Suurima hüppe maapirkondades rikete vähendamisel tegi Elektrilevi umbes 10-15 aastat, kui paigaldas massiliselt kaugelt juhitavaid lahklüliteid keskpinge liinidele. Idee oli selles, et kui kuskil liini lõpus oli lühis, siis liini keskel lahklüliti väljalülitamisel see lühis isoleeriti võrgust välja.
Tulemusena sai numbriliselt arvestatav osa kliente elektri kiiresti tagasi ning ainult need õnnetud liini lõpus peale lühist jäid reaalseid remonditöid ootama. Vist™ osa sellest lülitite plõksimisest ja lühises liinijuppide välja isoleerimine on ka automatiseeritud.
Selle lahklülitite projekti tulemused oli mega head SAID-i numbrites.
Kusjuures kunagi Elektrilevi ühe esindaja loengust meenub, et nad isegi tegid selliseid pilootprojekte, kus paigaldasid off-grid lahendusi klientidele, kelle juurde liini vedamine ebamõistlikult kulukas oli. Pole nagu rohkem väga kuulnud, kas ja kui palju neid ka reaalselt töösse on viidud.
Seal võib see nüanss tekkida, et kui kunagi juba liin veetud, siis seda on odavam rekkida kui off-grid ehitada. Ja kui ei ole liini, siis saadetakse kliendile see off-gridi hind, mis sisaldab töövõtja hinda + projekteerimist, projektijuhtimist, võib-olla ka mingit kulu, mis selle käitamiseks minema hakkab ja iga vähegi hakkajam liituja leiab, et tal on targem see off-grid ise ehitada, ei ole seda võrguvaldajat sinna vahendama vaja…
Meil on nüüd 15-minutilise sammuga börsielekter. Kelle huvides see on? Igatahes mitte tarbija ja juhitamatu tootmise huvides. Ilmselt võidavad sellest ainult Läti ja Leedu gaasi- ja hüdrojaamad.
Mis pagana koera saba jupikaupa raiumine see siis nüüd on, läinud juba kohe millisekundiliste hindade peale kuna isegi sekundi jooksul võib tarbimine ja tootmine kõikuda.
”Praegu toimub elektrisüsteemi tasakaalustamine ühetunnise täpsusega, kuid elektri tarbimine ja tootmine võivad tunni aja sees palju kõikuda,” selgitas Sapp.
50 korda sekundis oleks paras. Kui järgmises faasis rohkem/vähem tarbid/toodad, lükkab see sageduse paigast ära ja maksad trahvi, sellest rahast siis stabiliseeritakse.
Muidugi teksti autori määratlus “ekspert” on seal vale, väär ning lugeja-kuulaja petmine. Antud määratluse järgi võib ka liivakastis mängivaid lapsi ekspertideks pidada.
Puhtalt poliitilis-ideoloogilistel põhjustel on sellel “rohelisel” pundil vaja igatipidi näidata, et tuumaenergia on saatanast ning seda ei tohi mitte mingil juhul nende arust lubada.
Minu arust ta lükkab seal juba iseenda argumendid ümber, teemapüstitus peaks justkui väitma, et tuumajaam ei aita katta elektri varustuskindlust, aga argument on:
“Oletades, et tuumajaam töötab tõesti tõrgeteta, jääb endiselt alles küsimus, kuidas jõuab tuumaelekter tarbijateni, kui riigi energiasüsteemis on mõnel hetkel elektrit vähe ja nõudlus suur?”
Aga nii ju aitabki! Kui tuumajaama sel hetkel ei oleks, oleks defitsiit veel suurem… Keegi polegi öelnud, et 1 tuumajaam on mingi võluvits, mis kõik meie varustuskindluse mured lahendab.
Selle naise puhul on tegu selgelt diletandiga elektrienergeetikas. Kas seal roheliste-pundis kedagi ei ole, kes energeetikast midagi taipaks ja meedias üles minevad artiklid mõttega üle loeks?
Sama küsimus on vaja esitada Eesti Päevalehe toimetusele: Miks te avaldate oma veebis igasugust sellist jama? See pole esimene kord. Toimetus peaks oma ajalehes avaldatu eest vastutama.
Tuumajaam võiks siiski kõigi 3 Balti riigi peale tulla ja vajadusel ka Poolat toetada. Oleme ju liinipidi otse Poola küljes. Või siis ka Soomet, mida me oleme ka siiamaani toetanud.
See aga tähendab, et mingit mini-mini-reaktoritega tuumajaama pole vaja. Vaja võimsamat.
Me ei saa 3 peale ühte raudteedki ehitatud rääkimata tuumajaamast.
masstoodetavad 300sed plokid on just meile parajad ja saab ka tarbimise kasvades juurde panna.
Aga Auvere juhitav jaam jälle töös ja reguleerib kenasti ka sagedust.
To: kasutaja314
Põhimõtteliselt saaks tuumajaama energiat müüa ka Lätti ja Leetu, ilma et need riigid projektis osaleksid. Nagu nende riikide gaasijaamad müüvad energiat siia, Eestisse. (Kui müüvad, sest energiadefitsiit on seal isegi suurem.)
Vaja lihtsalt seda, et gaasijaamadest tulev elekter oleks kallim, kui tuumajaamast tulev elekter.
Fermi vist on rääkinud ka lätlastega, et nad kampa asuksid, isegi mingi avaldus oli läti ministeeriumist. Aga leedu hakkas rääkima tulevikutehnoloogiatest mida pole isegi ehitsse veel lubatud. Fermi kavandatavat plokki Kanadas juba ehitatakse ja see on üsna reaalne variant. Aga põhimõtteliselt ei lubata meie väikesesse süsteemi suuremaid tootmisplokke kui 300MW just avarii seisukohast. Kombineerides saab muidugi jaam suurem olla, minuteada ongi planeerides arvestatud laiendamise võimalusega.
Paluks mulle näidata seda 300 MW modulaarset reaktorit. (Kui seda “ehitatakse” aastaid konkreetsesse kohta, siis pole see modulaarne, lihtsalt kallim seade väiksema võimsusega.)
Sellest on juttu olnud juba 10 aastat vähemalt, et kohe-kohe paari aasta jooksul tuleb. Nüüd lubatakse juba ettevaatlikumalt, et võibolla 30. keskpaigaks saab esimesed katseeksemplarid tööle.
Eesti peaks siiski ostma 2x ~1GW võtmed kätte tuumajaama näiteks Koreast, ja rajama selle kuhugi Lääne-Eestisse.
Nüüd on ka Saaremaalt jäme toru varsti Lätti ja sealt edasi Poola ja Rootsi.
Kui tuumajaama sel hetkel ei oleks, oleks defitsiit veel suurem… Keegi polegi öelnud, et 1 tuumajaam on mingi võluvits, mis kõik meie varustuskindluse mured lahendab.