Mul siis nende kohapeal mingi selektiivne lugemine tekkinud, aga kõlab nagu päris kallis lahendus, mis peaks siis olema ka ekspordile suunatud (ehk siis 1500+MW jaam, et kataks talviseid tippe?). Sel juhul peaks neid reaktoreid kindlasti 3+ tk olema, et kuidagigi N-2 olukorraga toime tulla, või peaks olema veel samasuur reserv mingeid muid tootjaid. Vaja sellist asja kindlasti ei ole, aga kui tahta kõva tuuma eksportriik olla, siis jah… nii saab ka. Maksab üsna palju tõenäoliselt.
1 Like
See on prognoositud ja ühikvõimsused tuulikutel max 7MW vist kui rike on ühes.
Teema on selles, et see tuulepark vajab 9 GW võimsusega ülekandeliine. Miski 1 GW ülekanne juhuks kui reaktor on hoolduses või remondis on nohu selle kõrval.
Lisaks, kui kõik tuulikud seisavad tuulevaikuse tõttu, siis on need ühikud kokku ikkagi 9 GW, mis turult ära kaob, suvaliselt. Tuulevaikus == rike tuuleenergia jaamas.
2 Likes
Sellepärast ei olegi tarvis uusi tuulejaamasid ehitada.
Aga rikkena tuulkevaikust ei käsitleta, see on suuresti etteprognoositav ja süsteemihalduril peab selleks puhuks olema reservvõimsused saadaval.
Soojuselektrijaamade puhul (milleks on ka tuumajaam) hoitakse ühe maksimaalse ploki rikkejaoks võimsust, mitte summaarselt kõigi jaamade jaoks nagu tuule ja päikese puhul on vaja.
1 Like
Probleem on selles, et tuule- ja päikeseenergia ei kompuudi kui turul on ka tuumaenergia.
Tuumajaamad jt suure tõenäosusega püsivat võimsust andvad jaamad vajavad oma võimsuse mahus ühendusi vaid lähimate sarnaste jaamadega et rikke puhul tarbija saaks siiski varustatud.
Iga selline jaam moodustab koos oma tarbijatega nö energiadomeeni. Iga selline domeen/regioon peab olema ühendatud naabritega oma tarbimise/tootmise mahus.
Ebakindla energia, nagu tuuleenergia või ka põhjamaise päikeseenergia puhul on see domeen suurem ja hõlmab kogu sarnase ilmastikuga ala. Tuule puhul oli kui ma õigesti mäletan kogu Euroopas ca 7 sellist ala, millest üks oli kogu Läänemere piirkond. Sest on võimalus, et kogu sellises piirkonnas on tuuleenergia korraga “rikkis”.
Ehk siis magistraalühendusi tuleb nende domeenide kogutarbimisele/-tootmisele vastavalt dimensioneerida - mis on Euroopa puhul ca 17x rohkem MW*km liinivajadust kui tuuma jms jaamade puhul. 17x rohkem tähendab nii palju rohkem raha sellesse. Arv pärineb ühest EL taastuvenergia uuringust, mida ma enam ei viitsi üles otsida.
Ehk siis tüüpilise 1-2 GW 80+% uptimega tuuma või soojusjaama teeninduspiirkonna raadius on 200-300 km, mis moodustab tema sõltumatu domeeni. Tuuleenergia “sõltumatu” (jutumärkides, kuna see on koosseisult ajast sõltuv) domeen sõltub rõhkkondadest jms, ning on 1000-2000 km raadiusega.
Energiavarustuse tagamiseks on vaja domeeni tarbimise/tootmise mahus linke naaberdomeenidesse.
Kui klassikalise jaama puhul on seega vaja keskmisel 1,5 GW linke ntx 600 km kaugusele (ca 1 TW km), siis ilmastikujaamade puhul on domeen pindalalt (ja seega ka tarbimiselt/tootmiselt) 10 x suurem ja vajab 15 GW linke 2000 km kaugusele = 30 TW km. (Võimsus domeenis kasvab radiuse ruuduga võrdeliselt, kaugus lineaarselt.)
Kulud ülekandele on sellisel juhul 30x suuremad.
Kusjuures 600 km ulatuvad lingid annavad topeltkindluse, st kaks kõrvutiolevat jaama võivad rikki minna. 2000 km ilmastikuenergia puhul seda kindlust ei anna ja on ikka vaja veel gaasijaamu vms.
Või siis baseload jaamu, mis muudab ilmastikujaamade olemasolu tegelikult mõttetuks.
Lisaks, tuumajaamasid saab tänapäeval kiirelt (alla tunniga) reguleerida vahemikus 40-90%.
2 Likes
Ehk siis kui nö interconnectors osa elektriarvest on klassikalise energia puhul ca 10% näiteks 0,2 EUR/kWh hinnast, mis teeb lõpphinnaks keskmiselt 0,22 EUR/kWh, siis ilmastikuenergia puhul on see 17-30x rohkem, 170-300% samast hinnast, mis teeb keskmiseks lõpphinnaks 0,67 EUR/kWh.
Lisanduvad pikemate liinide kaod, samas ilma ülekannet arvestamata on energia tõepoolest v-o veidike odavam, aga pilt jääb samaks.
Moraal on lõppkokkuvõttes ikkagi see, et ilmastikuenergia vajab ülimalt jämedaid torusid või siis dubleerimist alternatiivsete tootmisvõimsustega, mis mõlemad hakkavad lõpuks rohkem maksma kui energia masstootmine tuumajaamades.
1 Like
Ja mida meie valede valitsus räägib 
Juba aastal 1995-1996 sai vaadatud selliseid väga ilusaid ja lahedaid skeeme ja jooniseid internetist Fusion Energy termotuumaenergia kohta. Samuti Fuel Cell vesinikmootoriga autode kohta.
Ja siis? 30 aastat on möödas.
2 Likes
Guugeldada ei viitsi, lahmid mingite hoopis teiste teemade najalt?
Kanadas ehitatakse vundamenti ja valmistatakse krunti ette. Ja Poolasse tuleb vist 1. BWRX-300 euroopas. Fortum isegi huvitub.
1 Like
Elame, näeme.
Ka 20 aastat tagasi pidi tooriumipõhine väga odav tuumareaktor kohe-kohe tulema. Lubati maad-ja-ilmad kokku. Tuumakütust pidi jaguma tuhandeteks aastateks ja tuumajäätmeid pidi tekkima 10000 korda vähem kui uraani puhul. Siia maani see reaktor tuleb.
Muidugi nüüd sa vastuseks viskad siin Hiina ja India tooriumi-projektid lauda, aga umbes samasuguseid projekte sai ka 10 aastat tagasi lauda visata.
Enne ei tasu neid pisikesi uraanipõhiseid reaktoreid (SMR, Small Modular Reactor) uskuda, kuni nad on valmis ja juba mõnda aega töötavad ja tõepoolest saab kinnitada, et sealt tuleva elektri omahind on odav ning elektritoodang stabiilne.
1 Like
Vahe on selles, et kui USA projektid olid pmst laborid, siis hiinlastel on (nondesamade laborikatsete tulemustele toetudes) käivitatud tööstuslikus mahus programm. Ja see tähendab, et 10-20a perspektiivis hakkavad nad maailmale dikteerima, kes kuhu istuda ja astuda tohib. Sest elektri- ja soojusenergiat hakkab neil olema sellises mahus, et vedelkütust nad ostma ei pea - kivisütt leidub neil lademes ja Fischer-Tropsch, mis sellest bensiini ja diislit teeb, on varsti 100 aastat vana tehnoloogia.
Meie võime uskuda või mitte aga Fermi osanikud on suures osas ettevõtted kes tahavad stabiilset hinda ja nemad otsustavad kas minna edasi või mitte kui esimesed reaktorid on Kanadas valmis ja töös.
Ja kui selgub, et asi siiski ei toimi, seal Kanadas? Mis edasi?
Ma ju vastasin, et Fermi osanikud otsutavad. Mis sa selle üle niiväga muretsed, maksumaksja raha seal ju ei ole sees.
To: kasutaja314
Fermid on “otsustanud” ka varem. Mingi aeg tagasi nad “loobusid” ühest ühe tootja reaktoritüübist ja rajasid oma lootused teise tootja teisele reaktoritüübile. Aga see pole ju lõppkokkuvõttes tähtis.
Sa peaks ju ise aru saama, et Fermid otsustavad alles siis kui reaktorid on tõesti töös ja need täidavad neile pandud lootusi. Seni aga selliseid reaktoreid töös ei ole.
Täpselt seda ma eespool kirjutasingi kui lugeda oskad.
Ehk siis sa edastasid 0 bitti infot siin foorumis.
Ja mis on sinu edastatud info väärtus - et mitte midagi uskuda.
2 Likes
Kui tooriumienergia saadakse Hiinas tööle, siis sealt järgneva 10-20 aasta perspektiivis suudab ka muu maailm nii kaugele jõuda, et tooriumireaktoreid kerkib ka mujalegi maailmas. Hiinlased ei saavuta pikaks ajaks monopoli.
Hiinlased praegu punnitavad mitmekümne uraanipõhise tuumareaktori ehitamist, ometigi on uudised, et samas hiinlased rajavad aina uusi kivisöeelektrijaamu, samuti visalt tulema. 10-20 aastaga ei suuda hiina kindlasti suures osas tooriumile üle minna, kui nad kiiresti teevad, ehk on 50 aastat mingi selline ajavahemik, mille järel nad saavad öelda, et märgatav või suurem osa energiat tuleb tooriumist.