Pigem ikka ka see, et soomes on saadud viimaste päevadega tuumajaamade toodang 1800->3000 peale. Suur tuuleriik taani toodab poole vähem kui tarbib
2 Likes
Karlssoni “arvutused” on alati nii ägedad. Korraks on elektri hind “miinuses” … see on NII ÄGE. Ülejäänud aja on “kolme sotiga” plussis, aga see ei loe.
Ja elektritõuks on üldse parim liiklusvahend, kui on +25 kraadi sooja, puhub mahe tuuleke ja jalakäiad ei koperda kõnniteel jalus. Rüüpad soja-lattet ja kulged mõnuga ja naudid Kalamaja asumi arhitektuuri. See kui 9 kuud on külm, kõnnitee on lausjääs või hangede alla mattunud… see perioood “ei loe” ja seetõttu jätame selle arvestusest välja.
Ühtlasi saadan ma nüüd dekanaati kirja, et palun edasipidi keskmise hinde arvutamisel arvesse võtta ainult need õppeained, kus ma sain hindeks “5”. Neljad palun välja jätta, sest mulle meeldiks vaadata keskmist hinnet 5.0. 
14 Likes
1 Like
Kuna Hispaanias on plaan sulgeda kõik tuumajaamad ajavahemikul 2028 - 2035, siis ma ootaks varsti Hispaania teadet, et nad loobuvad sulgemisest, tänu hiljutisele 1-2-päevasele üleriigilisele elektrikatkestusele.
Tuumajaamad tootsid aastal 2023 Hispaania elektrienergiast 20%.
Tundub, et põhjus on leitud ning süüdi on ilm ning katkestus ei ole seoses juhuelektri tootmise ebastabiilsuse ja juhitamatusega. Seega polegi inseneridel rohkem mõtet uurida, kuna ainuke õige, ideoloogiline põhjus, on juba teada.
4 Likes
Kes võrgutasu maksab?
1 Like
to: Fggjjhj.
Firma, muidugi, aga firma juhtkond ei ole lihtsalt sellele sedasi mõelnud.
Ja erisoodustuse?
3 Likes
Maksuamet võib sedasi firmale turja karata, kui firma laseb oma töötajatel ilma erisoodusmaksu maksmata isiklikke hüvesid saada.
Isegi palju väiksemate asjade eest on maksuamet turja karanud.
1 Like
Erinevalt eestlastest tahavad soomlased oma idapiiri äärde rajada tuhandeid tuulikuid. Et pidavat lisaks elektri tootmisele aitama kõvasti kaasa ka Soome kaitsevõimele.
PROGRAMM teeb ettepaneku paigutada luure- ja valvesüsteemid tuulikute katustele kahesaja meetri kõrguses. Tuulikute katustel olevad andurid muudavad madalalt lendavate ja liikuvate vaenlase sihtmärkide nägemise lihtsaks. Süsteem oleks detsentraliseeritud ja seega vaenlase jaoks raskesti lokaliseeritav ja hävitatav.
3 Likes
Sarnast juttu on rääkinud meiegi ettevõtjad, et kui Ida - Virumaale vanadesse põlevkivikaevandustesse tuuleparke rajada. Jah need segavad meie radareid ja meie ei näe hästi tuulikute taha, aga sama kehtib tegelikult ka teiseltpoolt - ka meie ei ole tuulikute tagant vaenlasele nii hästi nähtavad.
1 Like
Eestlaste puhul transformeerub see nüüd kindlasti kogu eesti täitmisele riigikaitseliste tuugenitaga 
3 Likes
Riigikaitselised tuugenid küll, aga mis saab siis, kui venelased ründavad tuulevaikuse ajal?
2 Likes
Pole küll energeetika, aga äkki keegi seletaks lihtlausetega ära, milleks see radaritesüsteem nii oluline on? Et saame teada, et 2 min pärast on kuskil kabuum? Või et su30 vmi on kohe Tapal aga Ämaris pole veel mootoritki käima saadud? Sõbrajaoks küsin.
1 Like
Marti H. vs K … sk 1:0. Praktik lahtise peage vs teoreetik
Ülekoormutasu makstud ca miljard + (kahe osapoole peale), viimase 5-6 aastaga. Selle raha sihtotstarve peaks olema selliste turutõkete vähendamisse investeerimine. Estlink 3 siis. Meie …, aga panevad kaudselt miljardi hoopis Läti suunda, sest hoopis sealt pidi meile odav elekter tulema ja Saaremaa varustust parandama ja see ei ole kuidagi seotud Baltic Wind connectori planeeringuga (mis meilt viib elektri, millele peaks omakorda dotatsioone maksma ja mis on kõige kallim elekter süsteemile üldse. Arendaja hind oli vist 11 senti, millega nemad kalkuleerivad).
Läti suuna võrgu invest (tegelikult puhaskulu) osaliselt tulenes ka vene võrgust eraldumisest. Ehk jälle mega kulu kogu süsteemile, ideoloogilisel ettekäändel. Nemad ütlevad, et see on “investeering”.
Soome pool ütleb, et nad ei ole isegi Estlink3 invest otsust tegemas ja kui see tehtaks, kulub selle valmimiseni 10aastat !!!
Lisaks Elering on selle arvelt hoidnud oma võlakoorma madalama ja kiidab, kui tark mõte see on.
Hääl, aga ütlebki, et see on ju süsteemist (ettev; eraisikud) ära võetud raha, mis ei tooda suurt midagi (omakapital on alati kallim, kui sisse võetud laen). 
… milline mõttemaailm.
Ja jälle jõutakse selle Mihhaili valeni: üks euro sisse > kaks välja. Sellisel riiklikul tasemel! Nende eeldus on, et 2035 maksab meil elektri hind siin alla 5 sendi, ehk odavam kui soomes ( tuum, hüdro ja tuulikud). Pigem täiesti ebareaalne, tuulikute maailmas. Rääkimata, et prioriteetne ehk keskne peab olema lõpphind , mis tegelikult võib tulla isegi tänasest kallim. Aga sellest me ju ei räägi inimestele (võrgu ehitus, stabiliseerimiskulud, ülekandetasud, salvestid).
Eleringi ideoloogia on - rohkem erinevaid välisühendusi, kuna see on euroopa plaan. Et see garanteeribki odavama elektri (Saksamaa tõesti nuiab odavamat taastuvenergiat ja selleks neid liine ongi vaja). Teoorias vbl. jah, samas need, kes tegelikult ka toodavad odava elektri, ei ole sellest huvitatud, sest see viib üles nende endi piirkonna/tarbija hinna (poliitika hakkab piirama). Meenutame Rootsi hoiakuid nt. Vbl Soome ka seetõttu pidurdab Estlink 3. Ehk üks tore teoreetik elu juhtimas. Ühtne energeetikas on pikas plaanis vist pigem kommunistlik mõtteviis (tekib, oht, et hakatakse kellegi arvelt elama.), päeva lõpuks, kui on vähegi keerulisem hakkab igaüks endi huve kaitsma. Mis peakski nii päris elus olema, see tagab arengu ja kapitalismi elujõulisuse.
2 Likes
Soomes vist radarid olemas mis meil just praegu tekivad?
Vabariigi valitsus otsustas juba 2019. aastal investeerida õhuseireradarisse ja raadiosüsteemidesse 37 miljonit eurot, et vabastada osa Lääne- ja Ida-Virumaast riigikaitselistest kõrguspiirangutest tuuleparkide arendamisel. Täiendavalt otsutas valitsus 2021. aastal investeerida 37,5 miljonit eurot, et tulevikus oleks võimalik suurem osa Mandri-Eestist kõrgusepiirangutest vabastada. Kasutusele võetkse 2 uut radarisüsteemi: passiivradarid lähevad töösse 2025. aasta alguses ja uus aktiivradar 2025. aasta keskpaigas.
Elering AS and Fingrid Oyj agreed in a MoU signed on 28.06.2022 to jointly develop and establish EstLink 3. Lube taotlevad.
2 Likes
2 min on piisav eelhoiatus. Näiteks seesama viimane Iisraeli rünnak - inimesed saadi lennujaamas paari minutiga kindlustatud ruumidesse. Ukrainas on kahe minutiga varjendisse jõudmine juba standard.
2 Likes
Kaks minutit on väga pikk aeg.