Fiks paketiga 19,6s/kWh, ega suurt vahet polegi kui võrguteenus ja muud maksud sisse võtta.
See oli suvel 2022
Tõust toolidele ja röögiti Brüsseli suunas loosungeid
Valitsus toetas tänasel nõupidamisel majandus- ja taristuministri esitatud eelnõud taastuvelektri ülemineku kiirendamiseks, millega seatakse eesmärgiks, et 2030. aastal toodetakse kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest.
https://www.err.ee/1608695206/eesti-plaanib-2030-aastal-katta-oma-aastase-tarbimise-taastuvelektriga
Läks paar aastat mööda
https://www.err.ee/1609937519/ka-sel-aastal-ei-valmi-eestis-uhtegi-tuuleparki
Utilitas Windi juhatuse esimehe Rene Tammisti sõnul andis riik lubaduse, et planeeringute menetlusi kiirendatakse, kuid see pole realiseerunud.
Lõhnab väga loosungi moodi “Võimalk ainult Venemaal”
1 Like
Imelik ka kui 3 aastaga ei oleks midagi õpitud. Siis ütles ju Rene Tammist, et tuuleelekter on tasuta. Täna vast ikka saame aru, et tasuta asju ei ole ja tegelikult tuleb palju rohkem maksta kui ilmastikust sõltumatu elektri puhul.
2 Likes
Tundub, et inimeste meelsust ei testita ainult kodumail.
Rootsis, nagu teadustab üks hollandlane, on asjad samamoodi käest läinud, või pigem antud.
Kommentaarisektsioonist leiab teema kohta päris korraliku järellainetuse. Arvamusi üle euroopa.
Puudu on veel see, et rahva rahustamiseks tuulikud põlevkivielektri pealt väikestviisi pöörlema pandaks, et näidata rahva ja valitsuse ühtsust või mida iganes.
Tugev ja jõukas keskklass on võimule ohtlik kui võim sigatsema hakkab, seega tuleb üldpopulatsioon sujuvalt ühtlaselt vaeseks ja nõrgaks teha enne kui väga ilmselgelt sigatsema hakata. Me ei saa süüdistada riiklikku rumalust olukorras, kus neid ühesuguseid lollusi täpselt ühesuguste tagajärgedega teevad kõik lääneriigid ühtemoodi ja samaaegselt nagu sümfooniaorkester ühe ja sama partituuri järgi poognaid kääksutades, nii kõrgtehnoloogilised riigid nagu Rootsi kui ka hiljuti koopast väljaroninud riigid nagu Eesti. Kasvõi see kuidas Saksamaa lihtsalt sulges tuumajaamad, sest Jaapanis oli selline maavärin, milliseid Saksamaal ei esine. No ei ole reaalne, et riiklik lollus. Jääb sõelale vaid riiklik pahatahtlikkus. Kuskil on tsentraalne dirigent kogu sellel kinol, kel on õnnestunud võtta lääneriigid “kahvlisse”, maleterminoloogiliselt väljendudes. Dirigendi leiab hiljutiavaldatud FBI toimikutest ülesse igaüks, kel pea liialt saepuru täis pole.
5 Likes
See kõik pole nii ühemõtteliselt lihtne. Peaaegu kõik Saksamaa 37 reaktorit, mis suleti, olid ehitatud 1970-ndatel planeeritud elueaga 40 a. Uusim reaktor pärines aastast 1989. Need reaktorid oleks varem või hiljem tulnud nkn sulgeda. Jaamu ei pandudki kohe korraga 2011 Fukushima järel kinni, vaid lasti neil lihtsalt oma elukaare lõpuni tiksuda (viimane suleti 2023). Pmst oli Saksamaa valiku ees, kas alustada hiiglaslikku tuumareaktorite ehitamise programmi või otsida alternatiive. Nagu teame, valiti B.
Prantsusmaa oli Saksamaaga oma reaktorite vanuse poolest väga sarnases seisus ja tegi risti vastupidise valiku.ning otsustas minna jaamade elukaare pikendamise teed. Alates sellest on asjad hooga allamäge läinud ja räägitakse juba tuumakriisist. Laialt levinud roosteprobleemide tõttu oli näiteks 2022 aastal korraga rivist väljas üle poole 56-st reaktorist. Tootmine kukkus 22.6% YoY 30 aasta madalaima tasemeni ning Prantsusmaa oli sunnitud Saksamaalt 4,9TWh elektrit importima. Jaamu opereeriv EDF kandis €17,9 miljardit kahjumit. Ettevõtte võlatase on roninud €87,18 miljardile ja kuskilt tuleks välja võluda pool triljonit eurot eelseisvateks investeeringuteks, mis ilma maksumaksja kaukasse kätt toppimata on mission impossible.
1 Like
Tänane talv näitab selgelt, et Eestis ainult juhuslikust ideoloogilisest tuuliku ja päikeseelektrist ei piisa ja kui seisvate tuulikute asemele panna samapalju või topeltkogus seisvaid tuulikuid ja lumehanges olevaid päikesepaneele juurde, siis reaalselt elektrit rohkem ei ole ega tule. Füüsikaseadused kehtivad olenemata hetkel valitsevast pliitilisest ideoloogiast.
6 Likes
Mul tuli 2600 kwh pealt “kõik hinnaks” 23,5s, akupank libistas kallimad tunnid välja.
612 juurosest arvest 370€ on elektri osakaal ja ülejäänu on erinevad maksud/tasud. Tarbimiskohti on 2, teisel on tarbimine 0, kuid arveks ikka 8,5€
Mina olen üks õnnelik, kes eluaeg börsi paketiga elanuna, mingil seletamatul põhjusel oktoobris kuueks kuuks fiksile üle kolisin. Miks, no ei teagi? Igal juhul olen rahul, arve lõppkujul isegi vähenes.
Elektrumi väike klõps.
1 Like
Saksamaa ja Prantsusmaa saavad aru, et midagi on muuta vaja. Aga ideoloogid jauravad edasi:
1 Like
V-o kedagi huvitab, et ka võrguteenust osutaval Elektrilevil on erinevad hinnapaketid.
Vaikimisi oli aktiivne pakett Võrk 1, aga nt soojuspumbaga kütmisel tuleb aasta lõikes soodsam pakett Võrk 4.
1 Like
0,235€/kWh täispaagi meetodil arvestatuna.
Elektrimolekuli maksumust pole mõtet vast eraldi välja tuua, kui lisaks on arvel 7 rida misiganes muid tasusid ja koormisi.
Aga päike käib juba kõrgemalt (: ) ja siis enam sedavõrd heldelt antud vargapessa panustada ei soovikski
Gaasijaamadega me börsi hinda alla ei saa.
Aandor Liive:
Vaatame gaasi: turuhind on praegu umbes 40 eurot MWh kohta.
Odavamad generaatorilahendused annavad vaid 30 protsenti kasutegurit ja siis on elekter juba 120 eurot MWh kohta. Edasi tuleb vähemalt pool tonni CO2 MWh kohta. CO2 hind ulatub vahel 100-ni. Nii jõuad umbes 200 kuni 250 euroni MWh kohta. See on hind, mida me jaanuaris nägime. Keskmine oli 150 eurot ja me ei ole sellega rahul.
4 Likes
Jah aga CHP - gaasi ja soojuse koostootmisega oleks see 87 EUR. Ja see sobiks meile!
1 Like
vabandust, aga kuhu sa selle soojuse paned sellises mahus?
Kõigepealt tänud, et viitsisid põhjalikumalt tausta uurida ja selgitada! Mul siiski jääb õhku küsimus, et kui 70ndatel ja 80ndatel oli võimalik massiliselt tuumajaamu ehitada, siis miks nüüd järsku polnud võimalik uusi ja kaasaegsemaid asemele ehitada?
3 Likes
Just sellest kuidas jaamad ehitati ja kuidas need hävitati ja mis on saanud saksamaa energeetikast peale seda rääkis Fermi konverentsil Ulrich Gräber kes ise oli 70-80ndatel tuumajaamade ehituse projektijuht. Väga huvitav info, ma kuulasin suu lahti.
2 Likes
Nii palju kui mäletan, polnudki tollal küsimus selles, kas tuumajaamu oleks võimalik majanduslikult tasuvalt ehitada, vaid arusaadavatel põhjustel oli fookuses tuumaohutuse teema. Ei olnud asjad päris nii, et Saksamaa pahatahtlik valitsus rahva vastuseisust hoolimata tuumajaamade programmi lõpetab, vaid sellele oli Saksamaa ühiskonnas siis päris laiapõhjaline toetus.
Peale Fukushimat hakati tuumaohutuse küsimust põhjalikumalt lahkama ja jõuti järeldusele, et senised ohuhinnangud on olnud ohtu alahindavad ning reaktortundide kasvades kogunev kumulatiivne tõenäosus, et juhtub suurõnnetus, muutub ebameeldivalt kiiresti paratamatuseks. Laialt leidis tsiteerimist näiteks see Max Plancki inistituudi teadlaste uuring, mis leidis, et sündmused, millega kaasneb reaktorivarraste sulamine, esienevad keskmiselt iga 10-20 aasta tagant ning tõenäosus, et 50 aasta jooksul leiab Lääne-Euroopas aset sündmus, kus vabaneb 40 kilobekrelline saaste iga ruutmeetri kohta, mis saastaks ala, kus elab 28 miljonit inimest, on pea fifty-fifty.
Leiti ka, et tuumaõnnetuste põhjuseks pole olnud mitte tehnoloogia ebaküpsus, vaid väga erinev valik ennustamatuid tegureid nagu inimlik lollus, loodusõnnetused ja lihtsalt mingid ootamatud sündmuste kokkulangemised. (Siin võib meenutada näiteks seda, kuidas eelmise aasta augustis millimallikate parv Prantsusmaa ühe suurima jaama nelja reaktori jahutusveevõtu ummistas.) Tuumaenergia kasutusajaloo jooksul on tekkinud päris esinduslik valim statistikat, mis koosneb 16 sündmusest, mida hinnatakse õnnetuseks (skaala 4-7) ning ligikaudu 80 intsidendist (skaala 1-3), millest saab tuletada, et nende esinemissagedus ajas on olnud ühtlane ning üsna kenasti lineaarses sõltuvuses kogunevate reaktortundide arvuga.
2 Likes
Uuemate uuringute kohaselt on tuumasuurõnnetuse riskitegurite arv vastupidiselt loodetule hoopis kasvanud. Et tuumaenergia kasutuselevõtu kõrgaeg oligi 70-80-ndatel, on tänaseks maailmas on palju reaktoreid jõudnud oma plaanitud eluea lõpuni, aga neid ei võeta teps mitte selle peale kasutusest maha, vaid kasutusiga üha pikendatakse. See on nagu vana auto omanik, kes oma setukal enne ülevaatust kolisema hakanud jupid ära vahetab ja roosteussi poolt näritud karbid ära laseb keevitada, et uue auto seotamiselt veel aasta jagu kokku hoida. Aasta pärast on tasku aga endiselt tühjavõitu ja kõik kordub kuni juhtub inevitable. See, et Prantsusmaal toimus 2022.a. mingi planeerimata rikkeseisak absoluutselt iga töös oleva reaktoriga 56-st ning kokku kogunes 8515 päeva, kus need jupsisid, pole just hea märk.
Ise tooksin ühe lisandunud ohutegurina välja veel selle, et tänapäeval saab juba pesumasina või murutraktori hinnaga drooni, mis suudab tassida päris rasket lõhkekeha ning pole mingit garantiid, et sõjakolletest pole sellist kraami jõudnud inimeste või rühmituste kätte, kellel pole kupli all asjad kaugeltki korras või radikaliseerumise seier ammuilma punases.
2 Likes