“Turule juurdetulevate akuparkide tootlus aga on kindlasti väiksem ning juhul kui turule peaks tulema tõesti kõik täna juba planeeritavad projektid, siis ilmselt on üsna pea nende tootlus ka negatiivne, nagu seda on juhtunud suuremahuliselt turule tulnud päikeseparkidega,” tõdes Allikson.
Kas see võib tõsi olla, et päikesepaneelide omanikel nüüdsest miinuses projekt ja akude lisamine enam ka ei aita kasumlikuks viia seda investeeringut?
Jah, nii see on.
Ma pole kuulnud, et keegi 2025.aastal kahjumisse oleks jäänud isegi suurte päikeseparkide omanikest, kes kogu toodangu võrku müüvad. Kahjumisse ma mõtlen, et rahavooliselt elektri müügitulu ei katnud ära laenu+intressi makseid. Ka need tulid välja, kes taastuvenergia toetust ei saa.
Kas see “Jah, nii see on.” tulevikku vaatav?
Täpselt nii nagu Allikson ütles:
See on nagu üksühele sealt kilplaste raamatust maha kirjutatud. Peakilplane hüüab Stenbockist: Kõik päikesepaneele ostma ja kõik kilplased tormavad päikesepaneele ostma. Kui selgub, et seda päikesepaneeli elektrit pole tegelikult kellegile müüa, siis peakilplane hüüab jälle Stenbockist: Kõik akusid ostma. Ja kõik kilplased tormavad nagu üks mees akusid ostma.
Vähemalt tänasel päeval on Eestis-Lätis-Leedus korralik puudus kohapeal toodetud misiganes elektrist ning salvestusest.
Kui hästi läheb, saab see puudus kunagi läbi.
Tõsi siis ei pruugi enam saada nii rasvast marginaali, kui eilsetes märgades unenäguses nähti.
Need akud liiguvad kõigepealt päevasisesele turule, siis reservide turule ja lõpuks päev ette turule. Ehk siis 2026. aastal mingeid olulisi muutusi ei tule, hind jääb päev ette turul edasi kõikuma, suvekuudel on hästi palju miinushindasid, kevadel ja sügisel on tootlus isegi parem seetõttu. Kel omatarbimine ka valemis sees, ei muretse üldse, igasugu võrgutasud ja lisanduvad tasud on võimalik kokku hoida.
Just nimelt “misiganes elektrist” meil puudus ei ole. Loe kasvõi EE 9 kuu aruannet kus otsesõnu öeldakse ju välja, et kolmandik tuuleelektrit jäi neil tootmata turu madalseisu tõttu. Seega “misiganes” tuuleelektrijaamasid meil rohkem turule vaja ei ole. Küll on aga vaja pidevatoimelisi elektrijaamu mis ei sõltu ei tuulest, päikesest ega ka akude olemasolust. Kahjuks aga need vajalikud jaamad jällegi ka ilma toetusteta tulla ei saa toetustega rikutud turule.
25.08.2022 on kilplaste tornist maha öeldud, et aastaks 2030 peab kogu meie poolt tarbitav elekter olema roheelekter.
Sajaprotsendilise taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks on riigi poolt käimas mitmeid tegevusi.
On puudus misiganes elektrist. Sealhulgas tuule elektrist.
Miks Eesti Energia seda müüa ei suutnud, küsi detailides nendelt endilt. Enamus sellest, mida nad oma aruandes müüa ei suutnud asus kõigele lisaks Soomes.
Mingi osa suutmatusest Eesti tuulikute toodangut müüa põhjustas tõenäoliselt Eesti-Läti ülekandevõrgu pudelikael oma ca. 600MW ülekande piiranguga. Nende tundide arv, kus tuuleelekteri tootmine Eestis kinni pandi on olnud väga väike. Kogum Eesti-Läti-Leedu on valdaval osal tundidest kõva importija Soomest-Rootsist ja isegi mingis osas suvest Poolast.
Mingi osa müügiprobleemist moodustas tõenäoliselt see, et ei ole tõsiselt võetavaid suurtarbijaid, kellega pikaajalisi lepinguid teha omavahelise kokkeleppehinnaga. Meil on ainult ca. 80 firmat, kes tarbivad üle 1GWh aastas.
Sa mine vaata ja räägi Tootsi-Sopi tuulepargi juures elavate inimestega. Ma vähe aega tagasi rääkisin seal endise valla ja maavanemaga ja küsisin, et miks tuulikud seisavad kui puuladvad kõiguvad tuules. Ta ütle, et nad enamasti päeval seisavad ja hakkavad õtupoole liikuma kui tuult on. Jutt ei ole mõnest tunnist vaid päevadest.
Jama on selles, et neid akusid pole ostetud. Kui oleks, ei kõiguks elektri hind päevas või nädalas nii palju.
Need 2 akuparki mis Kiisale ja Arukülla rajatakse, pole mitte mõeldud elektrihinna silumiseks vaid ainult elektrisüsteemi stabiliseerimiseks.
Heameelega läheks ja vaataks küll. Õigemini tahaks kuskilt lugeda reaalseid tootmisandmeid.
Kui Enefit Green veel börsil oli, siis @svenkunsing jagas enamvähem arusaadavaid tootmisandmeid. Hetkel on Enefit rohkem nagu must kast.
Ühesõnaga, kui ausalt üles tunnistada, siis reaalsed andmed puuduvad ning eelnev jutt on olnud valdavalt spekulatsioon avalikult saada olevate tibatillukeste infobittide baasil.
Tööandja kulul laadimine on alati 0€.
Kõige selle eelneva taustal - on tulemas pilvine ja tuulevaikne ilm. Oletame, et üks tuntud elektritootja riskib ja viskab turule ainult 30% oma jaamast. Puudujääk nagunii, turu lõpu teevad 3-4 korda kallimad tegelased. Ehk siis saad sama raha lihtsalt vaikselt küttes - hoiad kütuse jm sellisepealt kokku? Kas on kuskil loogika viga?
Üldine loogika viga on selles, et meie turujärelevalvel puudub võimekus ja oskused neid asju läbi näha ja teised konkurendid ka teenivad sellelt muidugi tarbijate rahakotist.
Kuigi siit lõimest on osaliselt jutt läbi käinud, siis kuidagi vähe kõlapinda on leidnud uuest aastast arvele lisanduvad uued tasud, mille puhul Elering on meedias läbi pressiteate püüdnud muljet jätta, kui, millestki abstraktsest, mis tegelikult jutkui lisakulu ei tähenda 
Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk: “Need uued read tunduvad tarbijale lisakuluna, kuid tegelikult ei ole.”
Kokkuvõttes saavad nii kodu - kui suurtarbijad nautida “vaid” 3,73€ + 7,58€ uusi ridu tarbitud MWh kohta, kokku siis 11,31€ ulatuses (ilma - km-ta).
Kui kodutarbijad neelavad (mis neil muud üle jääb?) need mõned “vaid … lisaeurot kuus” alla, siis ettevõtete tähendab see järgmisel aasta algul (kümnetes, mõningatel juhtudel ka sadades) tuhandetes lisakulu aastas.
Kuidagi eriliselt moraalitu ja näotu on uute tasude taustal aga valitsuse plaan ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ning miljardiinvesteeringute siia meelitamiseks, mille kohta saab lugeda allolevalt lingilt.
Uute tasude tasutal leevendusmeede, jah, aga konkurentiseelis meie ettevõtetel järgmisest aastast alates paraku ei tõuse, vaid langeb. Arvestades elektrienergia sisendi suurt osakaalu meie töötlevas tööstuses, jääb üle vaid imestada. Jah, elektrienergia börsihind on peale 2022 läbi katuse kihutanud raketti vaikselt allpoole tulnud, aga jääb endiselt aasta keskmisena näiteks 2x kõrgemaks, kui aastal 2020 ning ligi 70% kõrgemaks, kui aastal 2018-2019 ehk enne koroonakriisi aega.
Ma olen sellest siin juba mõnda aega tagasi kirjutanud. Meie elektriturg on katki. Suuri juhitavaid tootmisi on vähe, mistap mitme katlaga jaama juht võib pimedamal/külmemal ajal kalkuleerida, et kui ta oma 3 katlaga jaama ühe katla “ootamatult” remondis olevaks kuulutab, siis tavapärase 3@200 asemel võib õnnestuda müüa 2@400 hoides seejuures kokku nii kolmanda katla kütuse kui hea õnne korral saab ehk üle jäänud CO2 kvoodid ka maha ärida.
Mälu on küll lühike, kuid subjektiivse tundmuse järgi on isegi suveperioodil igas kuus leidunud mõned niiöelda lõikuspäevad, kui päike paistab ohjeldamatult, mingist erakorralisest kaabli- või katlaremondist pole ka kuulda olnud, aga hind on korralikult punases.
Koduse päikesepardi omanikuna on selle üle loomulikult hea meel, et vähemalt kuidagigi oma asjadega nulli jõuab tänu nendele “patupäevadele”, aga üldises plaanis kõlab lugu kuidagi kahtlaselt tõepoolest.
Kui ma ei eksi, siis Rekordilise Elektrihinnaga ajahetk toimus augustis, 3 aastat tagasi, mitte veebruaris. Seega siit mätta otsast vaadates kõik korras pole jah.