Sarnast juttu on rääkinud meiegi ettevõtjad, et kui Ida - Virumaale vanadesse põlevkivikaevandustesse tuuleparke rajada. Jah need segavad meie radareid ja meie ei näe hästi tuulikute taha, aga sama kehtib tegelikult ka teiseltpoolt - ka meie ei ole tuulikute tagant vaenlasele nii hästi nähtavad.
1 Like
Eestlaste puhul transformeerub see nüüd kindlasti kogu eesti täitmisele riigikaitseliste tuugenitaga 
3 Likes
Riigikaitselised tuugenid küll, aga mis saab siis, kui venelased ründavad tuulevaikuse ajal?
2 Likes
Pole küll energeetika, aga äkki keegi seletaks lihtlausetega ära, milleks see radaritesüsteem nii oluline on? Et saame teada, et 2 min pärast on kuskil kabuum? Või et su30 vmi on kohe Tapal aga Ämaris pole veel mootoritki käima saadud? Sõbrajaoks küsin.
1 Like
Marti H. vs K … sk 1:0. Praktik lahtise peage vs teoreetik
Ülekoormutasu makstud ca miljard + (kahe osapoole peale), viimase 5-6 aastaga. Selle raha sihtotstarve peaks olema selliste turutõkete vähendamisse investeerimine. Estlink 3 siis. Meie …, aga panevad kaudselt miljardi hoopis Läti suunda, sest hoopis sealt pidi meile odav elekter tulema ja Saaremaa varustust parandama ja see ei ole kuidagi seotud Baltic Wind connectori planeeringuga (mis meilt viib elektri, millele peaks omakorda dotatsioone maksma ja mis on kõige kallim elekter süsteemile üldse. Arendaja hind oli vist 11 senti, millega nemad kalkuleerivad).
Läti suuna võrgu invest (tegelikult puhaskulu) osaliselt tulenes ka vene võrgust eraldumisest. Ehk jälle mega kulu kogu süsteemile, ideoloogilisel ettekäändel. Nemad ütlevad, et see on “investeering”.
Soome pool ütleb, et nad ei ole isegi Estlink3 invest otsust tegemas ja kui see tehtaks, kulub selle valmimiseni 10aastat !!!
Lisaks Elering on selle arvelt hoidnud oma võlakoorma madalama ja kiidab, kui tark mõte see on.
Hääl, aga ütlebki, et see on ju süsteemist (ettev; eraisikud) ära võetud raha, mis ei tooda suurt midagi (omakapital on alati kallim, kui sisse võetud laen). 
… milline mõttemaailm.
Ja jälle jõutakse selle Mihhaili valeni: üks euro sisse > kaks välja. Sellisel riiklikul tasemel! Nende eeldus on, et 2035 maksab meil elektri hind siin alla 5 sendi, ehk odavam kui soomes ( tuum, hüdro ja tuulikud). Pigem täiesti ebareaalne, tuulikute maailmas. Rääkimata, et prioriteetne ehk keskne peab olema lõpphind , mis tegelikult võib tulla isegi tänasest kallim. Aga sellest me ju ei räägi inimestele (võrgu ehitus, stabiliseerimiskulud, ülekandetasud, salvestid).
Eleringi ideoloogia on - rohkem erinevaid välisühendusi, kuna see on euroopa plaan. Et see garanteeribki odavama elektri (Saksamaa tõesti nuiab odavamat taastuvenergiat ja selleks neid liine ongi vaja). Teoorias vbl. jah, samas need, kes tegelikult ka toodavad odava elektri, ei ole sellest huvitatud, sest see viib üles nende endi piirkonna/tarbija hinna (poliitika hakkab piirama). Meenutame Rootsi hoiakuid nt. Vbl Soome ka seetõttu pidurdab Estlink 3. Ehk üks tore teoreetik elu juhtimas. Ühtne energeetikas on pikas plaanis vist pigem kommunistlik mõtteviis (tekib, oht, et hakatakse kellegi arvelt elama.), päeva lõpuks, kui on vähegi keerulisem hakkab igaüks endi huve kaitsma. Mis peakski nii päris elus olema, see tagab arengu ja kapitalismi elujõulisuse.
2 Likes
Soomes vist radarid olemas mis meil just praegu tekivad?
Vabariigi valitsus otsustas juba 2019. aastal investeerida õhuseireradarisse ja raadiosüsteemidesse 37 miljonit eurot, et vabastada osa Lääne- ja Ida-Virumaast riigikaitselistest kõrguspiirangutest tuuleparkide arendamisel. Täiendavalt otsutas valitsus 2021. aastal investeerida 37,5 miljonit eurot, et tulevikus oleks võimalik suurem osa Mandri-Eestist kõrgusepiirangutest vabastada. Kasutusele võetkse 2 uut radarisüsteemi: passiivradarid lähevad töösse 2025. aasta alguses ja uus aktiivradar 2025. aasta keskpaigas.
Elering AS and Fingrid Oyj agreed in a MoU signed on 28.06.2022 to jointly develop and establish EstLink 3. Lube taotlevad.
2 Likes
2 min on piisav eelhoiatus. Näiteks seesama viimane Iisraeli rünnak - inimesed saadi lennujaamas paari minutiga kindlustatud ruumidesse. Ukrainas on kahe minutiga varjendisse jõudmine juba standard.
2 Likes
Kaks minutit on väga pikk aeg.
Lihtsalt huvitav tähelepanek.
https://www.err.ee/1609684193/elektri-hind-jai-aprillis-moodunud-aasta-tasemest-korgemale
Kui 2025. aasta aprilli alguses oli Euroopa süsinikukvoodi hind 71 eurot tonni kohta, siis kuu lõpuks langesid need tasemele 67 eurot tonni kohta. Kuu alguses jätkas kvootide hind langust peamiselt seoses Euroopa Liidu ja USA vaheliste kaubanduspingetega. Spekuleeriti majandustegevuse langust ning seeläbi kvootide nõudlus vähenes. Süsinikukvootide hindade langusele aitas paradoksaalselt kaasa ka maagaasi hinna langemine: maagaasi hind osutus kuu jooksul söest odavamaks, mis suurendas gaasitootmist ning seeläbi vähendas heitkoguseid ja kvootide nõudlust.
Minu päikesejaama inverteril on ette nähtud välja lülituda millisekunditega kui võrgus esinevad piirnorme ületavad hälbed (pinge, faasidevaheline erinevus).
See on Elektrilevi nõue, et nii peab olema.
Kui selliseid invertereid on võrgus palju. Päike paistab ja kogutoodang on arvestatav, siis piisab millisekundeid kestvast jõnksatusest võrgupinge mõnes faasis, kui tuhanded sellised inverterid lülitavad välja.
Elektritoodang kukub hetkega ja võrk variseb loetud sekunditega kokku enne kui mingid kompensaatorid seda tasandama jõuavad.
Suurima tõenäosusega nii juhtuski Hispaanias, kuigi veel täna räägitakse, et ei tea ja asja uuritakse.
14 Likes
Ma nägin kuskil ka mingeid logisid, et kõigepealt kadus suur hulk toodangut võrgust, st hajustootmist, seejärel paar sekundit hiljem lülitus välja Prantsusmaaga ühendav liin ja veel paar sekundit hiljem kukkusid välja kõik kes olid veel jäänud sh tuumajaamad jms. Peale esimest kadumist oli teiste väljalülitumiste põhjuseks võrgusageduse suur kõikumine.
Ehk siis täpselt nii oligi.
Mingi lihtne “elektrivõrgu kaasajastamine” ei saa siin alla suurusjärgu võrra kallima võrguta aidata.
4 Likes
kui see asi nii lihtsalt saaks juhtuda, et “võrk variseb loetud sekunditega kokku mingi jõnksatuse peale” siis ei oleks meil kuskil Euroopas toimivat võrku
Kuidas siis teised riigid sarnaste süsteemidega kogu aeg hakkama saavad, aga nüüd on 1 crashi peale järsku nagu maailmalõpp käes?
Äkki ootaks siiski ära ametliku uurimise tulemused, et miks probleemilahendused ei toiminud või kui unikaalne see olukord oli, enne kui pasundada, et igale poole on vaja 10x kallimat võrku otsekohe.
Vigla tegi kunagi veneaja lõpus showd, et punakommunistidele märku anda, milline võim rahva käes on, lülitas otsesaate stuudios kõik tuled välja ja käskis vaatajatel kodudes ka ning siis jälle sisse. Nii 5x vist järjest aga võrk jäi püsti, kuigi vaatajanumbrid olid sel ajal meeletud. Täna ilmselt lõppeks selline asi rohekommunistidele katastroofiga.
1 Like
Isegi õppinud energeetikutel ei ole veel Hispaanias juhtunu põhjused teada, aga Facebooki toktoritel on juba asi selge.
Valgustus on tänapäeval nii väikese võimsusega, et kui isegi kõik Eesti majapidamised oma tulesid vilgutaks on see sama, mis paar suurimat tööstustarbijat ennast sisse ja välja lülitaks.
Üks kord on ikka esimene. UKs suutsid telekavaatajad tekitada 2800MW tarbimise “jõnksu”.
https://en.wikipedia.org/wiki/TV_pickup
Nüüd on selle rolli üle võtnud rohetootjad. Võrguettevõtte nõue “probleemide korral” millisekundite jooksul väiketootja välja lülitada, omab korralikku perpektiivi lumepallieffektiks.
1 Like
Varsti ei olegi, kui juhuelektri osakaal kogutootmisest ületab kriitilise piiri. Mul piisab survepesuri sisse lülitamisest, et inverter selle pingejõnksatuse peale ennast välja lülitab. Kujutame ette, et selline jõnksatus toimub põhivõrgus. Näiteks katkeb mõni kõrgepingeliin või tekib mõnes alajaamas lühis.
Päikeselisel päeval tundub, Elering Live-i vaadtes, et ligi kolmandik elektrit tuleb juba päikesejaamadest. Ja mis juhtub siis, kui see hetkega ära kukub.
4 Likes
Üleskutse väiketootjatele pööri-öödel oma mõju näidata.
Kopeerin siia Indrek Neivelti FB postituse:
“See kõik võtab õhku ahmima: Selleks, et juhuelektri tootjad kasumit teeniks, on vaja muuta majandusarvestuse põhimõtteid.
Võrgu tasakaalustamine hakkab meile maksma aastas 80-200 miljonit. Võrdluseks tuleb mainida, et elektri aastane kulu on sõltuvalt aastast umbes miljard eurot. Ja hind on meil keskmiselt kaks korda kallim kui Soomes. 200 miljonit on sellega võrreldes väga suur raha. See on 0.5% SKT-st. Taastuvelektritasu maksame me aastas veidi alla 100 miljoni.
Need arvud on selleks, et paremini aru saada suurusjärkudest.
Tänaseks on selgunud, et pärast desünkroniseerimist on tasakaalustamise kulud prognoositust oluliselt suuremad ja nagu me teame on need suured seoses taastuvenergiaga ehk juhuelektriga.
Tsitaat artiklist:
“Eleringi toorandmetel ja Thema arvutustel 2024. aastal keskmine prognoosiviga tarbimisel oli Eestis 5,6 protsenti.
Tootmise puhul oli 2024. aastal tuuleparkide prognoosiviga 23 protsenti ja päikesetuuleparkidel 40 protsenti. Muude tootmisvahendite – soojuselektrijaamade või salvestusseadmete puhul kasutas Thema suurust üks protsent.
Sisuliselt tähendab see, et ilmastiku tõttu börsile tehtud pakkumised tuule- ja päikeseparkide puhul vajavad pidevalt tasakaalustamist. Küsimus on, kes ja kuidas tasakaalustamise eest maksab.
Arvestades, et möödunud aastal andis päike 17 protsenti Eestis toodetud elektrist ja tuul 20 protsenti Eestis toodetud elektrist, hindab Thema, et reaalselt kujuneks päikeseelektri ebabilansi tariifiks 13,69 eurot megavatt-tunnilt ja tuulel 7,86 eurot megavatt-tunnilt.
Juhitavad elektrijaamad jällegi peaksid ebabilansitasu maksma 0,34 eurot megavatt-tunnilt. Kaalutud keskmine tasu nii juhitamatutele kui ka juhitavatele tootjatele oleks 3,85 eurot megavatt-tunnilt.”
Ehk siis Eleringi ja konsultantide ettepanek on arvutada keskmine ja jagada see kulu kõikide tootjate vahel ära. Sest siis kui neile jagada tegelikud kulud, ei ole tuule- ja päikesepargid enam kasumlikud!!!
Selline idee võtab küll jalust. Üldiselt on kogu omahinna arvutusloogika ikka vastupidi: arvestada kulutused konkreetse toote või teenuse kohta nii täpselt kui võimalik. Ja kui siis kasumit ei ole, siis tuleb otsustada, mida edasi saab teha. Ainult nii saab juhtimine õiget informatsiooni. Praegu peidame me juhuelektri tegelikud kulud ühiskonnale ära erinevate maksude ja tasude näol. Ja ikka selleks, et need tootjad saaksid kasumit ja poliitikud saaksid rääkida, et tuule või päikesenergia on odav. Kas pärast elektri hinnatõusu veel mõni muu tootmine ka elus on, see ei huvita kedagi.
Ega ilmaasjata ütle USA rahandusminister Scott Bessent, et taastuvelekter on lukselekter.
Ega muud ei oska öelda kui korrata mõtet, et riik vajab peaenergeetikut ja peaökonomisti.”
13 Likes
Suur osa sellest tekstist on pärit ERRi artiklist. Elering: taastuvenergia ei peaks kandma suuremat osa enda reservikuludest | Majandus | ERR
Seal on toodud ka juurpõhjus:
Eesti on nimelt lubanud aastaks 2030 toota sama palju elektrit taastuvatest allikatest, kui Eestis tarbitakse ja taastuvenergiat rohkelt toetamata eesmärki saavutada ei ole võimalik.
Nii lihtne see ongi. Omal ajal jagati ohjeldamatult lubadusi. Nüüd on kinnimaksmise aeg…
8 Likes