Kas sa üldse lugesid, mida ma kirjutasin? Et elekter on hea asi just selle pärast, et sellega saab käitada kõiksugu masinaid (k.a kodumasinaid). Kas lugesid, et elekter on hea asi, et toidab valgusteid.
Tüüpiline Delfi. Loetakse postituse kaks esimest sõna ja kohe tuld.
Ka selleks on elekter hea asi, et saab naksti pannkoogid valmis teha (alternatiiviks oleks gaasipliit, kui elekter oma väärilist hinda maksaks), Pannkookide tegemine ei ole sama, mis elektri kasutamine ruumide kütteallikana.
see oleks niiviisi kui torkad kaks jämedat elektroodi sügavale maa sisse ja sealt issand jumal annab sulle lõpmata palju särtsu igavesest ajast igavesti .
Paraku elektri tootmine nii lihtsasti ei käi mitte kusagil ja mitte kunagi.
Kord tuul puhub ja kord ei puhu, kord päike paistab ja teinekord on 18 tundi pimedat ööd ja kõik need seadmed vajavad väljavahetamist üsna kiiresti ja midagi peab selle vana risuga tegema, mis enam ei tööta.
Isegi tuumareaktor ega põlevkivikatel ei kesta igavesti, kuid pisut kauem ikkagi ja nad vajavad lisaks kogu aeg ka kütust. Hüdroelekter aga vajab vastavat loodust, mida meil jällegi ei ole
Kütta hooneid Eestis elektriga on puhas rumalus ( või meil peaks olema siis odava hüdroelektri tootmist / kodumaist elektritootmist sama palju per capita kui Norras , et ajab lausa üle ääre ) Kuna meil seda pole, siis oleks täielik idiotism kütta kõige kallima energiaallikaga üldse samas kui palju odavamaid on saadaval. Kütmine on ka kõige labasem töö, mida elekter üldse teha saab, sellel on palju paremaid kasutusallikaid.
Üks asi on elektripliidil pannkooke teha, teine asi näiteks 8 kuud aastas suurt kortermaja või tootmis / ärihoonet sellega kütta ja ajada ka kuumaks vesi soojaveekraanist, mis tänapäeval peaks olema olemas ikka peaaegu igas elamises.
Pole enam need ajad kui Vargamäe Andres käis saunas kord nädalas ja pani puhta pesu selga pühapäeva hommikuks kiriku ja hiljem kõrtsi minnes. Väga halb ja raske oleks elada koos inimestega, kellel tänapäeval oleks 1870nda aasta Eesti talumehe hügieenikombed
Tartus on soojuse hind praegu 64,7 eurot MWh ( + käibemaks ), palju see oleks siis kui soojus ja ka soe vesi tuleks puha elektrist koos sellega kaasas käivate tasudega ei julge mõeldagi.Isegi see 64,7 euri MWh pluss käibemaks tundub räige kirves. Peaks saama hoopis odavamalt
Mis 1870, ma mäletan, et väikse lapsena käisime vannis pühapäeval ja reedeti oli majandis saunapäev. Vene ajal…
Mis jama sa ajad? Tallinnas küttepuu hinda oled näinud? Soojuspumbaga oluliselt soodsam enamus ajast
Energeetiliselt peaks halud ahju või elektrijaama umbes samaväärne olema.
Kui halud jaamas mingi 30% kasuteguriga elektiks muuta ja pärast 3-4 COP soojuspumbaga toasoojuseks, siis koos liinikadudega võiks umbes keskmine ahi välja tulla. Igasugu põlemisprotsessi heitmed on aga jaamas oluliselt puhtamad.
Majanduslik tasuvus paneb lõpuks asjad paika.
Kui soojuspump oleks soodsam kui kaugküte,( mis Eestis kasutab põhiliselt puiduhaket, osalt ka kütteõli ja gaasi ) oleks kõik suurmajade seinad / rõdud nendega kaetud. Kõiki tootmishooneid / ärihooneid köetaks soojuspumbaga ja ka sooja vee saaks igale poole sellega.
Kuid see pole nii .
Omamoodi küsimus oleks muidugi, et kuidas elektrivõrgud sellele koormusele vastu peaks ja kuidas selle lisa-elektri üldse saaks Eestisse, kus me elektri tootmisega oleme nüüdsel rohepöörasuse ajal hädas ja põlevkivielektril on rängad trahvid kaelas juhmakate öiroülemuste tõttu
Ja isegi eramaja katelt ei köeta ju küttepuudega, ikka pellet, äärmisel juhul puitbrikett, mis MWh soojuse kohta märksa odavam. Päris rikas kütab gaasikatlaga, mõni ka kütteõliga, mille suits kipub haisema .Kui kellelgi ongi soojuspump maja seinal, siis lisaks põhiküttele, mis karmide talvekülmadega tuleb mujalt
Krt sai siin maale muretsetud õhk-vesi süsteem ja peaks mainima igati etem, kui puudega mässamine. Ka puiduahjud loomulikukt säilitasime nii igaks juhuks. Puiduga kütmise sisse ei arvestata seda kogu keberniiti, mis eelneb sellele, kui soe lõpuks radikasse jõuab aga täna isegi meie elektrihinade juures ta odavam ei tule kokkuvõttes.
Oh appi küll. Kus krdi kohast eramajad kaugkütte saaksid? Sa ikka tead, et soojuspumpasi on erinevaid? Küta rahulikult kivisöega edasi, aga ära targuta.
Ikka lugesin, aga ei saa aru. Sa ei suuda oma ideoloogilist seisukohta ka jätkuvalt põhjendada. Ega ei saagi. Füüsikaliselt ei ole mingit vahet, kas sa kasutad elektrit kütteks või toiduvalmistamiseks. Vahe on ainult sinu peas, et üks on defineeritud “pahaks” ja teine “heaks”. Sellega ei ole võimalik vaielda.
Võtsin julguse kokku ja mõtlesin. Võttes soojuspumba COP 2.5 ja elektri võrgutasuks, aktsiisiks, taastuvenegiatasuks 80 eurot MWh, ütleb arvutus, et u 8c elektri börsihinna juures on soojuspump kasulikum kui Tartu kaugküte. Eeldus 2,5 on tänapäeval pigem konservatiivne ja võiks katta ka olukorda, kus soojuspumba väljastatav vesi peab olema vanadele radiaatoritele sobiva kuumusega.
Ei kata. Kaugküttes väljastatava vee temperatuur on 80-100C. Soojuspump kõlbab heal juhul vaid kaugkütte eelsoojenduseks. Küll võiks kaugküte ära kasutada elektri 0-hinna perioodid ka kütta sel ajal osaliselt otseelektriga.
Minuteada kodused radiaatorid ei ole siiski kellelgi 80-100C? Kaugkütte soojuskandja käib läbi kohaliku soojussõlme, mitte otse läbi radiaatorite. Otseelekter ei tasu kuidagi ära, sest juba võrgutasu ja maksud on suuremad kui kaugkütte lõpphind? Teoreetiliselt võiks kogu kaugkütte süsteemi tasandil lisada elektriga kütmise võimaluse, see oleks siis nö ülejääva elektrienergia salvestamiseks.
Trassikadude tõttu ja majade soojusvaheti effektiivsuse tõstmiseks on kaugkütte väljastatav temperatuur radika omast oluliselt kõrgem, Suurte külmadega lastakse isegi üle 100C. Otselektriga võiks kütta ajal, kui elektri hind on 0-is. Katlaid annab teatud piirides reguleerida ja “päris kütet” kuluks seal ajal vähem, Võrgutasud on suurtarbijatel kodutarbijast oluliselt erinevad.
On küll suur vahe. Kuipalju sa seda toitu valmistad siis ? Hommikul kohvi ja pannkoogid, tööl tõenäoselt lõunatad kuskil lähikonna pubis või restoranis, õhtul mingi praad. Jah, elektripliidil tehes läheb sellelegi rahakest,( gaas võiks olla soodsam ) kuid see pliit ei küta sul tervet korterit / maja 8 kuud aastas
Elekter ei ole “halb” , olgu ta kasvõi põlevkivielekter, see on liiga kallis, et sellega kütta kui kõrval on odavamaid variante.Seni on veel odavamaid variante. Ja just seetõttu pole kümnetel tuhandetel majadel, mis kütavad süsinikkütustega veel korstnaid maha lammutatud.
Kui praegu saab 960 kg puitbriketti, mis sisaldab 4,8 MWh soojust hinnaga 200 eurot, seega 42 eurot MWh tunni kohta. Katla kasuteguri puhul 0,8 tuleb 52 eurot MWh
https://kutteladu.ee/toode/saepurust-puitbrikett/
Isegi väiksem kui kaugkütte MWh, mida sai tsiteeritud
Nagu öeldud, majanduslik mõttekus otsustab kõik.
COP 4 pumba korral vastab see elektri hinnale 0,208 €/kWh
Vaatasin arvelt järele, ikkagi ei tasu siis. 7 aastat pikk kindel pakett, mille katkestamiseks on trahvid. Ebasoodus muidugi võrreldes börsiga kuid tollal tundus, et vaja on see ära võtta .Ja pump ise ja selle paigaldamine maksab kah kopsakalt, keegi ei anna seda sulle tasuta
Aga isegi siis kui oleks pump, ei lõhuks praegust küttesüsteemi maha. Kui siin naabruses ringi vaatan, siis kellelgi ei ole veel seda vana korstent maha lõhutud .Puukuurid kah alles puha ja ikka sihipäraselt kasutuses
Ju siis rahval pole usku, et kindlad käed ja 300 m kõrgused meremiihalid toovad peaaegu tasuta elektri piiramatul hulgal koju kätte nii suvel kui talvel
Stagna, puukuurid on alles seetõttu et inimesed teevad kodus sauna. See ei tähenda, et nad igapäevaselt ahjuga maja kütavad, kui neil on keskküte olemas. Olgu see elektriga või gaasiga.
Pead ei anna, aga radiaatorite vesi on kortermajas ca 55 kraadi. Soojasõlme soojusvaheti reguleerib selle parajaks.
Stagna ajab lihtsalt teadmatusest natuke jura. Minul soojuspumbaga jäi elektrikulu samaks, ära jäi puude ostmine-ladustamine-tuppa tassimine. Ahi alles. Erinevus juba see, et hommikul keerad telefonis tempi madalamaks ja paar tundi enne kojutulekut normaalseks. Katla v ahjuga mässad õhtul paar tundi, ennem kui sooja sisse saad.
Küttepuude hinnad on viimastel aastatel samuti üles-alla hüpanud, alles oli see aeg, kus kõik arvutasid, et puudega kütmine tuleb kallim kui elektriga või gaasiga.
Pole siin maailmas ühtegi kindlat kütmise-valemit, millele saab kindel olla ja mis toimib aastakümneid järjest.