Eesti energeetika

Ei saanudki olla, sest Soome oli/on süngis teiste Põhjamaadega, aga mitte Venemaaga.

Havoc: Milleks valetad?

Mida ma täpsemalt valetan, Inter Rao tütarfirma lõpetas Elektri müügi mõned päevad peale Soome NATOga liitumise soovi avalikustamist.

Fingrid

Muidugi võib rääkida leiutatud põhjustest, nagu. Et rublades ei ole tasutud vms. Aga müük lõpetati ühepoolselt mõnepäevase etteteatamisega vahetult peale seda kui Soome teatas , et kavatseb NATOga liitumist taodelda.

Äkki on hoopis siis kehvasti ehitatud võrk mis ei arvestanud ohtudega ja taastuvenergiaga piisavalt?
Väheke on põhjus-tagajärg sassi läinud.

Nali!

Minge vaadake, mis ettevõttele oli kõige kasumlik terve Baltikum lahti ühendada.
Leedu Ignitis - mis kontrollib terve Baltikumi sagedusturgu!

Eesti lollid Taavi Veskimägi + Kalle Kilk hoidsid veel oma gaasijaamu sealt turult väljas… “avariijaamade nǎol”

Nüüd seesama Kalle Kilk ja Elering co virutab arvele kõigile Eestlastele sagedusreservi tasu.

Make that make sense.

Alguses räägiti, et börs paneb kõik paika. Nüüd küsitakse tarbijatelt raha, et ise kõik paika panna…

3 Likes

Ma ei saa aru, miks te ikka nutate “looduse seaduste” üle. Iga ettevõte soovib areneda absoluutseks monopoliks, kus ta pakub nullilähedase kuluga olematut teenust maksimaalse kasumimarginaaliga “sunnismaisele” kliendile. See on täiesti loomulik areng. Inimene on oma olemuselt “seagtoiduline kiskja”. See on meile “geenidesse kodeeritud”. Selle üle pole mõtet kurta. Vaba Turu(turumajanduse mõistes) peavad tagama reeglid ja regulatsioonid. Täpselt nii, nagu olemuslikult tuleks iga indiviidi võtta kui absoluutset kiskjat – ja ühsikonna toimimise tagavad seadused, reeglid, sotsiaalsed normid, kasvatust ja selle “absouutse kiskja” enese “terve mõistus ja ratsionaalsus”. Aga selle viimase peale nüüd küll lootma jääda ei saa.

2 Likes

Narva hakatakse tekitama Balti elektrijaama kompleksi 100-megavatist gaasil töötav elektrijaama. Põhineb gaasikolbmootorite tehnoloogial, kusjuures iga mootori võimsus jääb vahemikku 4–13 megavatti.

Umbes samasugust asja nagu juba on Kiisal Eleringi avariielektrijaama näol või siis Tallinki laevadel jõuallikateks. Pressiteade on küll veits segane, aga tundub et soojuslik+elektrivõimsus kokku tuleks siis 100MW.

Hankest võimalik õiged numbrid välja lugeda.

Elektrijaam põhineb gaasimootoritel, mille elektriline netovõimsus on kokku 100–113 MWe ja maksimaalne kaugküttevõimsus vähemalt 80 MWth.

1 Like

See on absoluutselt loll otsus ja ilmselgelt Stenbockist suunatud.

2 Likes

Ei ole. Narva linna on tarvis kütta.

Narva linn on vaja välja suretada, sest see on julgeolekurisk.

1 Like

Äkki siiski ei ole põhjus-tagajärg sassi läinud. Vaid praegu juhtunu oligi selle põhjus-tagajärje loogiline tulemus.
Või kas kellelegi meenub eelnevast 30 aastast mõni taoline juhtum, kui sisuliselt kogu elektrienergia toodeti juhitavate võimsustega (hüdro-, kivisöe-, gaasi-, tuumajaamadega), aga korraga olid ilma elektrita 3 tervert riiki korraga.

1 Like

ei ole tsivilisatsiooni ilma saasteta
selline huvitav aine bisfenool A (BPA)
BPA-d kasutatakse peamiselt polükarbonaatplastides ja epoksüvaikudes, mida leidub näiteks toidupakendites, joogipudelites ja konservipurkide sisepindadel.
Euroopa Liidus on BPA kasutamine toiduga kokkupuutuvates materjalides alates 20. jaanuarist 2025 keelatud, et vähendada terviseriske, alles alates sellest aastast on keelatud.
Üles on loetletud 100+ haigust mida selle ainega kokkupuutumine võib põhjustada
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on samuti leidnud, et BPA võib kahjustada inimese immuunsüsteemi isegi väga väikestes kogustes. Seetõttu on mitmed riigid kehtestanud piiranguid BPA kasutamisele, eriti toiduga kokkupuutuvates materjalides.

Nende tuulikute labade valmistamisel kasutatakse samuti seda ainet, päikse ja tuule käes need labad lagunevad ja lennutavad seda ainet laiali.

1 Like

Mina isiklikult lepiksin meelsamini oma koduaknast paistva tuuliku või päikesepaneeliga kui rohesuitseva korstnaga, aga eks ta rohkem maitse asi ole jah. Põlevkivist, põleb ära ainult 40%, ülejäänu tuleb rohejäätmena ladustada. Eks ka need aherainemäed on maitse asi. Kellegile meeldivad, kellegile mitte.

1 Like

" Põlevkivituhk on ja jääb väärtuslikuks ehitustööstuse toormeks

Sihtotstarbe kohaselt määratletud tehniliste näitajatega ja selekteeritud põlevkivituhk ei ole ohtlik jääde, vaid taaskasutusse minev tootmise kõrvalsaadus, selgitab tunnustatud teadlane Toomas Laur."

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli uuring kinnitas, et põlevkivituhad on samasuguste omadustega nagu kivisöetuhad. Seetõttu pole põhjust neid ohtlikeks jäätmeteks liigitada.

Kuigi mitmed põlevkivituhast valmistatud tooted on juba varasematel aastatel standardiseeritud, lubab põlevkivituha väljaarvamine ohtlike jäätmete nimekirjast materjali tuhamäele viimise asemel efektiivsemalt ja senisest rohkem kasutada. Seda näiteks ehitusmaterjalina, tsemendi ja betooni tootmises, põllumajanduses, muude ehitusmaterjalide ja plastide valmistamisel ning teedeehituses.

Põlevkivituha väljaarvamine ohtlike jäätmete hulgast parandab ka Eesti positsiooni Euroopa Liidu ohtlike jäätmete statistikas. Teistes EL-i riikides ei arvatud fossiilsete kütuste põlemisel tekkinud tuhka ohtlike jäätmete hulka.

Kaur , miks sa valetad kõigile näkku?

2 Likes

Põlevkivis on orgaanikat (st. põlevat ollust) ainult ca. 15-20%. Tegelikult veelgi vähem, kuna kaevandusest tuleb ka aheraine välja vedada, et see meetri-paarine põlevkivi kiht muu jama vahelt kätte saada.

See sinu pakutud 40% on pigem soojuselektrijaama kasutegur, mida saab hakata arvutama sellest põlevast ollusest kui ta ükskord auru tegemiseks on soojaks saadud.

Keegi lollakas võrdleb siin chatis gaasijaama ja tuumajaama maksumust ühe energiahühiku kohta, aru andmata, et gaasijaamale ei anta 60 aastat + 20 aastat tööiga kaasa. Tuumajaamale küll. Lisaks ei arvesta see kütuse ega muude komponentide maksumust aja jooksul elektri tootmisel kummaski jaamas.

See sama lollakas tüüp võiks omavahel hakata võrdlema näiteks kohupiima ja leiba. Jõuab ka igasuguste huvitavate hinnavõrdlusteni.

Tahtmata siia diskussiooni väga sekkuda, mainin lihtsalt ära, et Iru soojuselektrijaam avati 1978. a ehk 48 a tagasi. Sattusin sinna juhtumisi eelmisel nädalal ja mulle näidati ka seda korrusmaja suurust gaasikatelt ja öeldi et see on täiesti töökorras ka täna, aga seoses CO2 kvoodi hindadega ei suuda see katel elektribörsil osaleda ja seetõttu nad kasutavad praegu ainult prügipõletuskatelt, mis oli sealsamas ligidal ja mitte vähem grandioosne. Nii suurt lõket polnud varem näinudki. :slight_smile:

4 Likes

On 9 November 1965 over 80,000 square miles of the north eastern United States, plus Toronto and Ottawa in Canada, were plunged into darkness when a transmission line near Ontario caused a succession of power outages. Over 30 million people were affected, in what was to become one of the biggest blackouts in history
Aasta siis oli kuuskümmend viis. Taastuvenergiast polnud keegi midagi kuulnud.

Päris hea, et peab minema 60 aastat tagasi, et leida sarnane juhtum, kusjuures mõjutatud elanikkond oli poole väiksem ja tootmisvõimsused rohkemgi.

Elektriautodest rääkides peaks neid võrdlema Model-T-ga? Kindlasti leiaks niimoodi häid argumente, miks EV-d on sisepõlemismootoriga autost paremad?

1 Like

Nõukogude ajal võrreldi kõikvõimalikke tulemusi aastaga 1913.