Eesti energeetika

No Mach64 suutis IMHO juba D3D ehk DirectX mingi pisike nummer jooksutada. NFS3 sai täitsa talutava pildi ja resaga mängida, kui ma nüüd ei eksi. Ega graafikakaart moodustab tänagi, kui see ikka Kolle ka keerab, 1/2 kuni 2/3 muu rekhkendava kraami hinnast.
GPU ongi kallim kui CPU, tollal PC-le veel (eriti) GPUd ei pakutud.

Pole teada, mis tingimustel ja mis hinnaga oleks Venemaa peale
Lepingu lõppemist olnud valmis Balti sagedust hoidma, Soomega nad katkestasid üldse ühendused päevapealt ja nii on ka muu kaubavahetusega korduvalt oma heatahtlikku naabri palet näidatud.
Nüüd võiks ju kunagi isegi läbi rääkida Venemaaga, kui uued ühendused olemas ja toimivad, kasvõi elektri ostmise üle kui see energia taas koššer on.

2 Likes

See taastuvenergeetika Hispaania-Portugali-Prantsuse võrgu blackouti põhjuseks kuulutamine on puhas spekulatsioon.

Pigem tasub ära oodata ametlik juurpõhjuse väljauurimine ning siis edasi sisukamalt spekuleerida.

Üks spekulatsioon paljudest - kuna võrgu juhtimine ei olnud kaasajastatud, siis hakati sageduse kõikumise korral automaagiliselt välja lülitama mitte ainult tarbijaid vaid kogemata ka tootjaid (taastuvenergia on hajustootmine ning koos tarbijatega sattusid ka tootjad väljalülitatavate hulka). Aga see on sama hea spekulatsioon kui paljud teised.

Gröönimaa näiteks kurtis, et neil on ka Hispaania tõttu asjad pekkis :slight_smile:

https://www.reuters.com/world/europe/greenland-satellite-services-disrupted-after-spanish-power-blackout-2025-04-29/

2 Likes

Mida see Gröönimaa näide siia puutub? Kui nende andmeside töötas Hispaanias asuvate seadmete kaudu siis muidugi see läks pekki kui molekulid laiali voolasid.

Sedavõrd puutub, et “blame allokeerimisel” on asjaosalised tihtipeale üleloomulikult loomingulised. Kanaari saartel ei olnud elektriga suurt midagi viga. Aga Kanaarid on teadupärast Hispaania.

Selge - süüdlane käes :wink:

Nojah, siin oleks vaja omandada elektri süsteemide inseneri kraad :slight_smile:

Keegi selgitas süsteemi pmts lihtsustatult järgnevalt: tootmine-tarbimine peaks igas ajahetkes olema tasakaalus. Võrgu koormuse kasvades, pakutav sagedus nõks langeb. Võimsad, insertsiga genekad aga suudavad seda siis taluda. Juhuelektri puhul aga sul ei ole sellist “tootmisvõimsus” varu ja muud allikad ei suuda momentaalselt võrgu koormuse kasvule reageerida. Hisp puhul, kus väidetavalt mindi just hiljuti üle täielikult juhu elektri tootmisele, siis võis tekkida olukord, kus suurel aladel korraga kadus nii päike kui ka tuul. Ehk sellisel süsteemil ei ole tootmisvõimsuse inertsist sagedusstabiliseerivat varu, kompenseerimaks järsemaid muutuseid. Võrgus tekib ülekoormus ja nii hakati mõlemaid osapooli? välja lülitama.

Ootame, jälgime.
Kuigi ilmselt keegi väga ei vaidle selle üle, et juhuelektri süsteemid on tundlikumad võimsuste kõikumise suhtes. Või siis vajavad “kompenseerijaid”, mis omakorda kas on võimatu v siis väga kallis.

2 Likes

https://www.err.ee/1609678931/energeetikud-eestis-on-suure-elektrikatkestuse-tekkimine-vahetoenaoline
Kliima soojenedes sagenevad ilmastikuekstreemsused ja ka elektritarve, sest konditsioneerid ei tööta iseenesest.
Sageduse kõikumistele reageerivad kõige kiiremini akusalvestid, kiiremini kui mistahes automaatika ja tootmisseadmed. Alles pärast akusalvestite rakendumist jõuaksid reageerida teised seadmed, kõige kiiremini gaasijaamad. Vesisalvesteid aga vajavad oma tööks isegi tuumajaamad(jahutusvett on ikka vaja).

Neid taastuvenergia hulle ei veena miski. Taastuvenergia on kohati tõepoolest hea asi, aga sellesse tuleb suhtuda kaine mõistusega. Teha läbi analüüsid, arvutused, võtta tõepoolest kõik asjaolud arvesse jne.

Usuhullud aga ignoreerivad kainet mõistust ja hakkavad kohe puusalt tulistama ja oma puuslikku kaitsma ja välja vabandama - “võrk ei olnud kaasajastatud”, “eratootjad ei täitnud oma kohustusi”, “jumal saatis halva ilma” …

Normaalses majanduses peaks “taastuvenergia tootjad” kinni maksma selle “energiavõrgu kaasajastamise”, kui see tõepoolest oli kuidagi seotud selle kokkukukkumisega. Muidu kõlab siin taavi_talviku ja Kaur76 jutt umbes nagu: “Jah, ma kusen siin tänaval, aga süüdi on omavalitsus, kuna nad pole tänavat kaasajastanud ja täpselt siia kohta mu ümber peldikut ehitanud.”

Lahendus energeetikas (ja enamuses muus) oleks ikkagi stabiilne turumajandus ja kui on vaja reguleerida, siis reguleerida turuüleselt ja pühendudes eesmärgile - näiteks “tagada elektriga varustatus”, aga panna taastumatutele fossiilidele maks ja nõuda kõigilt enda järelt koristamist - siis turg kohanebki sellega ja asi on jälle stabiilne. Kohaneb seda kiiremini mida suurem on rahaline vahe.

Sama ka muude asjadega, nagu elektriautod - tehnoloogia pole tähtis, vaid tähtis on logistikaülesanne. Ehk siis see konkreetse vasematmise nõue on täiesti mõttetu. Pigem peaks pühenduma misiganes tehnoloogiatele, sh kodustöötamine jne.

Majanduspiirkonna sisene vaba turg ühtsete reeglitega on ennast läbi ajaloo tõestanud.

Selles suhtes on väga hea, et Eestis on “rohepööre” järjest detailsemalt elektriarvel välja toodud.

7 Likes

Väidetavalt põhjustas elektrikatkestuse muutus päikeseenergia tootmises. Nagu ka Eestis räägitud, siis juhuelekter ei hoia inertsi ega sagedust, mille muidu tegid ära mehhaanilised generaatorid: Hispaania elektrikatkestuses näitavad süüdistavad näpud rohepöörde poole

Aga kogu seda ideoloogilist rohehüsteerijat kiidavad ja õigustavad suuresti sama seltskond, kes räägib elektrimolekulidest.

4 Likes

Ei tuumajaam, ega ka põlevkvivjaamad ei ole juhitavad võimsused. Tuumajaamad üldse mitte, need on baaskoormuse tagajad. Põlevkivikatla saab tööle 24 tunniga. Ööseks, kui tarbimine väiksem ja mina oma autot laen, katlaid välja ei lülitata, vaid need uhaks tühja, sest katelde pidev sisse-väljalülitamine ei ole tehniliselt ei võimalik, ega ka majanduslikult tasuv.

Kanaari saartel oli eile 6 tundi internet ära. Näitab kui läbipõimunud ja üksteisest sõltuv kogu kaasaegne taristu on.

https://www.canarianweekly.com/posts/Orange-DIGI-and-Yoigo-customers-left-cut-off-due-to-mainland-blackout

1 Like

Tuumajaam ja ka põlevkivijaam siiski on juhitavad võimsused. Chat GPT: See tähendab, et tuumajaam suudab toota elektrit katkematult ja ennustatavalt, ning selle võimsust saab teatud piirides üles või alla reguleerida vastavalt elektrivõrgu vajadustele.

See, et tegelane, kes räägib sulle elektrimolekulidest, sellist asja sulle kuulutas, ei tähenda, et see tõsijutt oleks. Ma ise ja mu tuttavad ka imestasid, kui printsess sellist juttu suust välja ajas.

5 Likes

Tuumajaama saab 60% ulatuses reguleerida poole tunniga.

Taastuvenergia pole enamuses isegi põlevkivikatla tasemel juhitav.

(Hea teada, et sa hindad oma auto laadimist tühja uhamiseks.)

Eraldi teema on jutt nagu Hispaanias oleks ebaloomulikult kuum:

Ära usu hülgemöla. Tipukoormusi sa tuumajaamaga ei taga mitte kuidagi kui ta juba töötab maksimumvõimsusega. :rofl: :rofl: :rofl:
Jah, sa saad reaktoreid sisse ja välja lülitada, aga seegi on aeganõudev(kui kaua, jään vastuse võlgu) ja väga kulukas, sest mittetöötava reaktori kapitalikulu on tohutu.
Pealegi, mitu reaktorit planeeritakse meie tuumajaamale? Mitme reaktoriga ei ole see enam väike tuumajaam ja ka ehitamise kulu(kapitalikulu) suureneb.

Kuidas sa taastuvenergiaga tipukoormust tuumajaamast erinevalt tagad?

Miks sa arvad, et suurema tuumajaama kapitalikulu toodanguühiku kohta on suurem?

Miks sa nii lolli juttu ajad?

6 Likes

Ühe megavati gaasijaama võimsuse ehitamine maksab 1,25 miljonit eurot.
https://www.err.ee/1609554841/gaasijaama-plaaniva-enefiti-juht-lopp-punkti-peame-panema-2040-aastasse
Kui palju maksab ühe megavati tuumajaama võimsuse ehitamine? Aga kui palju maksab ühe gaasijaama reservi ehitamine vs. tuumajaama reservi ehitamine, et seda oleks tipukoormuse katmiseks käivitada?
Kiirelt otsides ei leia vastet, aga podcastidest on meelde jäänud, et gaasijaama käivitab 5 minutiga.

Mingi kohalik abi- või infoliin olevat Kanaaridel samuti maas olnud, kohapeal saadaolevast elektrist olenemata. Ju siis samamoodi oli sabapidi mandriga ja seal töötavate või mitte töötavate teenustega seotud ka gröönlaste sidekeskus. Kas tõesti oleks loogilisem oletada, et et see jooksis maha voolukatkestusega sünkroonis, aga sellest täiesti tingimatult?

Huvitav et elektriautode puhul sa just kiidad väga suurt kapitalikulu ja veidike odavamat kütust. Samas tuumajaama puhul sa laidad seda.

Gaasielektri keskmine hind UK-s oli talvel 137 EUR/MWh.

Muidugi on väga tore, et sa tahad ikka loodust edasi reostada ja taastumatut fossiili gaasiahju pumbata, rääkimata torust tulevast CO2-st ja tootmisel kaotatud (kuni 50% Venemaal) metaanist.

Kusjuures Prantsusmaa suudab oma tuumaenergia toodangut edukalt päevasiseselt reguleerida. Uuemad reaktorid kannatavad kuni 5%/min vahemikus 40-90% nimivõimsusest. Lisaks on võimalik ülearust soojust lihtsalt kõrvale juhtida.

Lisaks on need kuulsad LCOE kapitalikulu arvestused tehtud pmst krediitkaardi intressiga, mitte suurte riiklikult garanteeritud taristuprojektide intressimääraga. Valitud määr mõjutab kapitalikulu eksponentsiaalselt.

3 Likes

Elektriauto ma lähen poodi ja ostan KOHE kui seda tahan. Päikesepaneelid paigaldab mõne kuuga, gaasijaama/tuulepargi paari aastaga, tuumajaama 15 aastaga. Ma ei ole nii naiivne, et usuks selle kiiremat valmimist. Uusi tootmisvõimsusi vajasime aga juba eile, täna ja kindlasti vajame homme. NB! Tuumajaam ei ole halb, kui teda ainult juba 15a tagasi ehitama oleks hakatud…

Toortõlge: