
Balti riikide kontekstis on tuumaenergia hetkel ainuke, mis pakub saastevabalt piisavalt suure mahuga odavat ja majandust stabiliseerivat energiat. Eriti siis suured ja läbiproovitud reaktorid.
Vt näiteks Prantsusmaa vs Saksamaa ja UK. Kusjuures viimases kahes on energiasalvestusvõimalused hüdroenergiasse tunduvalt paremad kui Eestis.
3 Likes
Kõik uute elektrijaamadega turule tulijad teavad väga hästi, et suvisel ajal jääb elektrihind madalaks seoses päikse ja tuuleparkidega. Negatiivseid hindu oleme ka juba päris palju näinud. Kuidas näiteks tuumajaam selle vastu ennast kindlustab? Kasum tuleb ju kätte saada. Kas suvel töötatakse kahjumiga ja talvel pannakse sellevõrra hinnale otsa?
1 Like
Kõike ei pea börsil müüma. Tuumajaam on võimeline pakkuma tööstusele fikseeritud pakette
Ütleme, et suvel pandaks seisma või toodetaks 0.2 koormusega seda alla omahinna energiat, aga talvel siis küsitaks omahinda.
Kaua tuulepargid sellisele reziimile majanduslikult vastu peaks? Päikeseenergiajaamad ei taha põhjapoolses Euroopas enam hästi ära tasuda, tänu oma ajaspektri täitumisele, isegi ilma tuumaenergiata.
Lisaks on ka tavatarbijale pakutavad fikshinnaga paketid eelsitatult kaetud müüja poolt fikshinnaga lepingutega.
Jaama omanikud, enamasti suurettevõtted teevad otselepingud aastateks nagu soomes. Suvel on reaktorid korda-mööda hoolduses ja kütusevarraste vahetuses sellel perioodil ostetakse puudujääv osa juurde. Pakutakse ka bilansihalduritele fiks.hnnaga lepinguid kui üle jääb omanikest. Suurettevõtetel on põhiline lepingu ja hinnastabiilsus terve aasta jooksul, täna seda ei paku neile ükski müüja.
Lk 47-48 ma loen välja, et Eestis lisati eelmisel aastal 700 MW jagu netovõimsust päikeseenergiat. Miks nad neid lisavad kui see ära ei tasu? Mulle hoopis näib, et päikeseenergia kasutuselevõtt on plahvatuslikult kasvanud ja mitte keegi pole osanud seda prognoosida ja sellest tuleb üks suur jama. Kõik tahavad miskipärast ise omale energiat tootma hakata. Suvel see neil õnnestubki tänu akudele ja talvel jääb kõigil puudu.
1 Like
Lihtsalt pakun, sest võrgust tulev elekter on liiga kallis ja võrgukulud on kasvanud ka üle mõistuse. Hea pakkumise korral ei hakkaks ju mõistusega ettevõte ise elektrit tootma, kui see pole tema põhitegevusala. Nii persse on keeratud see meie majanduskeskkond.
6 Likes
Evecon juba ütleski delfi konverentsil, et täna nad sellist otsust enam ei teeks 100MW standalon akupark rajada, näevad ette turu küllastumist juba 2028 baltikumis. Järgmise akupargi teevad Lihula päikesepargi juurde sama liitumispunkit taha mis on ka mõistlik mitte paisata turule odava hinnaga päkeseperioodil vaid salvestada ja jagada toodang ööpäevale. Oleks varem tarkust olnud poleks ka nii suurt liitumisvõimsust vaja olnud maksimaalsele päikesetoodangule välja ehitada.
Mina saan aru nii, et uusi ehituslubasid ei väljastata kui ei ole A energiaklass. Seda ilma päikesepaneelideta ei ole võimalik saavutada ja nii neid paneele muudkui juurde tuleb isegi kui hinnad suvi läbi miinustes.
4 Likes