Eesti energeetika

"2korda2"
Balti elektriturgu selgitab paremini ehk see luulu:

Päris hea näide.
Nii ta on, riigi poolsed toetused tekitavad enamasti mingeid probleeme turu toimimises Põllumajandus, kinnisvara, neid näiteid jagub paljudes valdkondades.
Mina pakuks, et kõige parem tee roheenergiale minekuks oleks olnud süsinikumaks. Ja ainult see, loobuda igasugu toetustest ja süsinikukvootidest vaid ainult EL ülene maksumäär mis oleks ette määratult aja jooksul tõusnud. See muudaks lõpuks roheenergia iseenesest konkurentsivõimelisemaks.
"ttrust"
NordPooli Baltikumi puhul on probleem, et hinna kujundavad elektri tootjad. Elektritarbijaid, aga, kes samuti hinnakujundamises kaasa räägiksid, nagu turul ei paista olevat. Liiga vähe on neid tarbijaid kes näiteks hinda 600-700 EUR MW/h liiga suureks peavad ja seetõttu ostmisest loobuvad. Kui oleks selliseid tarbijaid rohkem, saaks rääkida vabast turust.


Võibolla see tähendab lihtsalt, et 700EUR pole liiga suur? Teiseks, kõik ei ole ehk jõudnud veel kohaneda situatsiooniga kus elekter ei olegi enam kogu aeg odav. Eraisikud praegu ostavad nii kuidas jaksavad ahje, kaminaid, automaatikat, et suudaks oma elektritarbimist vastavalt hinnale kohandada. Oletan et ka mingi hulk ettevõtteid tegeleb selle teemaga hetkel ja aasta pärast ongi meil ehk ka tarbijate käitumine paindlikum.
"santa"
"ttrust"
NordPooli Baltikumi puhul on probleem, et hinna kujundavad elektri tootjad. Elektritarbijaid, aga, kes samuti hinnakujundamises kaasa räägiksid, nagu turul ei paista olevat. Liiga vähe on neid tarbijaid kes näiteks hinda 600-700 EUR MW/h liiga suureks peavad ja seetõttu ostmisest loobuvad. Kui oleks selliseid tarbijaid rohkem, saaks rääkida vabast turust.

Võibolla see tähendab lihtsalt, et 700EUR pole liiga suur? Teiseks, kõik ei ole ehk jõudnud veel kohaneda situatsiooniga kus elekter ei olegi enam kogu aeg odav. Eraisikud praegu ostavad nii kuidas jaksavad ahje, kaminaid, automaatikat, et suudaks oma elektritarbimist vastavalt hinnale kohandada. Oletan et ka mingi hulk ettevõtteid tegeleb selle teemaga hetkel ja aasta pärast ongi meil ehk ka tarbijate käitumine paindlikum.

Ma ei tea mismoodi üldse eraisikud turul osalevad. Kas see firma, kes mulle turuhinnaga elektrit müüb, ütleb turule, et selle kõrge hinna eest eraisikud enam tarbida ei suuda ja teatavatel tundidel päevas on mu elekter operaatori poolt välja lülitatud? Isegi kui ma väga kõrge hinna ajal elektri oma elamises välja lülitan, ning seda teevad ka paljud eraisikutest tarbijad, see käitumine turgu tegelikult ei mõjuta, sest turuhinnad pannakse paika 1 päev varem.

Kui vaadata Soome elektri tootmist ja tarbimist, siis see on kordi-ja-kordi suurem ühe soomemaalase kohta kui tootmine ja tarbimine on ühe eestimaalase kohta. See kõik viitab, et Eestis pole isegi märkimisväärselt sellist tööstust, kes saaks elektriturul olles sedasi liiga kõrgele hinnale reageerida ja kelle tegutsemine tarbimise vähendamise kaudu hinna alla tooks.
"ttrust"

Ma ei tea mismoodi üldse eraisikud turul osalevad.

Ma ka ei tea tegelikult. Aga ma oletan, et see mehhanism on nii, et see firma, mis eraisikutele elektrit müüb, peab ise prognoosima kui palju tema eratarbijad igal tunnil tarbivad. Tema ostab oma kogused ette ja kui tema kliendid tegelikult vähem tarbivad, siis ta lihtsalt raiskab oma raha mida ta klientidelt tagasi ei saa ja on seega ise huvitatud oma prognoosimise algoritme vastavalt muutma?
Keegi kes tegelikult ka teab, võiks kommenteerida kas läks täppi.
"santa"
"raulir"

Kõige lihtsam asi esiteks - kui regioon langeb kokku eelarveregiooniga (st riigiga), siis väljaspoole minev elekter ei tohiks regiooni hinda enam tõsta. Ehk siis esimesena täidetakse kohalik regioon ja selle hinnaks jääb selle täitmise kõrgeim pakkumine. Kõrgemalt pakkujad lähevad väljaspoole müügiks kui keegi soovib.

Ehk kui Leedus tehased seisavad sest elektrit lihtsalt ei ole, siis Eestis samal ajal on elekter üliodav ja kõik kulutavad nii nagu jaksavad? See ei tundu nagu ka õige. Loogiline oleks, et ka naabermaade tarbijad tunneksid vajadust säästa sel hetkel kui kuskil riigis kriis on.
Vabalt võib juhtuda midagi mille tulemusena ka Eesti suurimad tootjad rivist väljas on ja siis oleks pisut kehva kui Soomes elekter odav aga meile ei jagu.

Ma õppisin antiikromaani filoloogiat, sain magistri, õppelaenu jõin maha, nüüd ei leia tööd.

Ei tundu nagu õige, et mu naaber sööb samal ajal steiki, kõrvale käsitööleiba ja joob otse Prantsusmaalt kohale lennutatud veini peale. Loogiline oleks, et ka naabermaja tarbija tunneks vajadust rohkem makse maksta kui mu majas kriis on.

Tegelikult, kui sa mõtled veidike, siis ma ju kirjutasin, et kõrgemad pakkujad lähevad su kirjeldatud olukorras läbi välisühenduste Leedu turule. Kõrgemate pakkujate risk on see, et Leedus pole hetkel kriisi ja nende pakutav jääb müümata.

Nord Pooli kontekstis on see jutt muidugi üldse mõttetu, kuna pakkujad ei saa hinda määrata, vaid selle arvutab nende eest mingi kuri tururegulaator-tädi vastavalt jooksevkuludele. Pakkujad saavad mängida vaid mahuga ja neile on kasulik tekitada kunstlikke puudujääke, et saada selle viimase kuivatatud öökullidest tootja hinda.
"santa"
"ttrust"

Ma ei tea mismoodi üldse eraisikud turul osalevad.

Ma ka ei tea tegelikult. Aga ma oletan, et see mehhanism on nii, et see firma, mis eraisikutele elektrit müüb, peab ise prognoosima kui palju tema eratarbijad igal tunnil tarbivad. Tema ostab oma kogused ette ja kui tema kliendid tegelikult vähem tarbivad, siis ta lihtsalt raiskab oma raha mida ta klientidelt tagasi ei saa ja on seega ise huvitatud oma prognoosimise algoritme vastavalt muutma?
Keegi kes tegelikult ka teab, võiks kommenteerida kas läks täppi.


Eelnevalt jooksis läbi, et eratarbijate osakaal elektritarbijatest on üsna väike, ca 20-25% ringis. Eratarbijaid (tarbimiskohti) on see-eest väga palju, nii et üksikute (kümnete, sadade, paari tuhande) kodutarbija tarbimise vähendamine või üldse kaitsme välja lülitamine turuhinda väga palju ei kõiguta.
Ettevõtteid-tarbijaid on aga vähem ja igaühe osa tarbimisest suurem.

Mõtteharjutusena - mis juhtuks elektrihinnaga septembris, kui Estonian Cell 01.09 tootmise jäädavalt kinni paneks? Seda mõju võib juba hinnas hakata tundma küll.
Soome puhul pole asi ainult tööstuses. Näiteks suured tööstusriigid Saksamaa, Poola ja Holland tarbivad per capita elektrit meiega samapalju või isegi tsipa vähem. Samas kõik põhjamaad on väga suure per capita tarbimisega, Rootsi, Norra, Island, Kanada tarbivad samuti palju. Põhjamaid väterabivate seas ei kohta, ka nt Taani juba madalama tarbimsega. Tarbimise juhtimisel on mudiugi selged piirid, väga elastseks seda turgu ei saa kuidagi. Ja see nõudluse elastsus ei tule odavalt kätte.
"santa"
"Marvin"
Elektribörsi probleemiks on see, et ressursi nappusest tulenev hinnasurve määritakse kogu regioonile, mitte ainult nendele, kellel ressurssi ei ole. See tõesti ei ole aus - aga see ei ole mitte turu, vaid selle moonutamiseks tekitatud mehhanismide viga.

Ma ei saa aru, see, et hinnasurve tekib kogu turul, ongi ju just turu kui sellise põhimõtteline omadus. Kui USAs mingid lollakad ostavad Gamestopi nii nagu jaksavad, ei saa meie siin ka seda mõistliku hinnaga. Ideaalselt toimiv turg just selliselt toimibki.

Gamestopi aktsiad on su näites piiratud mahuga luksuskaup. Elekter seda pole - seda võib pmst igaüks juurde teha, umbes nagu suvalisi aktsiaidki.

Ideaalselt toimiv turg ongi selline, kus pakkumise poolel on palju tootjaid, kes pakuvad samaväärset kaupa küsides selle eest endale sobivat hinda (ja korrigeerides seda vastavlt turusituatsioonile - hind ei ole neil formaalselt seotud mingi jooksevkuluga vms, nagu "elektribörsil" ette kirjutatakse).

Turul on igal kurgimüüjal õigus kirjutada hinnalipikule mida iganes ta heaks peab. Ei ole nii, et miskid tädid kontrollivad, et palju kurgitootmise jooksevkulu on ja siis toovad turu kõrgeima hinnaga väljaprinditud kohustuslikud lipikud kõigile. Kell 14 saavad kurgid aga Nõmme turul otsa, mille peale tädid jooksevad Keskturule ja panevad kõigile kurgimüüjatele hinnalipikud 4000 EUR/kg, "kuna Nõmme turul said kurgid otsa ja seal on kriis".

Elektrituru probleemiks on, et odava elektri tootmiseks on vaja kapitalimahutusi, mida ükski eraettevõte ei oleks nõus ilma riigipoolsete garantiideta tegema. USAs näiteks on lihtsam saada eraettevõtteid tuumajaamu ehitama, kuna USA on stabiilsem ja garantii on ka suur summa raha, mida nad pumpavad kaitseeelarvesse. Eesti puhul oleks vaja riigi poolt konkreetsemat garantiid - näiteks keskmist garanteeritud miinimumhinda. Ehk siis energiatootmise ettevõtted pole päris vaba turu osalised, vaid rohkem nagu regioonide kooperatiivsed ettevõtted - millest tulenevalt oleks neil ka õigus ja kohustus oma regiooni eest esmajärjekorras hoolitseda.
"raulir"
"santa"
"raulir"
Kõige lihtsam asi esiteks - kui regioon langeb kokku eelarveregiooniga (st riigiga), siis väljaspoole minev elekter ei tohiks regiooni hinda enam tõsta. Ehk siis esimesena täidetakse kohalik regioon ja selle hinnaks jääb selle täitmise kõrgeim pakkumine. Kõrgemalt pakkujad lähevad väljaspoole müügiks kui keegi soovib.

Ehk kui Leedus tehased seisavad sest elektrit lihtsalt ei ole, siis Eestis samal ajal on elekter üliodav ja kõik kulutavad nii nagu jaksavad? See ei tundu nagu ka õige. Loogiline oleks, et ka naabermaade tarbijad tunneksid vajadust säästa sel hetkel kui kuskil riigis kriis on.
Vabalt võib juhtuda midagi mille tulemusena ka Eesti suurimad tootjad rivist väljas on ja siis oleks pisut kehva kui Soomes elekter odav aga meile ei jagu.

Ma õppisin antiikromaani filoloogiat, sain magistri, õppelaenu jõin maha, nüüd ei leia tööd.
Ei tundu nagu õige, et mu naaber sööb samal ajal steiki, kõrvale käsitööleiba ja joob otse Prantsusmaalt kohale lennutatud veini peale. Loogiline oleks, et ka naabermaja tarbija tunneks vajadust rohkem makse maksta kui mu majas kriis on.
Tegelikult, kui sa mõtled veidike, siis ma ju kirjutasin, et kõrgemad pakkujad lähevad su kirjeldatud olukorras läbi välisühenduste Leedu turule. Kõrgemate pakkujate risk on see, et Leedus pole hetkel kriisi ja nende pakutav jääb müümata.
Nord Pooli kontekstis on see jutt muidugi üldse mõttetu, kuna pakkujad ei saa hinda määrata, vaid selle arvutab nende eest mingi kuri tururegulaator-tädi vastavalt jooksevkuludele. Pakkujad saavad mängida vaid mahuga ja neile on kasulik tekitada kunstlikke puudujääke, et saada selle viimase kuivatatud öökullidest tootja hinda.


Free rider paradox "The free rider problem is an issue in economics. It is considered an example of a market failure. That is, it is an inefficient distribution of goods or services that occurs when some individuals are allowed to consume more than their fair share of the shared resource or pay less than their fair share of the costs."
"santa"
Eraisikud praegu ostavad nii kuidas jaksavad ahje, kaminaid, automaatikat, et suudaks oma elektritarbimist vastavalt hinnale kohandada. Oletan et ka mingi hulk ettevõtteid tegeleb selle teemaga hetkel ja aasta pärast ongi meil ehk ka tarbijate käitumine paindlikum.

Eraisikud võivad osta hulgem küttepuud ja pelletit jms. Eesmärk pole aga mitte elektrit paindlikumalt tarbida, vaid elektrit vähem tarbida. Ma olen üpris veendunud, et nende börsihinna uperpallide tagajärg on mitte paindlikum eratarbija vaid vastupidi - vähem paindlikum. Minnakse lihtsalt fikshinna peale üle ja rahu majas. Polegi enam eratarbijate nõudluse elastsust. Vähemasti minu tutvusringkonnas pole veel mitte keegi hakanud endale (rohkem) tarka juhtimist soetama. Küll aga on mitmed soojuspumpadega kütjad läinud lihtsalt üle pikaajalistele fikshinna lepingutele. On ka neid, kes soojuspumba kõrval seni kaminat tarbisid pigem meeleolu jaoks, nüüd aga mõtlevad tõsiselt sellega pumba kütteperioodi lühendada/vähendada.
Kui üldteenus tuleb tõesti turule moel, kus olemasolevast lepingust ilma trahvita välja saab (ma ei kujuta ette, kuidas õigusruumis saaks see teismoodi olla kui et riik võtab trahvid enda peale), siis on sellised eriti pikkade lepingute kasutajad võidus - veel mõni nädal tagasi sai Alexela käest 7a lepingu 14/18 sendise hinnaga. Istud tolles pikaajalises lepingus (kui on üldteenusest odavam) kuniks börshind stabiliseerub madalamal tasemel. Seejärel teed ülemineku üldteenusele ja sealt edasi börsihinnale. Kui üldteenus tuleb kehtivast pikaajalisest fikshinnast odavam, siis vahetad kohe.

Varsti ei saagi enam vaadata, kui palju elekter varem maksis: Nord Pool piirab ligipääsu ajaloolistele andmetele

Tõeministeerium varsti ütleb, et elekter ongi alati 500 ja 5000 euro vahel maksnud. Vanad elektriarved tuleb hävitada või õigete hindadega üle kleepida. Samuti ajakirjandusväljaanded, kus on kunagi elektrihinda mainitud.

Tegelikult ka - börs või asi.
"raulir"
Varsti ei saagi enam vaadata, kui palju elekter varem maksis: Nord Pool piirab ligipääsu ajaloolistele andmetele

Tõeministeerium varsti ütleb, et elekter ongi alati 500 ja 5000 euro vahel maksnud. Vanad elektriarved tuleb hävitada või õigete hindadega üle kleepida. Samuti ajakirjandusväljaanded, kus on kunagi elektrihinda mainitud.

Tegelikult ka - börs või asi.


Võimalik vaid NordPoolis ja ilmselt ka Venemaal. 600 euro eest aastas on siiski võimalik ka ajaloolisi hindu vaadata. Üldiselt, suure venevastase võitluse käigus lähevad meil asjad tasapisi aina sarnasemaks Venemaal toimuvale, teatud meediat jälgides saab aina sagedamini nõuka-nostalgia laksu, nüüd siis liiguvad ka tõsisemad asjad selles suunas.
Hinnalaed (price cap) Euroopas. Mõned riigid on selle oma elanike kaitseks seadnud, EV kompenseerib a see nati teine lähenemine mis sarnane enamuse EL riikidega.

UK energy regulator Ofgem said it would increase the electricity and gas price cap 80% from October 1 to an average £3,549 ($4,197) per year per household.
France committed to capping an increase on regulated electricity costs at 4%. To help do this, the government ordered utility EDF, which is 80% state-owned, to sell more cheap nuclear power to rivals. However, the vaunted subsidy, which has shielded many French from the winter fears of other countries, may not last into the winter, but only until Dec 31 for now. New measures announced since the Ukraine crisis – such as helping companies with the cost of higher gas and power bills – bring the total cost of the government package to more than £22bn, finance minister Bruno Le Maire said. Only 24 of the 56 reactors operated by energy giant EDF were online on Thursday. France, which traditionally exports electricity, is now an importer.
Norway has been subsidising household electricity bills since December, with Norwegians only paying bills in full when under kr70 (£6) per kWh. Government currently covers 80% of the portion of power bills above that. This is planned to go up to 90% from September, with the scheme to remain in place until at least March 2023.
Spain has a 1-year cap on gas prices, which ensures they remain below the average of €50 per kWh. It also cut several taxes to reduce consumer bills, announcing aid and soft loans to help companies and households
-----------------------------
Gaasi referents, Hollandi TTF on ka vigane paljude arvates. Tiblale saaks vist hinnalae kehtestada ostu poolel.

Price cap, or a tariff, would be thing that Europeans could do to reduce the billions of euros they continue pouring into the Kremlin’s war coffers. Gas prices, and consequently electricity prices, are also more of a problem because they have risen to levels never seen before. Gas prices on the major European trading platform, the Dutch TTF, are going through the roof (up to 10x higher yoy), even though gas supplies from Russia, whilst reduced, continue to flow.
This has led many to believe that the TTF price does not reflect physical fundamentals, and perhaps not even market dynamics. The argument is then that a price cap does not distort the market because the market is already distorted.
The fact that Russia is gradually reducing supplies also means that another key argument against a gas price cap – the fear of Russian gas interruptions – does not hold water.
Russia seems to believe that if it cuts gas supplies, it can endure the pain temporarily, while Europeans, with a far lower level of political pain endurance in the Kremlin’s view, will divide amongst themselves, with this generating an irresistible drive to lift sanctions. But Russia cannot be oblivious to the fact that it would suffer far more than Europe from a gas decoupling between the two. It is betting that Europeans will give in politically well before this happens. After all, liberal democracies, first and foremost European ones, are fundamentally weak and fragile according to the Kremlin’s (completely illogical) ideology. CEPS, F24, i_leht, EN,EN2, Brügel, ING

Directive (EU) 2019/944 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 on common rules for the internal market for electricity and amending Directive 2012/27/EU
Esimesest septembrist peaks enamus börsihinna lepinguid viidama üle tunnipõhisele arvestusele. Seni oli "börsi hind" eelmise kuu kaalutud keskmine hind ja arvel ainult 2 rida - päeva hind ja öö hind.
Mind tõsiselt huvitab, kuidas hakkab välja nägema septembri arve. Kas sinna tuleb iga tunni kohta tarbimine ja selle tunni hind? Arvele peaks seega tulema 24x31 ~= 750 rida, sest muidu ei ole ju tarbijal võimalik kontrollida, kas kõik on ikka õige.
Teadupärast neid kaugloetavaid arvesteid siiski ei loeta iga tund vaid vahele tehakse mingeid prognoose. Algoritmid möllavad...
Olen tuttavate andmetest näinud, kuidas 0 tarbimise juures on mingid mitme kWh suurused "prognoostarbimised".
Kuidas tarbija saab siiski kontrollida, et need prognoosid ka hiljem õigeks korrigeeritakse?
"fjot"
Esimesest septembrist peaks enamus börsihinna lepinguid viidama üle tunnipõhisele arvestusele. Seni oli "börsi hind" eelmise kuu kaalutud keskmine hind ja arvel ainult 2 rida - päeva hind ja öö hind.
Mind tõsiselt huvitab, kuidas hakkab välja nägema septembri arve. Kas sinna tuleb iga tunni kohta tarbimine ja selle tunni hind? Arvele peaks seega tulema 24x31 ~= 750 rida, sest muidu ei ole ju tarbijal võimalik kontrollida, kas kõik on ikka õige.
Teadupärast neid kaugloetavaid arvesteid siiski ei loeta iga tund vaid vahele tehakse mingeid prognoose. Algoritmid möllavad...
Olen tuttavate andmetest näinud, kuidas 0 tarbimise juures on mingid mitme kWh suurused "prognoostarbimised".
Kuidas tarbija saab siiski kontrollida, et need prognoosid ka hiljem õigeks korrigeeritakse?


Ei mingit 750 rida. Arve näeb välja selline:

Kontrollimiseks peaks vist ise tunnitarbimised ja Nordpool tunnihinnnad alla laadima
Loetakse küll iga tund ja salvestatakse Eleringi andmelaos, mida tarbija tunnikaupa saab ka vaadata.
https://e.elering.ee/#/login?request_id=QEZfKor2J2&prompt=login&display=page&ui_locales=
Arvele pannakse kaks kaalutud keskmist, mitte 750 rida ja põhimõtteliselt võiks olla ka üks , sest päevase ja öise eristamine ei oma enam tähtsust. Näen, et Kuldar jõudis ka juba vastata.
Ei ole hea, kui riigielekter ehk universaalteenus tuleb fikshinnaga. Tegelikult jõudis alles juulis-augustis paljudele kohale, et tarbimise maht ja ajastus olulised. Seni käis võimsamate kütteseadmete (pesumasinad ka kütteseadmed võimsuse kasutamise mõttes) tarvitamine, millal juhtus.
Riigielekter peaks tänastes oludes olema kodutarbijale soodustusega, aga siiski kasutatud ajast ning selle tunni tariifist lähtuv. Muidu kasutajal ükspuha, kas paneb boileri seitsmekümnese või seitsmesendise hinna aal käima.
ja peabki ükskõik olema. Kõrimulguni on sellest kasinuse- mantrast, et hoidke elektrit kokku ja kui pesu pesete, siis ajage vesi õues lõkke peal soojaks ja kallake masinasse, aknaid aga ärge lahti tehke, isegi kui on umbne ja oleks vaja värsket õhku.
Sadadel tuhandetel eestlastel pole muide isegi seda isiklikku tagaõue, kus lõke üles teha ja tuletõrje ei luba kah.

Ja ärge tulge jaurama, et Eesti kui põhjamise kliimaga maa tarbib liiga palju elektrit. Ei tarbi !
Ärme Islandi üldse arvestame, neil on looduslik sooja-allikas kogu aeg huugamas ( 56 MWh inimese kohta aastas )
Norra tarbib 24,7 MWh inimese kohta aastas
Soome 16,2
Rootsi 14,4
Austria 8,1
Belgia 7,8
Prantsusmaa 7,7
Eesti 7,6
Holland 7,1
Saksamaa 6,7
https://www.statista.com/statistics/1262218/per-capita-electricity-consumption-europe-by-country/
Nagu näha Eesti tarbib palju vähem kui sarnase kliimaga maad Norra, Soome ja Rootsi ja isegi vähem kui hoopis soojema kliimaga Prantsumaa, Austria, Belgia.

Seejuures on Eesti olnud väga pikka aega end elektriga täielikult isevarustav ja suudab seda teha ka praegu ja ainult viimase aasta jooksul on Balti regioonis tekkinud EU idiootliku rohefašistliku poliitika tõttu elektri puudujääk, mida süvendavad sama idiootlikud Saksamaa otsused sulgeda oma söejaamad, tuumajaamad ja toetuda vaid Vene gaasile nii elektri tootmisel kui hoonete kütmisel.
Meie ei ole selles süüdi ! Sakslased helpigu ise oma supp.

Ja kui lätlastel ja leedukatel elektrit puudu jääb, siis Eestil on õigus öelda : sorry, me anname teile ainult niipalju kui meil endil üle jääb. Kui üle ei jää, ei anna me teile midagi, ülekandeliinid ja seadmed on remondis ...

Iga vald toitku ise oma vaesed.

Igatahes pole normaalne see kui valitsus ( või kestahes teine ) ütleb, et täna on elektri hind liiga kõrge, täna üldse pesu pesta ei saa ja ka boiler on juba ära jahtunud, sest ka eile oli kõrge hind, lapsed käisid duši all ja kui täiskasvanud soovivad kah end pesta, tehku seda külma veega nagu talisuplejad.
Või sõitku suvilasse ja kütku seal kasehalgudega sauna, hea, et seda veel lubatakse.
Ettevõtted aga ütlevad : me täna leiba küpsetada ei saa, elektri hind on liiga kõrgel... Me täna tänavakive toota ei saa, elektri hind on liiga kõrgel. Äkki pühapäeva öösel saame jälle midagi teha ....või paneme oma ettevõtte hoopis kinni !

See ei ole normaalne elu Eestis 21.sajandil ja see ei tohi kunagi saada normaalsuseks.
See on kapitalism.