võtab sõnatuks …
Rotsad ja sommid on selle peale nõks pahased, kuna ähvardab ka nende hinda üles lükata. Sealt peaks mõju ka meile edasi ulatama.
Veel häid otsuseid Norralt:
“Lisaks on Norra kaalunud ka muid protektsionistlikke samme, sealhulgas elektriekspordi piiramist ja uute välisühenduste ehitamise külmutamist.”
Enesekeskne lähenemine on riikidele vaid hea, hoiab oma klanni ja vähendab laga ning kollektiivset sots mentaliteeti. Väärikusele samuti positiivne. Ühiskonna alateadvusele veel parem.
Kas sina juba teed oma sõidud Eestis toodetud energiaga või toidad veel naftariike? Kuidas alateadvus sellega suhestub? Aga väärikus?
Kas sina toetad kiratsevat Eesti riigieelarvet aktsiiside maksmisega, või toidad pigem välismaiseid autotootjaid? Kuidas alateadvus sellega suhestub? Aga väärikus?
Kui mu auto läbisõit tema eluea jooksul on 200000km, siis kogu kütusekulu on ca 14000l. Selle hind aktsiise arvestamata on vähem kui elektrika akul.
Ehk jõuab Eesti valitsus ka kunagi oma mentaliteedi ja arengutasemega sinnamaani, et Eesti riigi huvid esimesena. Praegu on Eesti huvide eest seismine sellele seltskonnale suur tabu.
200000 peaks nagu aku hind olema 0 euri?? isegi läbi akudel ( SOH alla 70% on veel korralik jääkväärtus)
Kahtlen sügavalt 15-20 aastat vana akupaki arvestatavas jääkväärtuses. Vastavat automudelit tõenäoliselt enam eriti ei liigu. Elementide pakist välja nokkimine on päris tõsine ettevõtmine ja lisaks vananevad akuelemendid ka ajaga, ilma laadimistsükliteta.
autosse muidugi mitte, PP salvestuseks sobib veel küll ja kasutatakse ka
15 aastat vana X kujuga auto akupanka? Kes lisaks entusiastide nokitsemisele seda veel kasutab?
Ühel kulibinil põles vist maja maha sest kasutati mingi vana Leafi akut akupangana
no googeldada ju oskame , lugematul hulgal kasutatakse vanade leafide akusi. Mis see kuju siin rolli mängib kui ladustad neid merekontides?
ärge laske siis keskturu turuvarblasi 10 eurise tunnitasuga elektritöid tegema…
Lugematul hulgal on küll kerge ilukirjanduslik liialdus. Antud artikkel räägib 4 MWh pangast, mis on nii 200 Leafi akut. Praegused tulevikuplaanid on 100-150MWh, mis on samas järgus Eestis plaanitavate pankadega.
Rikas ühiskond saab taluda kõrgeid elektrihindasid, vabandust - vajab kaitset kõrgete elektrihindade eest mis on üllatus-üllatus üle 2x madalamad kui vaeses eesti ühiskonnas.
https://www.err.ee/1609825422/norra-pakub-elanikele-kaitset-korgete-elektrihindade-eest
Seal ei ole nii “tarku” ligisi kui Eestis.
Valest kohast otsite
ja see on alles algus. Ilmselt plaanitakse veel “tõsta” et oleks mida heleda leegiga põletada. Kogu see lefafi akurontide kulibinlus on lihsalt fassadiks. Ärge olge ullikesed.
Kõik need “innovatiivsed” projektid on Lollidelt Raha Ära võtmine. VC kõigepealt, siis IPO (VC kes pole ka loll võtab KaZummi välja). “Taksojuhid” ipotavad kogu selle jama kinni maksta ja saavad vasta püksa.
Ja igasugu “rohetoetused” ja “sihinvesteeringud” ja “riigitoetused” on puhas boonus.
Võtke MISTAHES “roheline” startup ja kui tutuvustuses on “innovatiivsed uudsed rohelised tehnollogiad” ja “taaskasutus” jms. lugege südamerahuga “90% tõenäosusega SCAM”. ja hoidke eemale. (Muidugi, kui te pole just hea ninaga riski-investor, kes oskab ära tabada selle momendi, millal uppuval laeval kõige kõvem pidu käib ja õigela ajal välja tõmbuda).
Hiina sammud har muld metallide osas toob kaasa kontrolli haaramise ka rohepöörde jm tehnoloogia üle. Kõigepealt toodame teile tuulikuid ja siis hiljem võtame nende hoolduse ja toodangu üle oleva kontrolli enda kätte tagasi.
brilliant
Huvitav, et EL ja ka siinsed kommud igas asendis vaid lüpstud saavad.
Teine:
Leedu ambitsioonikas plaan rajada 2030. aastaks Läänemerre kaks suurt tuuleparki ja katta seeläbi ligi pool riigi elektrivajadusest on sattunud suurte väljakutsete ette. Eelmisel reedel tabas eesmärki kahekordne tagasilöök: riigi teise, 700-megavatise (MW) meretuulepargi konkurss tunnistati nurjunuks ning samal päeval teatas riiklik energiafirma Ignitis Grupp, et esimese tuulepargi arendusest lahkub ka nende rahvusvaheline partner.
Kuigi esialgu tundis projekti vastu huvi kuus rahvusvahelist arendajat, otsustasid nad lõpuks pakkumist mitte teha. Leedu energeetikaministri Žygimantas Vaičiūnase sõnul on hanke nurjumise taga keeruline olukord rahvusvahelisel turul, märkimisväärselt kasvanud ehituskulud ning suured finantsriskid, mida ettevõtted pole valmis võtma. Valitsus on siiski kinnitanud, et teise meretuulepargi arendamisest ei loobuta. Kaalumisel on hanketingimuste muutmine investoritele atraktiivsemaks: laual on nii riikliku toetusperioodi pikendamine kui ka uute läbirääkimiste alustamine riigiabi osas Euroopa Komisjoniga.
To: rinx, vaata oma kommentaaris “Leedu” ja “Ignitise” lingid üle ja mõtle, mida need lingid neile klikkijatele juurde annavad? Sellistesse mõttetutesse kohtadesse ei oleks vaja linkida. Tekitad inimestele mõttetuid liigutusi juurde lihtsalt. Puhtalt teksti kopeerimine Delfist, ilma seda muutmata, ei ole hea märk.
EE uus hinnalae ja hinnapõrandaga pakett. Tegin huvi pärast arvutuse septembri kohta ja no vaist ei eksinud, loomulikult tuli kallim 10,6% kui otse börsi hindadega ja isegi 11,7% kallim kui mul kehtiva püsipaketi hinnaga. Võimalik, et talvekuudel tuleb vahe väiksem.
