Vahet väga pole - olgu või lampidel aga kas selle kaabli poolt pakutavale teenusele üldse mingi SLA või teenuse kättesaadavuse nõuded kehtivad või on tegu sellise heas usus teenusega. Et hea on kui on aga pole hullu kui teenust pole.
https://digikogu.taltech.ee/et/Item/b36f54ba-56ac-4664-a18a-e62ea52f4e7d
Estlink 1 on palju lisavõimalusi sh. pinge, reaktiivenergia ja sageduse reguleerimine ning black-start võimekus, Estlink 2 on ainult voolu reguleerimine. Seega Estlink1 on süsteemile palju tähtsam link kui Estlink2 mis on põhiliselt kommertsiks.
Sul on täitsa õigus. Konkreetne konverterjaam on transisoritel. Või transistori laadsetel kiipidel, mis on suure voolu/pinge jaoks disainitud 
Ja enda harimiseks võrdlus türistor vs. igbt transistor:
2 Likes
Myllymäki rõhutab, et hinnatõusul on Soomes ka lagi: võrgutasu ei tohi tõusta aastas koos maksudega rohkem kui 8%. Firma võib rohkem tahta, aga ei saa – Soome tarbijatele ei tohi ürgkõrgeid hinnatõuse presenteerida.
Eestis käib praegu arutelu, et Elering tahab oma osa võrgutasust tõsta 40%, Elektrilevi tahab oma osa tõsta sisuliselt 100%. Eesti süsteem on selline, et igale ettevõttele määrab konkurentsiamet oma tulukuse määra ehk ütleb, kui suurt kasumit ta oma tegevuselt vahelt võtta tohib. Mõlemal nimetatud firmal on see üle 5%. Lisaks saavad nad tõsta tariifi siis, kui suudavad investeeringute vajaduse konkurentsiametile ära põhjendada. Soomega sarnast hinnalage Eestis pole.
Aus jutt, respekt Kaplinskile ! Ta on tegelikult alati tuumaenergeetikat toetanud aga meie sotsid vastustavad ilmselt mitte poliitilistel vaid lihtlabaselt rahalistel põhjustel kuna sotside kunagine minister on tuulikute eestkõneleja.
“Kui vaatame kõike, mis on maailmas toimunud viimase kümne-viieteist aastaga, siis sotsiaaldemokraatia on mänginud ohtlikku mängu. Saksamaa on selles musternäidis, eksiti füüsikareeglite vastu poliitilistel põhjustel ja mindi oma energeetikapoliitikaga niivõrd võssa, et ainus, mis välja päästis, oli Vene odav gaas ja nafta. See on loonud areeni 21. sajandi suurimaks sõjaks. Ütlen väga lihtsustatult, aga iga püstitatud tuulikuga teeme Putinile teene. On täiesti selge, et maailm sõltub fossiilsetest kütustest veel väga pikka aega, neid ei ole võimalik asendada juhuslikult või intervalliga töötavate energiaallikatega. See on mitte tehniliselt, aga majanduslikult võimatu,” lisas ta.
https://www.err.ee/1609790562/tartu-abilinnapea-lemmit-kaplinski-valimistel-ei-kandideeri
2 Likes
… mitte asendada, küll aga kasutustarvet tasakaalustada… tarbimise tipud ja madalseisu ühtlustamine… seal taastuvad sobivad suurepäraselt
… ja majandus on a priori väga kohanev keskkond…
palju kisa, vähe villa… mölemalt poolt…
jätke turg rahule ja ta tasakaalustub ise köige optimaalsemalt ära… st viib maj.kasvuks vastuvöetava riski ja tehtavad kulud vastavusse… vähemalt ei kuluta üle
Pea-asi, et ei ole lgbt-türistor
2 Likes
Vanemates jõuelektroonika paigaldistes võib kohata ka seadist nimega türatron.
PS. türi- on Eesti ainus i-mitmuse osastavas käändes kohanimi (käänamine vastavalt tüüpsõnale “pesa”).
1 Like
Tori, Tali … ?
Mul praegu ei viska ette nende ainsuse nimetavat, aga no kell on ka vähe veel 
Aaa, Toru?
1 Like
PS. türi- on Eesti ainus i-mitmuse osastavas käändes kohanimi (käänamine vastavalt tüüpsõnale “pesa”).
1564 aasta juunikuus käis Ülejõe Peeter naaberkülas simmanil ja tulles sealt sinise silmaga tagasi ütles naabrimehele “Need seal on üks kuradi kamp türi”. Ja see nimi jäigi.
2 Likes
How concrete-sphere batteries store and release energy
Charging uses surplus power. The pump pushes water out and creates a relative vacuum. Because ambient water presses hard at depth, the empty space stores potential. When demand rises, operators open the valve. Water rushes back in, spins the turbine, and feeds electricity to the grid. It is mechanical, direct, and robust.
Depth multiplies usefulness because pressure grows with meters of water. That pressure acts as the “height” in pumped hydro, without dams or valleys.
A German experiment proved that simple concrete spheres make fantastic batteries. Now, California plans to sink a 9-meter diameter sphere in the ocean and is already planning versions of 30 meters. - iStudiez Pro A German experiment proved that simple concrete spheres make fantastic batteries. Now, California plans to sink a 9-meter diameter sphere in the ocean and is already planning versions of 30 meters. - iStudiez Pro
Ka selle meetodi piirangud on m * g * h, samamoodi nagu tammi taha tõstetaval või kaevandusse valataval veel. M veel isegi suuremal määral, sest anumate seinad ja nende vahekaugused vähendavad kasulikku massi süsteemi ruumalaühiku kohta.
Fakt, et tööstuslikus mõõtkavas kasutamiseks tuleb neid kerasid paigaldada terve järvetäie vee jaoks
1 Like
Eesti rannikul on sügavaimad kohad ca 20-30 m (Paldiski kandis), võtame, et selle 9 m diameetriga asjanduse saab paigaldada 25 m kasulikku keskmisse sügavusse.
Ontika kalda kõrgus on 50+ m. Seega saab hakkama kaks korda väiksema ruumalaga. Kui sinna teha 2 m kõrguste seintega bassein, siis peaks see olema 10 x 10 m.
Ok, me tahaks mahtuvust sajakordistada (siis mahuks sinna 2600 kWh, millel oleks juba veidike mõtet).
Kerade puhul on vaja 99 uut kera ja generaator-pumpa.
Veehoidla puhul võib näiteks teha 100 x 100 m basseini 2 m seintega, või siis 70 x 70 m basseini 4 m seintega. Kusjuures pumpa pole vaja isegi uuendada kui selle võimsus meid rahuldab, st asi on modulaarsem.
Ok, aga nüüd kujutame ette et sein hakkab lekkima…
See värk on veidike sinna alumiinimkarbonaadi kanti liiva asemel soojaakus. Samas ilmselt riigilt toetust saab küsida 
Leedu ja Soome ekspordivad elektrit kallimalt kui impordivad aga eesti vastupidi impordib kallimalt kui ekspordib. Kuidas see nii on kujunenud eriti võrreldes Leeduga?
Leedu on ainuke meie lähinaabritest, kus on naabriks rämedalt defitsiidis elektrihuviline - Poola, kes alati ostab kui võimalust on.
Tegelt kui aus olla, siis oleme meie ka mingitel tundidel defitsiidis ning heameelega ostame Soomest nendel (kallitel)tundidel.
Me oleme ikka enamusel päevadel defitsiidis. Kerisin tagasi ja viimati eksportisime 11.sept lõuna tundidel. Sama on Leedus, nad ju toodavad enamasti ise vähem kui tarbivad, ainult üksikutel tundidel ekspordivad.
Huvitav kas sellest kindlustusest saab ka loobuda kui maal niikuinii vahel mitu päeva elektrit pole.
https://elering.ee/artikkel/elering-alustab-saartalitlusvoime-tagamise-hanget
- Kui sa maal elad, siis need katkestused on üldjuhul tulenevad Elektrilevi, mitte Eleringi võrgust. Või kui palju selliseid katkestusi tuleb meelde, kus kogu linna või valla pimedaks tõmbab? Julgen arvata, et neid on väga vähe Eestis võrreldes mõne muu sarnase asustustihedusega piirkonnaga maailmas.
- Ütlen ausalt: maal elavaid elektritarbijaid tegelikult doteeritakse suurlinnade/tööstustarbijate rahakotist. Ampritasud/võrgutasud on samamoodi % tarbimisest, samal ajal kui kulud maapiirkonna võrgule (eriti kohad kus pikad liinid toidavad 1-2-3 maja) erinevad vahel kümneid kordi. Ma ei taha isegi ette kujutada mis juhtuks kui kõik peaks võrgutasu enda reaalsete kulude järgi maksma, maal saaks ainult rikkad elada või oleks pooled off-grid. See on minu arust väga õige, et nii tehakse, aitab veidigi ääremaastumise vastu, aga tsipa naljakas on lugeda kui siis vingutakse stiilis “Ma maksan 50 euri iga kuu elektri eest ja ikka on katkestused tormiga wtf!?” Tormiga katkestuste vastu maal muide aitab kui dubleerid oma toiteliinid- alajaamad või viid kõik maa alla, vaevalt keegi lihtsureliku sissetulekuga seda omast rahast teha tahaks.
3 Likes