Hommikul Äripaeva raadios energeetikaga tegevad inimeste jutust kuuldu põhjal on päevaste madalate energiahindade taga praegu peamiselt päikeseenergia, mida Baltimaades on piisavalt. Päikest on isegi niipalju, et seda eksporditakse aeg-ajalt Estlink1 kaudu Soome. Tuumaelekter meil juba on Soomest, kas ikka vajame endale ka eraldi jaama? Kui, siis miks mitte teha see kahasse Läti ja Leeduga, nagu ka Rail Baltic.
Elekter täna
Sest Rail Baltic on ju kolme riigi ühisprojektina ennast täielikult tõestanud edulugu?
Üksi oleks meil Rail Baltic juba valmis? Leedul on juba olemas tuumajaama ehitamise kogemus, spetsialistid ja isegi selle jaoks vajalikud vesisalvestid, miks me sinna ühiselt ühe suure jaama ei raja ja lihtsalt osalust ei osta? Turupiirkond on ju üks ja sama.
Eesti tööstus vajab eesti tuumaenergiat talvel kui päikest pole. Milleks sisse osta, toodame ikka ise.
Kunagi taheti koos tuumajaama teha. Plaan läks lörri. Nüüd läheb kindlasti paremini.
Mitme väikeriigi koostöös valmiv tuumajaam aitab alandada kapitalikulu, te ikka mõistate mis see on? Tuumajaama ehitusega kaasneb samuti võrgutasude tõus, sest kuidagi tuleb tehtav investeering ka tagasi saada. Soomes on küll börsihind madal, aga koos võrgutasudega kodumajapidamistele meie omast isegi kõrgem. Eesti jääb lihtsalt mastaape vajava tuumajaama jaoks väikeseks. Ehituskulude jagamine teiste sama hinnapiirkonna riikidega oleks kasulik, eriti kui Leedus on olemas kogemus ja infra.
Tuumajaama kavandavad suurtööstuse ettevõtjad, jätame selle nende otsutada kellega nad midagi koos tahavad teha. Riik ei pea siin sekkuma.
Kuidas see aitab alandada kapitalikulusid?
Klassikast: “Kahasse tuleks kraav ju odavam”, arvas Indrek.
“Pearuga kahasse tuleb kallim”, vastas Andres.
Sotside ila ükskõik mis nurga alt takistada tuumajaama rajamist.
Andres ütles, et tuleb odavam, sulane - et kallim.
Leedus on olemas tuumajaama jaoks vajalik personal, vesisalvestid, elektrivõrgud, ilmselt isegi seadusandlus jne. Meie panus oleks juba selle võrra väiksem. Omaosalus tagaks meile ühises hinnapiirkonnas täpselt sama hinna, ükskõik, kas tuumajaam asub Eestis, Lätis või Leedus.
Leedu rahvahääletusel lükati tuumajaama rajamine tagasi, eks minge ja rajage siis sinna kes eestisse ei taha.
Kui nii, siis küll. Aga paljud spetsialistid on öelnud, see ei ole odav(loe, ei taga odavat elektrit), küll aga tagab kindla baaskoormuse, seda tuleb möönda. Millega tipukoormust kataksite?
Keegi ei viitsi su spämmlinke enam lugeda.
Tänapäevase tuumajaama jaoks on sama palju spetsialiste ka Eestis, lisaks ei maksa näiteks lepinguliste Lõuna-Korealaste palkamine võrreldes tuumajaamaga eriti midagi.
See vesisalvesti ei ole vajalik mitte tuumajaama jaoks, vaid just tuule-ja päikeseenergia jaoks. Tuuma jaoks piisab avaridie jaoks ka pisikesest gaasijaamast.
Ahah. Mina tuuma vastu ei ole, kuid odavamat elektrit see meile ei too, see on kindel. Seda udu ajage palun kellegile teisele. Kahjuks puudub mul ka võimalus soetada Fermi energia osakuid. Millega tipukoormust kataksite? 
Funderbeam’is pidi saama aga lubasid mõelda ka rahavaktsiale või võlakirjadele kui ehituseks läheb.
Miks siin keskkonnas jätkuvalt spämmitakse 2,5 aastat vanu linke?
Püsiv tootmine on ainuke asi, mis toob odavama elektri.
Isegi Hispaania vaatab nüüd oma energiastrateegiat ümber, kuna ka katkestuste hind tuleb elektrihinna sisse arvestada.
Olen juba öelnud ja ütlen korra veel, ma ei ole tuuma vastu. See on kindlasti parem kui mitte midagi, kuid jutt odavast tuumast on utoopia. Soomes siis ei ole toimunud rektorite seisakuid? Kui ühe reaktoriga tuumajaam, mis tagab umbes poole Eesti elektrivajadusest, seiskub, kas selleks ei ole varu tootmisvõimsusi vaja? Mitme reaktoriga tuumajaam aga ei ole enam väike tuumajaam, millest Fermi räägib. See (üle)kulu kajastuks samuti võrgutasus.