Eesti energeetika

Eks hinnad igal projektil erinevad. Aga ehitama neid hakati, st. keegi näeb pointi neil.

To: opex
Loomulikult näeb pointi, näiteks kui sul kusagil Põhja-Siberis on üks kaevanduslinn, kus elektri hind pole eriti oluline, sest metsik kasum tuleb nikli kaevandamisest. Seal on kõik võimalik.
Meil aga siin Eestis, Soomes, Lätis jne on oluline aga elektri hind, vastasel korral ehitaksime me uusi põlevkivielektrijaamu ja maksaksime heameelega tohutult metsikuid summasid süsinikukvootide eest.
Ka tuumaalveelaevadel, lennukindjatel ja tuumajäälõhkujatel pole tuumareaktorist saadava energia (k.a. elektri) hind eriti oluline ja seal saab seda endale lubada.

1 Like

Kui keegi ei alusta ja kallimaid esimesi ei ehita, ei ole ka seda konveier-tootmist tulemas mis hinnad alla peaks tooma. Kusagilt peab pihta hakkama ja seda nüüd juba tehakse.

Miski link: https://www.nucnet.org/news/analysis-shows-competitive-lcoe-target-for-small-modular-reactors-7-3-2025

1 Like

Kas me saame oma tooteid ja teenuseid turul müüa klausliga, et: “Ou, mees, kuule, osta meie puidumassi või too oma hiigelsuur datacenter siia, mis sest, et see maksab tohutu kallist hinda, aga näete, me omakorda toetame selle raha eest Ameerika mandril olevaid SMR-reaktorite startuppe ning katsetusi!”

2 Likes

Need 5 ehitatavat ei asu ükski Eestis niiet ma ei saa su näägust aru. Keegi riskib uues asjas esimene olla, aga sul on jälle okas silmas. Kuidagi pole hea, teeb keegi midagi, on halb, ei tee midagi on kohe ‘igavene tuleviku-tech’. Can’t win, ttrusti juures.

Mina pean kinni hetkel foorumiteema sisust “Eesti energeetika”, seega üritan asja vaadata siinses kontekstis. Sealt ka see näägutamine, sest ma arvasin vaikimisi, et kui sa seda kraami postitad, siis nagu vaikimisi eeldad, et seda võiks rajada ka siinsele elektriturule.
Sest… sa ju ei kirjuta oma postitustele juurde, et see on teemaväline.

Aga võikski ju Eestisse ehk rajada, lihtsalt need pole need esimesed kallid mis on aluseks konkrentsivõimelisele hinnale tulevikus, mille kohta on samas hea teada, et keegi riskib need ehitada, et pall veerema saada.

Soomlased said oma Olkiluoto 3. reaktori nii, et selle maksumusest… ühesõnaga Postimehe artiklist väljavõte: “Algselt pidi Olkiluoto 3. reaktor saama valmis 2009. aastal ning maksumuseks oli plaanitud 3,2 miljardit eurot, lõplikuks maksumuseks kujuneb aga hinnanguliselt 11 miljardit eurot. Pool sellest summast tuleb tellija – Soome energeetikakompanii Teollisuuden Voima (TVO) – taskust, ülejäänud summa kantakse aga ehitaja, s.o Prantsuse tööstuskompanii Areva ja sakslaste Siemensi konsortsiumi kahjumisse.”
Seega - soomlased said vähemalt 2,3 miljardiga vastu pükse, kindlasti oli seal veel kulusid, mida soomlased katma pidid.

Meil siin Eestis ehitati Auvere elektrijaam mis maksis 600 miljonit, aga 130 miljonit saadi ehitajalt trahvirahadena tagasi, samas on olnud lisaremondikulusid, kasvõi praegu on see remondis.
ERR artikkel: https://www.err.ee/1608816730/auvere-jaama-ehitaja-on-enefit-powerile-maksnud-trahvi-juba-130-miljonit
Seega - ei teagi kui suur on olnud trahvirahadest saadav võit või kui palju on hilisemad kulud sellele olnud.

Eestisse SMR-tüüpi reaktori ehitamisel hakkab rahaline jaotus olema siis milline? Või, siis nii – kui meie maksame täielikult selle reaktori-tüübi esimese või teise eksemplari kinni, kogu oma kalliduses, siis kuidas me tulevikus sealt odavat elektrit saaks? Sest odavat elektrit saaksid ikka need, kes on saanud osta tulevasi reaktoreid, mida nende äriplaani järgi saaks müüa palju odavamalt, kui neid esimesi müüa sai. Pole kuulda olnud, et firma “Fermi Energia” tuleb meediasse uudisega, et ehitame siia esimesed reaktorid, kogu maksumusest lubab ameerikamaal olev firma kinni maksta 2/3 või isegi veelgi rohkem.

1 Like

Siit lingist ehitatavad reaktorid:

  • Venemaal - üks on eksperimentaal kiirneutronite reaktor - tehnoloogia uurimiseks, ei ole kuidagi konkurentsivõimeline hinna osas, teine on analoog juba eksisteerivale jaamale installeeritud MW hinnaga 5-8mln EUR 2010 hindades.
  • Kairos Power - suutis enda lehekülje andmetel kahe aastaga kaevata auku, valada väiksema laoruumi betoonplaadi ning panna paika mõned betoon paneelid
  • Argentiina - tõsiselt ka usud seda?
  • ACP100 - prototüübi hinnad, kui uskuda interneti 500-800mln 125MWe infrata, mis IMHO ei ole eriti usutav, sest on täpselt 10korda odavam kui ACP1000.

Mingit SMR-i pole vaja Eestis katsetada, sest läbikukkumise (aga see kindlasti kukkub läbi) hind ruineerib meie majandust.

3 Likes

ttrust - seoses Soome Olki III töödega. Huvitav detail, et tööde teostaja võttis enda kanda ca pool kogumaksumusest kahjumina. Raha nad välja ei käinud;)

Pmts kui siin kavaldada (spekull muidugi) - tööde tegijana vaatad, tähtaeg läheb üle, hind seetõttu samuti > saame ju kahjumeid, sisendid ajas aina tõusevad. Leping näeb ette trahve jm.
Seega, et end vähegi kompenseerida > kruvime endi hindu veel kõrgamks tellija jaoks ning hiljem siis solidaarselt, viisakalt võtame osa liigseid kulusid kahjumiks. Tellija on väga selgelt nurka surutud, projekti teostajat ka vahetada ei saa. St. et sisuliselt ei saa täie kindlusega väita, et teostaja pmts “maksis” omast taskust poole projektist kinni, ehk maksis “peale”. Vormiliselt ta seda jah tegi.

see

Nii täpsuse mõttes selle “raha välja ei käinud” - kui ehitad 5 aasta asemel 17 aastat, ju siis ikka mingi kulu on.

2 Likes

Neid kus midagi susiseb on ju rohkem (20+), lepinguid sõlmitakse, asjad arenevad. Need mõned on lihtsalt nati kaugemale jõudnud. Ma küll näit RR-i jt. sealt listist maha ei kannaks.

https://www.sphericalinsights.com/blogs/top-25-companies-in-global-small-modular-reactor-smr-market-2025-2035-competitive-analysis-and-forecast

Mis selle kontsepti mõte on? Suurriigi jaoks 1000MW on päris optimaalne reaktor, milleks turul kõik olemas. Lisaks seda saab soovi korral toota seeriatootena, kunagi juba tehti ja praegu mõni firma edukalt toodab.
Mis puudutab analüüse, kahjuks nende tulemused sõltuvad eelkõige agendast ja analüüsi tellija nägemusest. Päikeseparkide näol juba näha, pakun, et 2 aasta perspektiivis näeb turul odavmüüke või pigem pankroti. Mõni suur tegija Eestis süsteemselt toodab kahjumit ilma lootuseta, et midagi muutub. Analüüsid lubasid, aga et rikaks saavad.

1 Like

Kunagi mingi firma võttis katuseid rendile päikesepannelide paigaldamiseks, mis sellest on saanud ja kas maksab ikka renti.

1 Like

Eelmise nädala esimeses stuudios väitis Aguraijuja, et Auvere väljasolek mõjutab elektrihinda väga vähe. Nüüd ütleb Alexela energiakaubanduse juht, et ikka väga palju mõjutab.

Alexela energiakaubanduse juhi Kalvi Nõu hinnangul on Auvere remondil hinnale ikkagi küllaltki suur mõju. «Kui ilm on külm ning elektrinõudlus on niivõrd kõrge, siis iga 50-100 MW, mis turult puudub, omab turuhindadele eksponentsiaalselt suurt mõju,» leidis Nõu. «Siinkohal on Auvere turult puuduv 260 MW väga suure mõjuga.

https://majandus.postimees.ee/8398966/auvere-remont-venib-ja-pakane-pusib-kui-kaua-peame-veel-taluma-ulikallist-borsielektrit

1 Like

Mis Henry Fordi konveieri mõte oli? Hulga rohkem ühikuid kiiremini toota ja odavamalt müüa, see viis auto massidesse.
Need tuhanded suurte ajudega spetsid kümnetes suurtes engineering firmades, kus peaks olema küll meeletult know-howd, on siis täiesti idikad ja ei tea palju nende tehases asjade ehitamine maksaks? Vaid LHV foorumist saaksid nad õiget inffi, selgub.

Miljonid cuckoldid saksa insenerid ei saa ju eksida ja oma riigi majandust hävitada, oh jaa…

Huvitav mis parameeter seal siis võnkus, kas sagedus soome poolel.

Täna hommikul kell 9.36 lülitusid välja Eesti ja Soome vahelised elektriühendused EstLink 1 ja EstLink 2. Ohtu Eesti elektri varustuskindlusele ei olnud. Praeguseks on mõlemad ühendused taas täiskoormusel töös. EstLink 2 taastati kell 9.50 ning EstLink 1 kell 10.23.

EstLinkidel rakendusid tehnilised kaitsed, mis tuvastasid elektrivõrgus ebanormaalsed võnkumised. Esmase hinnangu kohaselt esinesid võnkumised Soome poolel, kuid täpsemad asjaolud on veel selgitamisel.
Hetkel puudub alus kahtlustada sabotaaži.

https://elering.ee/artikkel/eesti-soome-elektriuhendused-estlinkid-olid-tana-luhiajaliselt-toost-valjas

Kummaline, et entso näitab eesti poolel mõlema kaabli jõnksu aga soome poolel nagu oleks ainult Estlink 1 väljas käinud.

pilt

Viimase 20 aasta tugevaim magnettorm. Virmalised Itaalias ja Mehhiko piiri ääres. Oht satelliitidele ja polaarlendudele. Võimalikud elektrisüsteemide tõrked.

Mitte siiski päris Carrington Event - kui selline peaks tänapäeval juhtuma, kärsataks ilmselt pooles maailmas magistraalvõrgud läbi.

1 Like