To: PeaLiK
Miks sa arvad, et rohepöörased seda teha ei luba? Nii mõnigi selline rohepöörane, kes hüsteeriliselt võitleb CO2 keelamise eest, on kohaliku päris loodushoiu suhtes näidanud üles täielikku ükskõiksust, vähemalt senimaani, kuni mingi tegevus just CO2-te ei tekita.
Näitena toodud autokummide põletamine talle ei pruugi meeldida, aga ülejäänu suhtes on ta ükskõikne.
Neid rohepööraseid, rohehüsteerikuid, kliimavõitlejaid, rohehulle, jne. on väga erinevaid ja nad on väga erinevatel seisukohtadel.
… vahel um kloostri taga metsas ka möni selline vaba mees, kes pole poliitkempluses äraostetav ja hindab vabadust hingata puhast öhku… Sa, ttrust, pole sellist vist veel seni kohanud
Sakslastele hakkab vist kohale jõudma, kui pekki energeetika on keeratud.
Ravi on muidugi küllalt küsitav.
Germany considers electricity price cap to support industry According to the plan, the upper limit of €0.06 (roughly $0.07) per kilowatt hour (KWh) should apply until 2030. Beneficiaries would see the difference between the market price for electricity and the cap reimbursed, with the total cost of the project running to between €25 billion and €30 billion, according to the proposal.
Kvartaliaruanne näitab, et tehase väärtus on turuhindade suhtes äärmiselt tundlik: näiteks 20-protsendiline nafta hinna langus prognoositust tooks kaasa täiendava 98,9 miljoni euro suuruse allahindluse vajaduse.
Madalate hindadega (alla 20 €/MWh) tunde oli turul nii palju, et kahjumi vältimiseks pidi kontsern oma uute Sopi-Tootsi ja Kelme tuuleparkide toodangut piirama. Taastuvenergiat oleks võinud toota ligi 500 gigavatt-tundi, kuid piirangute tõttu jäi kvartali toodang 369 gigavatt-tunni juurde.
Tulemust mõjutasid ka Balti riikide elektrisüsteemi desünkroniseerimisega kaasnenud kõrged ja volatiilsed bilansihinnad. Need kulud vähendasid oluliselt just jaeäri kasumimarginaale. Samas avanesid desünkroniseerimisega uued sagedusturud, kust kontsern teenis täiesti uut tulu, mis aitas katta osa muudest kahjudest.
Prognooside kohaselt toob uus varustuskindluse tasu keskmisele tarbijale elektriarvele juurde ligikaudu kaheeurose lisakulu kuus, seni on Eesti Energia hoidnud riigile olulisi põlevkivi reservvõimsusi üleval oma kuludega. Uus meede, mis hakkab kajastuma ka tarbijate elektriarvetel, toob kontsernile aga suurt leevendust.
Siin me nüüd oleme, maksumaksja raha pumbatakse meeletult läbi rohetoetuste sisse, et siga lendaks, aga siga keeldub lendamast ja näitab elektritarbijast maksumaksjale trääsa.
Siga lendab ju liiga hästi juba.
Elektrit on suviti nii palju saadaval, et pole kuhugi panna ja hinnad on negatiivsed.
Riik on koguaeg muude mantrate kõrval tagunud seda trummi, et riigi konkurentsivõime naabritega kannatab seepärast, et meil on elektri hind liiga kõrge ja me peame selle hinna kuidagi alla saama. Noh, suvel saamegi. Ainult et kui võidab tarbija, siis kaotab riik. Ja teised tootjad ka. Mõlemad korraga võita ei saa ja see on riigi kahvlisse pannud. Tahaks elektri odavaks teha, aga samal ajal tahaks riigi rahakotti ka täita. Mõeldigi siis välja mingid uued tasud. Kuidas see majanduse konkurentsivõimet parandab ja mitu AI andmekeskust siia meelitab, vajab veel selgitamist. Ja kuidagi tuleks see talvise elektri hind ka allapoole saada. Öösiti ta seal nulli peal käib ka praegu veel, aga andmekeskused tahavad töötada ka päeval ja puhtalt akude pealt seda teha pole kuluoptimaalne.
Elektrit on alati kuhugi panna. Eesti on põhjamaa, siin on 7 kuud aastas vaja hooneid kütta. Sellest seitsmest 5 või 6 on niisugused, kus vabalt saab kütta soojuspumbaga . Suvel kuumaga jahutada. Kogu sooja tarbevee saab teha elektriga. Tänapäevaste hügieenitavade juures kulub sooja vett palju . Me ei ole enam Vargamäe Andrese perekond, kes korra nädalas käis saunas. Miks peaks seda vett siis mingi hakkepuidu-gaasi katlamaja soojaks ajama ? Miks peaks gaasipliidil kasvõi süüa tegema ? Miks peaks eramajad tahkeküttega kütma ?
Meie häda on see börs, mis üldse pole mingi börs vaid hard core porno ja samasugune porr elektri tootmisel ja ülekandmisel teistest riikidest. Ei ole võimalik elektritarbimisse midagi olulist investeerida kui see hind kõigub meeletult ja ettearvamatult nii päeva jooksul kui ka aasta(te ) lõikes.
Nagu tänagi, ühe päeva jooksul 0 -183 eur MWh eest . Kui see oleks stabiilne , suvel näit.40 euro MWh ja talvel 60 eur MWh, siis saaks juba midagi planeerida. Porri korral ei saa midagi planeerida.
Jääb ainult imestada, kuidas need väga täpsed ilmamudelid ei jõua kuidagi meie tuuleelektri turutegijateni. Ma olen siin kunagi juba välja toonud oma “Eesti tuuletoodang 12.2023 - 11.2024” võrdluse. Pilt oli masendav - rohkem kui 20% eksiti enamusel mõõtepunktidel. Pea veerandil mõõtepunktidest eksiti >40%.
Võtsin nüüd ette perioodi 01.2025 - 09.2025. Tulemused on siin. Süsteemioperaatori vaatest on tulemused paremad (kuigi >30% eksimus pea viiendikul mõõtepunktidest nüüd midagi head küll ei ole) aga bilansihalduri vaatest on suudetud veelgi enam mööda panna - rohkem kui pooltel mõõtepunktidel on eksimus >30%.
Need on kõik “järgmiseks päevaks” prognoosid!
Tuuleenergia “mürgitab ennast” 30% turuosa juures (kWh-des) vabal turul (Põhja-Euroopa ja USA näitel).
Päikeseenergia juba 15% turuosa juures vabal turul.
Põhjuseks on resource band saturation.
Kusjuures olukord pole paremaks läinud, sest põhimõtteliselt pole midagi muutunud peale suurema hulga maksumaksja raha sissetoppimise - otseselt, taristu “kaasajastamise” ja regulatsioonidega.
