No üldse ei imesta, liberastid oskavad ju nii gaasi- kui ka elektrimolekule üksteisest eristada asukohapõhiselt, üks neist ütles selle ka Riigikogu kõnepuldist välja…
4 Likes
Meil pidi nii tore, eriti it, riik olema, palju nn talupoja mõistust jne ))) tulukesi välgutame ka )))) nüüd kõik koos laulma ))))
1 Like
Kui raulir ostab poest tomatit siis on ta sõltuvuses suva Pedrost kes Hispaanias tomateid kasvatab.
3 Likes
Kui me tassime Peterburi lehtalumiiniumi , siis seda ei tohi mingil juhul kasutada St Peterburi sihtkoha teisel pool tänavat Vene Kaitseminniga seotud ettevõttes…
4 Likes
Küsimus on selles, et väikese osa vaba turu ostjate eelistused ei mõjuta seda turgu tervikuna.
Ehk siis tuleks analüüsida konkreetset turgu ja ostjaid ning müüjaid sellel, et aru saada, et kas teatavte tehingute blokeering midagi üldse mõjutab.
Praeguse seisu juures pole veel venelastel sooja ega külma, et mõned põhimõttekindlad ostjad nende gaasi ei osta - neil õnnestub see ikka maailmaturu hinnaga maha müüa.
Vabal turul algab oluline turuosa ca 10-20% juures. Vt ka näiteks pensionireformi tulemust 
Norway was the top supplier of gas to the EU in 2024 providing over 33% of all gas imports.
Other suppliers included the United States, Algeria, Qatar, the UK, Azerbaijan and Russia.
01.01.25 keeras Ukraina kraanid kinni, torugaasi osas jäi vist vaid läbi türgi tulev mingi osa. Praegu on t!bla gaasi osa LNG tõttu miski 15% EL gaasiimpordist. Uut LNG tootmist lisandub maailmas ja EL-il on plaan ka viimasest vene LNGst vabaneda 2027.
1 Like
kas see on juba unustatud?
Varude keskuse järgmine ülesanne on jätkata ettevalmistusi sadama kui terviku lõpuni arendamisega hiljemalt tänavu sügiseks, gaasitaristu ja sellega liitumise pakkumine on gaasi süsteemihalduri Eleringi asi. Varude keskuse eesmärgiks on luua võimekus pakkuda Pakrineeme sadamas silduvatele alustele rahvusvahelistele standarditele vastavaid sadamateenuseid.
uudis on juba märtsist 2023 nüüd ei teagi, kas see on juba valmis või ei ole
1 Like
Millal see “kes peab laevaga ühendamiseks vajaliku liidese kinni maksma” saaga meil oligi? Toosama 2023 vist?
Ja kui ma õigesti mäletan, siis sinnasamma paika see asi tookord lõppes ja seisab siiamaani.
1 Like
Rohepöörde ideoloogia vahele ka praktikute juttu: Elektrihind tuleb palju-palju kallim, kui poliitikud seda näitavad
4 Likes
Tundub, et Eleringile on üsna veenvalt seletatud Estlinki kaabli kiire kordategemise vajadust 
Andres Sutt on vist lisaks omaniku ootustele - “Konkurentsivõimeline lõpphind tarbijale – see kindlasti saab olema selgelt väljendatud Eleringi omaniku ootustes” ka sellest kaablivärgist neile rääkinud.
vt. lisaks Sutt: konkurentsivõimeline elektri hind sõnastatakse Eleringi eesmärgina | Eesti | ERR
1 Like
Mida kallim hind ja suurem kasum, seda konkurentsivõimelisem ettevõte on.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120382085/graafik-i-maikuu-toi-elektrile-kauaoodatud-hinnasula
Vaatamata oluliselt väiksemale Läti hüdroenergia toodangule ning sellele, et Estlink 2 ühendus on mõlemal perioodil puudunud, püsis elektrihind tänavu mais pea 11% madalamal, kui eelmisel aastal samal ajal. Selle põhjusena saab pidada energiatoodanguks vajalike toorainete hindade langust, tugevamat taastuvenergia toodangut (eelkõige Leedust), süsinikukvootide hinna langust ja väiksemat põlevkivi toodangut Eestis.
Ma tavaliselt laen maale sõites kohalikus kiirlaadijas, pühapäeval aga tõesti kasutasin sellise hinna ajal vanemate juures, kellel on börsiakett, tavalist pistikut.
Rootsis hiljuti koostatud teadlaste analüüs tuule energia mõttekuse ja ohtude kohta.
Kohalikud amatöör energeetikud, ka. … on suht sarnastele/samadele kitsaskohtadele osutanud juba mõnda aega. Meie talad aga raiuvad nagu kommunismi ideoloogiat kui vankumatut ja õiget teekonda ja tee väljagi, et suur osa lektoraadist ammu nende üle pihku naerab:
Mai lõpus avaldatud raportis «Elekter iga hinna eest? Tuuleenergia tegelik kulu» analüüsisid teadlased ennekõike Rootsi olukorda, kuid nende järeldustest on ka mujal Euroopas paljugi õppida.
Teadlased viitasid, et kui energiasüsteemis suurendada olulisel määral ilmastikust sõltuvat elektritootmist, suurendab see elektrikatkestuste riski. Nad viitasid aprilli lõpus Pürenee poolsaart tabanud suurele elektrikatkestustele. Ametlikult pole selle põhjust välja öeldud, kuid Rootsi teadlaste hinnangul mängis seal kindlasti rolli asjaolu, et päikese-ja tuuleenergia moodustab Hispaania elektritootmisest 43 protsenti. (meil üks kliimaametnik välistas selle koheselt ja kategooriliselt. Võibolla, a vbl. mitte. Peaasi, et meelsus ei muutuks ja jätkame tuima ajude pesu)
Nimelt paiknevad tuulepargid hajusalt ja üldjuhul tarbijatest kaugel, seega on nende kasutamiseks vaja teha suuri investeeringuid võrkude väljaehitamiseks, mis aga muudab võrguteenuse kallimaks. Liiati pole see ühekordne kulu, sest võrke tuleb ka hooldada. Lahenduseks pakuti tuumajaama, mille puhul saaks sääraseid kulutusi võrgule ära hoida.
Lisaks hajusale võrgule on ilmast sõltuvate energiatootmislahenduste puhul probleemiks vajadus tootmist stabiliseerida. Kui kord on ja kord ei ole elektrit, tuleb välja ehitada alternatiivsed süsteemid, mis on samuti lisakulu, mille tarbija lõpuks elektriarvega kinni maksma peab.
Professorid tõid välja, et juba praegu on näha, kuidas riikides, kus kasutatakse palju päikeseenergiat, on vaja käigus hoida ka fossiilkütustel töötavaid elektrijaamu. Siinkohal aga tekib paradoks: mida rohkem on süsteemis päikest ja tuult, seda vähem pääsevad söe- ja gaasijaamad oma kallima toodanguga turule. Seega jääb neile kaks varianti: kas lüüa tuuletutel-pilvistel päevadel hind ülikõrgele, et oma kulud tagasi teenida, või tuleb tarbijal neile pidevalt toetust maksta ainuüksi selle eest, et jaamad oleks valmis iga kell «särtsu» andma, kui tuul vaibub ja kisub hämaraks.
Seega on ilmne, et jutt odavast taastuvenergiast ei pea paika. «Tarbijate makstav hind elektri eest on suure päikese- ja tuuleenergia osakaaluga riikides kerkinud,» tõdetakse raportis.
Kui poliitikakujundajad räägivad taastuvenergia või täpsemalt tuuleenergia madalast hinnast, keskendutakse vaid ühele koostisosale – börsihinnale, märkisid professorid. Tähelepanu alt jäetakse välja kulutused, mis tuleb teha võrkude ja süsteemi tasakaalus hoidmiseks vajalike lisaelektrijaamade ehitamiseks.
Samuti ei pea Rootsi teadlaste hinnangul paika väide, et kohalik tarbija saab soodsat tuuleelektrit – nad leiavad oma analüüsis, et odavate hindade korral müüdi elektrit hoopis välismaale, nii et rootslastel polnud sellest mingit kasu. Sama murekoha on välja toonud ka Eesti energeetikud, kui on teinud valitsusele ettepaneku tuuleparkidele toetusskeeme mitte luua. (meenub, kuidas üks tütarlaps käis läänemere tuule konverentsil, kus tehti plaane ja kuuletuti. Siis käis Emand eestis, sai juhtnöörid, kiitis kaasa - vaja oleks Brüsseli saada ikkagi viimaks, õelate silme alt ära. Kiitis veel pärismaalastele, et kuidas meie hakkame energiat lausa eksportima. Lihtsalt võrgu ehitus, hooldus ja hinnadotats. jääb pärismaalaste kanda.)
Tuuleparkide puudusena tuuakse raportis ära ka nende eluiga. Äriliselt arvestatakse, et tuulepark töötab 25–30 aastat, aga praktika näitavat, et meretuulepark suudab keskmiselt töötada 12 aastat ning maismaatuulepark 15 aastat. (see on huvitav väide???)
Näiteks Rootsis hinnatakse tuuleparkide «võlga» kinnisvaraomanikele nende kinnisvara väärtuse vähenemise tõttu 100 miljardile Rootsi kroonile (9,14 mld €).
12 Likes
Sest et… miks? Kas kliimasoojenemine vajab veel enne jaanipäeva väikest tõuget? Suhteliselt arusaamatu on su agenda. Peale selle, et pidevalt on vaja möliseda.
8 Likes
Elektribörs on hädavajalik kasvõi selle pärast, et anda tarbjale selge ja üheselt arusaadav signaal, mis ajal tuul puhub ja päike paistab, ehk siis saab seda va roheelektrit. Aga sina oota tarbimisega õhtuni, ära hinda vaata. 
Misajast ühte normaalset sauna elektriga köetakse?
10 Likes
Ma tahtsin ka küsida, et kuidas normaalne saun elektribörsiga seotud on? No käin taskulambiga, kui led’e põlema ei kannata panna.
Võiks keegi mulle äkki mõnes teises teemas puukerise paremuse füüsikat selgitada?
Kui ma tennid puukerise küttekoldesse suskan ja ventilaatori õhku läbi ajama, kas siis tuleb juba peaaegu normaalne saun? Või on sanumõnu jaoks oline et korstnast väljuv õhk sisaldaks tuhaosakesi ja CO2-e?
Ma annan endale täiesti aru, et keskmine puusaun erineb oluliselt keskmisest elektrisaunast soojusvõimsuse, õhu liikumise ja kerise suuruse ja kuju poolest. Aga mis värk on puusaunas, mida piisava soovi korral elektrisaunas põhimõtteliselt pole võimalik teostada?
Ja annab selge signaal, et mis juhtub kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Ma ei tahaks oma saunaskäiku selle järgi planeerida.
2 Likes