Eesti energeetika

Järgmisena paneb Tallinna Vesi arvele rea “varustuskindluse tasu”. Sinna alla võiks ju küll lükata diiselgeneraatorid ja upsid. Võibolla veel mingite seadmete dubleerimise.

Liitumine näiteks on maal enamasti tegeliku kulude järgi, linnas pole kohta mis ei jääks 400m piiresse kus amprihind kehti. Täitsa nõus, et maksad linnas ka kõik kaabliehituse kulud kinni juhul kui oled kaabli lõpus, miks peaks kaabli aluses olev maja sinu kulusid maksma aga sina pead küll temaga jagama kaabli esimese otsa kulusid. Kas selliselt mõtlesid?

Ja ma võin ise seda 550m liini ka hooldada kui Elektrilevi võrgutasust loobuda saaksin, ega sinul linnas sellest odavamaks ei lähe.

Ja geneka pidin ka ise ostma ja bensiini varuma. Ega sul linnas vist seda kulu pole.

Mm … Ilmselt asendan oma ongrid inverteri hübriidiga ja ütlen liitumisest lahti, senine kogemus metsas ütleb, et saan ise hakkama, aastas mõned päevad on tulnud küll käivitada diiselgeneraatorit et tühjaks kurnatud akusid laadida. No tõesti ma ei näe vajadust maksta võrgutasu võrgu eest mida ma ei vaja … Mis järgmiseks ? Maksustavad päikese ja tuule ?

2 Likes

Intrigeerin veel maa ja linna teemal. Aga vaatame siis ainult linnu kui mõni arvab, et ilma maavõrguta oleks neil võrgutasu oluliselt odavam. Oletame siis, et jäävadki ainult linnad elektrivõrku aga palun miks peaksid Narva linna elanikud või ükskõik mis linna elanikud kinni maksma selle, et elekter viiakse Tallinnasse või misiganes linna mis jääb elektrijaamast kaugemale. Jagame siis juba kogu võrgu kilomeeter haaval kulude vaates tsoonideks. Tänane arutustehnika ju lubab igaühele oma võrguteenuse hinna arvutada.

2 Likes

Nad maksustavad metsas elamise, kuni sa, tuli takus, põgened sealt linna. Ükskord ometi.

1 Like

Sa tegid nalja onju? Paljudes maapiirkondades on tänaseni sammaldunud, staliniaegsed betoonpostid, mille küljes olevad lahtised alumiiniumliinid ripuvad suvel soojaga nagu lehma udar ja on talvel pingul nagu pillikeeled. Näiteks aastatel 2018-2021 investeeris Elektrilevi kogu Saaremaa ja Hiiumaa elektrivõrkudesse nelja aasta kohta kokku 11 miljonit. Mine nüüd vaata võrdluseks, kui palju tagus Elektrilevi samal ajal Tallinna ja Tartu targa tänavavalgustuse võrgu loomisesse (mis moodustavad 40% kogu Eesti valgustusvõrkudest) või näiteks “Enefit VOLT” kaubamärgi alt pakutava elektriautode laadimisvõrgustiku rajamiseks. Kes nende otseselt linlastele suunatud mugavusteenuste rajamise kinni pidi taguma?

10 Likes

Millal puhta vase asemel alumiiniumtraati elektri õhuliinideks panema hakati? Kas keegi mäletab?

… siis kui vask otsa sai ?!

Vanasti räägiti, et Rootsis on majakatused seetõttu vaskplekist, et Rootsi pole 200 aastat sõdinud. Muud riigid kasutasid vaske hülside tootmiseks.

Täpselt ei tea aga mu vanaisa töötas elektrikuna ja tegi ka liinitöid. Viimased tööaastad jäid sinna 70ndate esimese poole kanti isa sõnade kohaselt. Nagu tollel ajal kombeks võttis ta tööd koju kaasa. Tänase päevani on kuuri all korralikud rullid vaskkaablit aga ka juba alumiiniumist(?) ehk võiks eeldada, et miski 70ndate algul pandi juba alumiiniumist. Kusjuures osa kaableid on nagu mingi mix kahest erinevast metallist vask välimine kiht aga sees mingi muu metall.

1 Like

Miks meie ei võiks ka nii teha?
Soomlaste eriskummaline idee – idapiirile rajatakse droonimüür … tuulikutest

Seejärel võttis Tallinn hoolduse oma kätte ja Elektrilevi jäi pika ninaga.

https://www.err.ee/1609699551/tallinn-votab-tanavavalgustuse-hooldamise-enda-katte-ja-tuhistab-hanke

1 Like

Täpselt sel põhjusel see nii ju ongi, et kui sa tahad katkestuste aega inimestel minimeerida, siis sa rekid liinid selles järjekorras, mis suuremaid kogukondi toidavad ja kahjuks need, kus kõige vähem tarbijaid jäävad järjekorras lõpu poole. Ei vaidle vastu, et alati saab rohkem raha sinna alla panna ja varustuskindlust veel rohkem tõsta, aga kui nt. mingitest numbritest lähtuda, siis uuri nt. SAIDI kohta võrreldavates riikides ja saad aru, et Eestis on selle koha pealt ikkagi pigem hästi:

https://en.wikipedia.org/wiki/SAIDI

Minu eelmine kommentaar oli pigem selles suunas, et te ajate kaks täiesti erinevat asja segamini: see maapiirkonna üksikute kogukondade varustuskindlus (Elektrilevi) ja süsteemi varustuskindlus (Elering) ei ole omavahel kuigi palju seotud ja nõuavad täiesti teistsuguseid investeeringuid. Kui maapiirkondade varustuskindluse üle võib tõesti teatud kohtades nuriseda, siis Eesti süsteemi varustuskindluse üle nurinast senise põhjal ma küll ei oska kuidagi aru saada.

Ja Kasutaja 314 kommentaarile vasteks, et kui sa selle uue 500m liini ka ise kinni maksad, siis see ei tähenda, et sa kõik enda tarbimisega seotud võrgukulud kohe kinni oled maksnud. Ega see liin läheb kuhugile edasi ka ja seda võrku peab keegi hooldama samuti.

No vot siin ongi see point, et kui ka üksikud maapiirkonna tarbijad ära kaotada, siis seda Eleringi võrku sa mittekuidagi odavamaks ei saa, pigem läheb tasu veits kallimaks kuna tarbimist jääb selle võrra vähemaks. Ja minu aslgne küsimus lahtiseletatult oligi see, et miks ma pean maksma Eleringi varustuskindluse eest kui lõpus Elektrilevi tõttu mull päevade kaupa elektrit ei ole. Igal jumala suuremal tormil mitu päeva.

Kui üksikud maatarbijad võrguettevõtja suva järgi võiks ära kaotada, sest nii on kasumlikum, siis asja tasakaalustamiseks võiks jääda maaomanikule viimane sõna kas võrguettevõtja võib läbi tema maa omi liine vedada, või võiks kah samasuguse suhtumisega vastata, et vaadake ise kust oma traadid veate, mul on oma maaga siin tulusamaid plaane …

2 Likes

Eesti Telefon läks kunagi seda teed, et üksikute maatarbijate liinid keriti kokku ja pandi selle asemel raadiotelefon, mis ilmselt oli odavam, siis elektritüüpidelt midagi sellist off-grid lahendust ilmselgelt oodata ei ole, südamerahus veetakse ja hooldatakse oma liine ja lastakse tarbijal tuima näoga kõik see kinni taguda.

1 Like

Maapiirkondade varustuskindlust võib mõõta kahe kõige käepärasema parameetriga: rikete/katkestuste arv ja katkestuste kestus (rikete lahendamise kiirus).

Üldiselt katkestuste tekkimist sügis-talve tormide ajal tuleb ikka ette. Nende katkestuste vältimine ongi see kallis investeering, mida võib-olla pole mõtet teha. Elektrilevi juht pärast viimast tormi teatas kala näoga I Stuudios, et oleks vaja 2 miljardit, et liinid tormikindlaks teha. Ei. Nii kindlaks pole vaja, keegi pole seda nõus kinni maksma.

Aga katkestuste lahendamise kiirus on peamine etteheide. Et vool läheb ära, on OK, aktsepteeritav risk. Pealegi, ilmateenistus annab tormihoiatuse pikalt ette ja saab natuke valmistuda ka. Aga on vahe, kas see taastub kahe tunni, kahe päeva või kahe nädalaga. Ja see aeglus katkestuste likvideerimisel nii Lõuna-Eestis kui Saaremaal on see, mis on maainimestel närvid turri ajanud ja õigusega.

2 Likes

Sellised kalkulatsioonid saavad tekkida ainult maailmas, kus 4 juhtme ümber ühendamise eest, millele kulub max 5 minutit, küsitakse €6000, ilma et silm ka pilkuma hakkaks (täpselt sellist pakkumust Elektrilevilt olen oma silmaga näinud). Lähtudes turupõhistest hindadest ja pakkumistest saaks keskmine majapidamine oma 3-5 aasta võrgutasudele kuluva summa eest rajada kilomeetri täiesti kaasaegset maakaabli liini, kõige kaeve- ja ühendustöödega, kaablikaevude ja tähistustega. Eestis vist üldse umbes 60 000 km elektrliini ongi ja sinna alla käivad nii kesk-, kõrg- kui madalpinge liinid.

Ajaloolise konteksti jaoks:

Suurima hüppe maapirkondades rikete vähendamisel tegi Elektrilevi umbes 10-15 aastat, kui paigaldas massiliselt kaugelt juhitavaid lahklüliteid keskpinge liinidele. Idee oli selles, et kui kuskil liini lõpus oli lühis, siis liini keskel lahklüliti väljalülitamisel see lühis isoleeriti võrgust välja.

Tulemusena sai numbriliselt arvestatav osa kliente elektri kiiresti tagasi ning ainult need õnnetud liini lõpus peale lühist jäid reaalseid remonditöid ootama. Vist™ osa sellest lülitite plõksimisest ja lühises liinijuppide välja isoleerimine on ka automatiseeritud.

Selle lahklülitite projekti tulemused oli mega head SAID-i numbrites.

Kusjuures kunagi Elektrilevi ühe esindaja loengust meenub, et nad isegi tegid selliseid pilootprojekte, kus paigaldasid off-grid lahendusi klientidele, kelle juurde liini vedamine ebamõistlikult kulukas oli. Pole nagu rohkem väga kuulnud, kas ja kui palju neid ka reaalselt töösse on viidud.

Seal võib see nüanss tekkida, et kui kunagi juba liin veetud, siis seda on odavam rekkida kui off-grid ehitada. Ja kui ei ole liini, siis saadetakse kliendile see off-gridi hind, mis sisaldab töövõtja hinda + projekteerimist, projektijuhtimist, võib-olla ka mingit kulu, mis selle käitamiseks minema hakkab ja iga vähegi hakkajam liituja leiab, et tal on targem see off-grid ise ehitada, ei ole seda võrguvaldajat sinna vahendama vaja…

1 Like