Nii on lood.
1 Like
Need projektid on läbi kukkunud. Naeruväärselt halvad tulemused olid.
Kas oskad veidi täpsemalt kommenteerida mis tulemused saadi?
Meil on nüüd 15-minutilise sammuga börsielekter. Kelle huvides see on? Igatahes mitte tarbija ja juhitamatu tootmise huvides. Ilmselt võidavad sellest ainult Läti ja Leedu gaasi- ja hüdrojaamad.
Mis pagana koera saba jupikaupa raiumine see siis nüüd on, läinud juba kohe millisekundiliste hindade peale kuna isegi sekundi jooksul võib tarbimine ja tootmine kõikuda.
”Praegu toimub elektrisüsteemi tasakaalustamine ühetunnise täpsusega, kuid elektri tarbimine ja tootmine võivad tunni aja sees palju kõikuda,” selgitas Sapp.
50 korda sekundis oleks paras. Kui järgmises faasis rohkem/vähem tarbid/toodad, lükkab see sageduse paigast ära ja maksad trahvi, sellest rahast siis stabiliseeritakse.
5 Likes
Jälle üks riigi nisa ostas istuv MTÜ, kes riiki tema enda raha eest kotib.
Ilmselt jälle üks ekspert, kes ise ennast eksperdiks tituleeris.
Parandatud link.
Ekspert: tuumajaam aitab katta riigi energiatarbimist vaid paberil
1 Like
Õige link on siin: https://epl.delfi.ee/artikkel/120406943/ekspert-tuumajaam-aitab-katta-riigi-energiatarbimist-vaid-paberil
Muidugi teksti autori määratlus “ekspert” on seal vale, väär ning lugeja-kuulaja petmine. Antud määratluse järgi võib ka liivakastis mängivaid lapsi ekspertideks pidada.
Puhtalt poliitilis-ideoloogilistel põhjustel on sellel “rohelisel” pundil vaja igatipidi näidata, et tuumaenergia on saatanast ning seda ei tohi mitte mingil juhul nende arust lubada.
6 Likes
Minu arust ta lükkab seal juba iseenda argumendid ümber, teemapüstitus peaks justkui väitma, et tuumajaam ei aita katta elektri varustuskindlust, aga argument on:
“Oletades, et tuumajaam töötab tõesti tõrgeteta, jääb endiselt alles küsimus, kuidas jõuab tuumaelekter tarbijateni, kui riigi energiasüsteemis on mõnel hetkel elektrit vähe ja nõudlus suur?”
Aga nii ju aitabki! 
Kui tuumajaama sel hetkel ei oleks, oleks defitsiit veel suurem… Keegi polegi öelnud, et 1 tuumajaam on mingi võluvits, mis kõik meie varustuskindluse mured lahendab.
2 Likes
Selle naise puhul on tegu selgelt diletandiga elektrienergeetikas. Kas seal roheliste-pundis kedagi ei ole, kes energeetikast midagi taipaks ja meedias üles minevad artiklid mõttega üle loeks?
Sama küsimus on vaja esitada Eesti Päevalehe toimetusele: Miks te avaldate oma veebis igasugust sellist jama? See pole esimene kord. Toimetus peaks oma ajalehes avaldatu eest vastutama.
13 Likes
Kui nüüd seda teemat ülespoole kerida, võib siin leida korduvalt arvamusi, et tuumajaam peab katma kogu Eesti juhitava reservi vajaduse.
Tuumajaam katab baaskoormuse talvel 2x300 ja suvel 300 vaheldumis 1 plokk hoolduses.
Tuumajaam võiks siiski kõigi 3 Balti riigi peale tulla ja vajadusel ka Poolat toetada. Oleme ju liinipidi otse Poola küljes. Või siis ka Soomet, mida me oleme ka siiamaani toetanud.
See aga tähendab, et mingit mini-mini-reaktoritega tuumajaama pole vaja. Vaja võimsamat.
2 Likes
Me ei saa 3 peale ühte raudteedki ehitatud rääkimata tuumajaamast.
masstoodetavad 300sed plokid on just meile parajad ja saab ka tarbimise kasvades juurde panna.
Aga Auvere juhitav jaam jälle töös ja reguleerib kenasti ka sagedust.
1 Like
To: kasutaja314
Põhimõtteliselt saaks tuumajaama energiat müüa ka Lätti ja Leetu, ilma et need riigid projektis osaleksid. Nagu nende riikide gaasijaamad müüvad energiat siia, Eestisse. (Kui müüvad, sest energiadefitsiit on seal isegi suurem.)
Vaja lihtsalt seda, et gaasijaamadest tulev elekter oleks kallim, kui tuumajaamast tulev elekter.
1 Like
Fermi vist on rääkinud ka lätlastega, et nad kampa asuksid, isegi mingi avaldus oli läti ministeeriumist. Aga leedu hakkas rääkima tulevikutehnoloogiatest mida pole isegi ehitsse veel lubatud. Fermi kavandatavat plokki Kanadas juba ehitatakse ja see on üsna reaalne variant. Aga põhimõtteliselt ei lubata meie väikesesse süsteemi suuremaid tootmisplokke kui 300MW just avarii seisukohast. Kombineerides saab muidugi jaam suurem olla, minuteada ongi planeerides arvestatud laiendamise võimalusega.
Paluks mulle näidata seda 300 MW modulaarset reaktorit. (Kui seda “ehitatakse” aastaid konkreetsesse kohta, siis pole see modulaarne, lihtsalt kallim seade väiksema võimsusega.)
Sellest on juttu olnud juba 10 aastat vähemalt, et kohe-kohe paari aasta jooksul tuleb. Nüüd lubatakse juba ettevaatlikumalt, et võibolla 30. keskpaigaks saab esimesed katseeksemplarid tööle.
Eesti peaks siiski ostma 2x ~1GW võtmed kätte tuumajaama näiteks Koreast, ja rajama selle kuhugi Lääne-Eestisse.
Nüüd on ka Saaremaalt jäme toru varsti Lätti ja sealt edasi Poola ja Rootsi.
Paluks lahti kirjutada see “avarii seisukohast”?
Lihtne ju - väikeses süsteemis kui 300MW plokk avariiga välja kukub siis meie süsteem veel kokku ei kuku aga kui 1GW plokk välja kukub siis on blackout. Eleringil on see max ploki suurus ka kuskil must-valgel aga ma ei viitsi seda praegult otsima hakata.
Aga kui planeeritava 9 GW koguvõimsusega tuulepargil Saaremaa taga on tuulevaikne päev, siis ei juhtu midagi?
Reaalsuses peavad erinevaid energiatootmise piirkondi ühendama juhtmed, mis on samas suurusjärgus piirkondade tootmise ja tarbimisega. Kui võimsus ära kukub, siis ostetakse see sisse.