ei ole tsivilisatsiooni ilma saasteta
selline huvitav aine bisfenool A (BPA)
BPA-d kasutatakse peamiselt polükarbonaatplastides ja epoksüvaikudes, mida leidub näiteks toidupakendites, joogipudelites ja konservipurkide sisepindadel.
Euroopa Liidus on BPA kasutamine toiduga kokkupuutuvates materjalides alates 20. jaanuarist 2025 keelatud, et vähendada terviseriske, alles alates sellest aastast on keelatud.
Üles on loetletud 100+ haigust mida selle ainega kokkupuutumine võib põhjustada
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on samuti leidnud, et BPA võib kahjustada inimese immuunsüsteemi isegi väga väikestes kogustes. Seetõttu on mitmed riigid kehtestanud piiranguid BPA kasutamisele, eriti toiduga kokkupuutuvates materjalides.
Nende tuulikute labade valmistamisel kasutatakse samuti seda ainet, päikse ja tuule käes need labad lagunevad ja lennutavad seda ainet laiali.
Mina isiklikult lepiksin meelsamini oma koduaknast paistva tuuliku või päikesepaneeliga kui rohesuitseva korstnaga, aga eks ta rohkem maitse asi ole jah. Põlevkivist, põleb ära ainult 40%, ülejäänu tuleb rohejäätmena ladustada. Eks ka need aherainemäed on maitse asi. Kellegile meeldivad, kellegile mitte.
" Põlevkivituhk on ja jääb väärtuslikuks ehitustööstuse toormeks
Sihtotstarbe kohaselt määratletud tehniliste näitajatega ja selekteeritud põlevkivituhk ei ole ohtlik jääde, vaid taaskasutusse minev tootmise kõrvalsaadus, selgitab tunnustatud teadlane Toomas Laur."
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli uuring kinnitas, et põlevkivituhad on samasuguste omadustega nagu kivisöetuhad. Seetõttu pole põhjust neid ohtlikeks jäätmeteks liigitada.
Kuigi mitmed põlevkivituhast valmistatud tooted on juba varasematel aastatel standardiseeritud, lubab põlevkivituha väljaarvamine ohtlike jäätmete nimekirjast materjali tuhamäele viimise asemel efektiivsemalt ja senisest rohkem kasutada. Seda näiteks ehitusmaterjalina, tsemendi ja betooni tootmises, põllumajanduses, muude ehitusmaterjalide ja plastide valmistamisel ning teedeehituses.
Põlevkivituha väljaarvamine ohtlike jäätmete hulgast parandab ka Eesti positsiooni Euroopa Liidu ohtlike jäätmete statistikas. Teistes EL-i riikides ei arvatud fossiilsete kütuste põlemisel tekkinud tuhka ohtlike jäätmete hulka.
Põlevkivis on orgaanikat (st. põlevat ollust) ainult ca. 15-20%. Tegelikult veelgi vähem, kuna kaevandusest tuleb ka aheraine välja vedada, et see meetri-paarine põlevkivi kiht muu jama vahelt kätte saada.
See sinu pakutud 40% on pigem soojuselektrijaama kasutegur, mida saab hakata arvutama sellest põlevast ollusest kui ta ükskord auru tegemiseks on soojaks saadud.
Keegi lollakas võrdleb siin chatis gaasijaama ja tuumajaama maksumust ühe energiahühiku kohta, aru andmata, et gaasijaamale ei anta 60 aastat + 20 aastat tööiga kaasa. Tuumajaamale küll. Lisaks ei arvesta see kütuse ega muude komponentide maksumust aja jooksul elektri tootmisel kummaski jaamas.
See sama lollakas tüüp võiks omavahel hakata võrdlema näiteks kohupiima ja leiba. Jõuab ka igasuguste huvitavate hinnavõrdlusteni.
Tahtmata siia diskussiooni väga sekkuda, mainin lihtsalt ära, et Iru soojuselektrijaam avati 1978. a ehk 48 a tagasi. Sattusin sinna juhtumisi eelmisel nädalal ja mulle näidati ka seda korrusmaja suurust gaasikatelt ja öeldi et see on täiesti töökorras ka täna, aga seoses CO2 kvoodi hindadega ei suuda see katel elektribörsil osaleda ja seetõttu nad kasutavad praegu ainult prügipõletuskatelt, mis oli sealsamas ligidal ja mitte vähem grandioosne. Nii suurt lõket polnud varem näinudki.
On 9 November 1965 over 80,000 square miles of the north eastern United States, plus Toronto and Ottawa in Canada, were plunged into darkness when a transmission line near Ontario caused a succession of power outages. Over 30 million people were affected, in what was to become one of the biggest blackouts in history
Aasta siis oli kuuskümmend viis. Taastuvenergiast polnud keegi midagi kuulnud.
Elering
Estlink 3 puudumine 20 aastat (eeldatav valmimisaeg). Taavi Veskimäe “hiigelaeg” oma pepu kindlustamises.
Samal ajal pannakse taskusse Estlinkide abi pea miljard EUR. Mille Soome annab tarbijale tagasi aga Eestis on see justkui EU seadustega “keelatud”?!?! Kusjuures see raha on pidanud 20 aastat minema Estlink 3 “loomiseks”.
Kiisa gaasijaamad kui “avariijaamad”. 0 ettenägemist.
Mina nimetaks seda Eleringi ühenduste loomist Lätiga läbi saaremaa järgmiseks fiaskoks. Loe, et salaja meretuult toetada - tarbija maksab varjatult kinni.
Sagedusturu kalliduse möödalaskmine.
Kalle Kilki absurdsed avaldused - lõunast odava elektri kohta jms. Ja, kuidas Elering pidi üldsegi EU huve täitma, mitte Eesti tarbija?!?!
Ja see, et tarbija maksab kinni sagedusturu. Kas see pole kolenaljakas, et lubati tarbija paneb hinna paika. Ja nüüd tehakse tarbijale meeletud fikseeritud kulud elektritarbimise eest. Et tarbija ei saaks “tarbimist paika panna”.
Siit on selgelt näha, et kunagised ja ka praegused Eleringi juhid on eelkõige oma enda perset soovinud kindlustada.
Eleringil on Eesti tarbijale efektiivsest süsteemi ja odava lõpphinna loomine on olnud alati viimasel kohal!
Loe mis sa varem kirjutasid ja mida nüüd.
See tarnete lõpetamine ei olnud seotud NATOga, ei olnud ka ootamatu Fingridile, kui just nad ei eeldanud, et hakkavad edaspidi tasuta teenuseid saama. Kogu see “rublades” maksmine oli viis kuidas Venemaa sai välistada olukorda, kus maksed lähevad sinna arvele, kust edasi Venemaale ei jõua. Sa võid ju jkõvasti silmad pigistada ja elada kaiakallaslikus maailmas, aga reaalsust see ei mõjuta.
Elering aastaid vedas paradigmad, et tugevad välisühendused on tähtsamad kui kohalik tootmine ja kohaliku tootmist pole eriti vaja ja kui läheb vaja siis meil ju vaba turg…
See artikkel väidab küll, et asi oli maksete laekumise raskustega. Aga nagu teada, kui tõesti seda oli vaja, laekusid maksed venemaale tol ajal alati. Väita võib mida tahes, aga ma mäletan, et poliitasjatundjad olid seisukohal, et tegu oli poliitilise otsusega - Soome NATO-sse astumise tõttu lõpetati elektritarned.
