Varsti ei olegi, kui juhuelektri osakaal kogutootmisest ületab kriitilise piiri. Mul piisab survepesuri sisse lülitamisest, et inverter selle pingejõnksatuse peale ennast välja lülitab. Kujutame ette, et selline jõnksatus toimub põhivõrgus. Näiteks katkeb mõni kõrgepingeliin või tekib mõnes alajaamas lühis.
Päikeselisel päeval tundub, Elering Live-i vaadtes, et ligi kolmandik elektrit tuleb juba päikesejaamadest. Ja mis juhtub siis, kui see hetkega ära kukub.
4 Likes
Üleskutse väiketootjatele pööri-öödel oma mõju näidata.
Kopeerin siia Indrek Neivelti FB postituse:
“See kõik võtab õhku ahmima: Selleks, et juhuelektri tootjad kasumit teeniks, on vaja muuta majandusarvestuse põhimõtteid.
Võrgu tasakaalustamine hakkab meile maksma aastas 80-200 miljonit. Võrdluseks tuleb mainida, et elektri aastane kulu on sõltuvalt aastast umbes miljard eurot. Ja hind on meil keskmiselt kaks korda kallim kui Soomes. 200 miljonit on sellega võrreldes väga suur raha. See on 0.5% SKT-st. Taastuvelektritasu maksame me aastas veidi alla 100 miljoni.
Need arvud on selleks, et paremini aru saada suurusjärkudest.
Tänaseks on selgunud, et pärast desünkroniseerimist on tasakaalustamise kulud prognoositust oluliselt suuremad ja nagu me teame on need suured seoses taastuvenergiaga ehk juhuelektriga.
Tsitaat artiklist:
“Eleringi toorandmetel ja Thema arvutustel 2024. aastal keskmine prognoosiviga tarbimisel oli Eestis 5,6 protsenti.
Tootmise puhul oli 2024. aastal tuuleparkide prognoosiviga 23 protsenti ja päikesetuuleparkidel 40 protsenti. Muude tootmisvahendite – soojuselektrijaamade või salvestusseadmete puhul kasutas Thema suurust üks protsent.
Sisuliselt tähendab see, et ilmastiku tõttu börsile tehtud pakkumised tuule- ja päikeseparkide puhul vajavad pidevalt tasakaalustamist. Küsimus on, kes ja kuidas tasakaalustamise eest maksab.
Arvestades, et möödunud aastal andis päike 17 protsenti Eestis toodetud elektrist ja tuul 20 protsenti Eestis toodetud elektrist, hindab Thema, et reaalselt kujuneks päikeseelektri ebabilansi tariifiks 13,69 eurot megavatt-tunnilt ja tuulel 7,86 eurot megavatt-tunnilt.
Juhitavad elektrijaamad jällegi peaksid ebabilansitasu maksma 0,34 eurot megavatt-tunnilt. Kaalutud keskmine tasu nii juhitamatutele kui ka juhitavatele tootjatele oleks 3,85 eurot megavatt-tunnilt.”
Ehk siis Eleringi ja konsultantide ettepanek on arvutada keskmine ja jagada see kulu kõikide tootjate vahel ära. Sest siis kui neile jagada tegelikud kulud, ei ole tuule- ja päikesepargid enam kasumlikud!!!
Selline idee võtab küll jalust. Üldiselt on kogu omahinna arvutusloogika ikka vastupidi: arvestada kulutused konkreetse toote või teenuse kohta nii täpselt kui võimalik. Ja kui siis kasumit ei ole, siis tuleb otsustada, mida edasi saab teha. Ainult nii saab juhtimine õiget informatsiooni. Praegu peidame me juhuelektri tegelikud kulud ühiskonnale ära erinevate maksude ja tasude näol. Ja ikka selleks, et need tootjad saaksid kasumit ja poliitikud saaksid rääkida, et tuule või päikesenergia on odav. Kas pärast elektri hinnatõusu veel mõni muu tootmine ka elus on, see ei huvita kedagi.
Ega ilmaasjata ütle USA rahandusminister Scott Bessent, et taastuvelekter on lukselekter.
Ega muud ei oska öelda kui korrata mõtet, et riik vajab peaenergeetikut ja peaökonomisti.”
12 Likes
Suur osa sellest tekstist on pärit ERRi artiklist. Elering: taastuvenergia ei peaks kandma suuremat osa enda reservikuludest | Majandus | ERR
Seal on toodud ka juurpõhjus:
Eesti on nimelt lubanud aastaks 2030 toota sama palju elektrit taastuvatest allikatest, kui Eestis tarbitakse ja taastuvenergiat rohkelt toetamata eesmärki saavutada ei ole võimalik.
Nii lihtne see ongi. Omal ajal jagati ohjeldamatult lubadusi. Nüüd on kinnimaksmise aeg…
7 Likes
Tegu on lihtsalt poliitilise elektriga.
3 Likes
No Sutt ütles ju midagi niisugust, et kuna kõik need lubadused on antud enne Vene agressioonisõda ja nüüd olukord energeetikas hoopis teine kui lubaduste andmise ajal, siis saab need lubadused tagasi võtta. Tegutsegu!
Samal ajal, see on nii naljakas, ei jätnud ta ütlemata, et “kliimaeesmärkidest me ei loobu”.
Tuleb tuttav ette? Kommunismi eesmärkide poole püüdlemisel hakkas vanker kraavi minema. Tuli teha perestroika ja glasnost. Aga sinna juurde oli kohustuslik öelda, et kommunismieesmärkidest me ei loobu 
7 Likes
Energiat saab merelainetest
Juba alates 50ndatest proovitud. Ja leitud, et PÄRIS energiaallikatega ei suuda kapitalikulu poolest kuidagi võistelda.
Ma olen siin korduvalt rääkinud juba aastaid! AASTAID!
Gaasielektrijaamad soojuse koostootmisega on Eesti tulevik!
Kui ei meeldi, siis makske kinni.
Muu ei ole reaalne. Fortum tegi analüüsi, et tuumajaamad ei ole kasumlikud. Taastuvenergia on kasumi ära söönud. Ja see energiasalv on paras nali. Sisuliselt loome kaevandust, mille sisu peab riik ära ostma, kuigi vajadus nii suurele kogusele ja kvaliteedile puudub. Kusjuures Jaapanis kanti selline projekt paari aastaga peale ehitamist maha, sest soolane vesi tegi oma töö…
Ssaartalitlusel igasugune ebabilanss tuleb kinni maksta… Häbi Eesti kunagistele ja praegustele energeetika kujundajatele!
3 Likes
Koostootmisjaamad ei ole lahendus, sest ei suuda elektritarbimise järgi töötada. Nad töötavad soojusrežiimi järgi. Praeguses "turu"tingimustes eriti.
Hispaanias on piisavalt tavalisi elektrijaamu, kui saatuslikul hetkel olid nad võrgust lahutatud, sest turuhind ei sobinud.
Meie olukorda sobiks põlevkivi elektrijaam 4x250MW, kus riik ostaks fix hinnaga 250MW pidevalt (tingimusel, et kaks plokki töös). Ülejäänud plokkid vastavat turuolukorrale. Rohepesutehnoloogia konkureerigu allesjäänud “vabal turul”
3 Likes
Eestis väga suure tõenäosusega ei teki Hispaania olukorda. Meie tarbimine on liiga väike ja ühendused on tarbimisega võrreldes väga head. Pole mõttet rääkida sellest.
Ehk oled täheldanud, et soojuse vajadus on otseselt seotud elektrihinnaga!
Soojuse vajadus kaob suvel ära ja seda asendab päikseenergia.
Minu meelest sobib väga hästi!
1 Like
Sul on selline keskpärasemat sorti inverter.
Põhjusmõtteliselt suudavad inverteris olevad türistorid toota alalisvoolust ka täpselt selliselt vahelduvvoolu, mis igati toetab võrgu püstipüsimist. Pakub “inertsi”, tekitab täpselt sellise voolu/faasi/pingega vahelduvvoolu nagu võrgu stabiilsuseks vaja. Märksõnaks “grid forming inverter”. Kusjuures on mingi võimalus, et sinu survepesuri probleemi võib lahendada ka sinu inverteri softi update 
Näiteks Evecon Kiisal tahab just sageduse hoidmise turule oma akupangaga trügida. Samasugune inverteritega värk.
Ja eks need Estlinkid ja muidu HVDC ühendused ole täpselt samuti inverterid.
Ehk sageduse hoidmise probleem laheneb, tehnika areneb, ärivaated arenevad.
vt.
https://www.nidec-conversion.com/nidec-awarded-bess-project-estonia/
2 Likes
Hea kõhutäis naeru 
Ei – pulli peab saama!
Riigikogu: jutt oli siis päikese-tuule energiast, mida veidi arukamad nimetavad (irooniliste) kriitiliste terminitega “juhuenergia”, “rämpselekter” või parasiit elekter. Just selle tõttu, kuidas energiasüsteem seda elektrit hetkel “näeb”, kasutada saab ning mis kvaliteediga see elekter on.
AAkermann: teate, kui teie siin nimetate päikest juhu energiaks. Ma siis guugeldasin ja sain vastuse – päike ja tuul on iidamast aadamast Jumala poolt meile siia igaveseks loodud. Ja seega teie jutt selle juhuslikkusest ei pea paika. Saagu valgus ja valgus sai.
Reffikad ongi valgustunud. Avangardistlikku vaatenurka on lihtsalt vaja rohkem rakendada.
Ulme lihtsalt
Eesti riigist on saanud mingi tragikomöödiline paroodia näitelava, mida valdav osa ühiskonnast (ka. sellised asjaosalised) vist küll enam tõsiselt ei võta. Meenub kangesti ühe teise reziimi lagunemise/mõranemise alguse aegu. Kummaline, aga juba üsna hea mitu aastat see tunne aina süveneb ning kinnistub. Tahaks lihts. jälle mingit “normaalset”, tegusat ja asjalikku riiki tagasi
9 Likes
Ise me ühiskonnana oleme valinud seda seltskonda meid juhtima, mis omakorda tõestab, et keskmine eestlane pole just eriti tark. Eks 700 aastat orjaaega ning 50 aastat okupatsiooni on jätnud oma jälje genofondi. Aga kahjuks tark vähemus, ei suuda rumala keskmise vastu. See ongi demokraatia nõrk külg, et keskpärasus ruulib…
1 Like
Eeldusel, et ajalugu käib spiraali mööda, siis minu ajaarvamise järgi me oleme alles 41. aastas. Eesti on oma iseseisvuse kaotanud, võetud on üle jõu käivad viisaastaku eesmärgid, toimub kogu maa elektrifitseerimine, kõikjal toimetavad ringi politrukid ja hävituspataljonlased ning Euroopas käib juba mitmendat aastat suur sõda. Küüditamine ja sundkollektiviseerimine on alles tulemas.
5 Likes
jäin ka kohe mõttesse selle Annely jutu peale
https://youtu.be/FpFXsBIGvbs?si=FsMQ5zPqUv6V2B8M&t=19341
Annely on rääkinud
ikkagi Riigikogu liige, meie poolt ju sinna valitud
3 Likes
Esimesed paberid hakkavad liikuma Estlink 3 osas:
Valitsus otsustas algatada riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise Rehemäe-Aulepa 330-kilovoldise (kV) kõrgepingeliini ehitamiseks, mis on plaanitava uue Eesti-Soome vahelise elektriühenduse EstLink 3 projekti osa.
Elering analüüsis enne planeeringu algatamist erinevaid võimalikke trassikoridore maismaal ja meres ning jõudis analüüsi tulemusena järeldusele, et parim EstLink 3 randumiskoht on Aulepas.
Eesti poolel koosneb kavandatav Estlink 3 alalisvoolu merekaablist, maismaakaablist, konverterjaamast Lääne-Nigula vallas Aulepa lähedal ning uuest 330 kV õhuliinist maismaal Rehemäe ja Aulepa vahel, mis ühendab Estlink 3 olemasoleva 330 kV võrguga Lääne-Eestis.
vt. Parim randumiskoht paigas. Valitsus algatas EstLink 3 maismaaosa eriplaneeringu - Ärileht
2 Likes
Pikalt otsiti paremat võimalust saada head ülevaadet mFRR ja aFRR sagedusreservide turul toimuvast. Tehtud pakkumiste ja realiseeritud pakkumiste kohta saab infot mitmest allikast, näiteks https://baltic.transparency-dashboard.eu/ või https://transparency.entsoe.eu/
Paraku on andmed raskesti loetavad ja keeruline oli saada terviklikku ülevaadet sagedusreservide turul toimuvast. Seetõttu on nüüd tehtud avalike andmete põhjal eraldi ülevaatlik graafik, kus on olemas ka NordPool spot hinnad. Graafik on pidevalt uuenev ja kättesaadaval
Suvisel ajal on olemas samuti sellised asjad nagu ööd, tuulevaikus, pilves sombused ilmad ilma tuuleta… kui suvisel ajal on fossiilne elektrijaam välja lülitatud, kust saab elektrit sellisteks perioodideks?
Tuletaks samuti seda meelde, et meie kõrgeimad elektrihindade-perioodid on toimunud suvel, augustis, juunis, juulis, aeg-ajalt. Mitte talvel, talvel on see elektri hind kuidagi stabiilsem.
Peame silmitsi seisma tõega: väide, et odav päikese- ja tuuleenergia asendab fossiilkütuseid, on ohtlik ja kallis vale.
Uusimad andmed kinnitavad ohtlikku ja kallist valet roheenergiast
7 Likes