https://epl.delfi.ee/artikkel/120370366/juri-mois-suureparane-donald-trump
Kuigi ma Mõisa jutuga selle kohta, et impulsiivsel Trumpil on suur plaan, kõiges ei nõustu - tänane Trumpi poliitika soosib Veremaad sõda jätkama, sest kodupublikule on nüüd Putinil võimalik edulugu maha müüa, on tal ilmselt õigus, et Ameerika on maailma kõige rikkam riik ja maailma kõige parem turg, aga inimesed elavad suhteliselt kehvasti. Keskmise ameeriklase elu on kindlasti kehvem kui keskmise eestlase elu(ebavõrdsus on suurem).
Ettevõtjana ütleb ta otse, energeetika on nii hea äri, et seda ei ole vaja doteerida.
Näiteks ütleb ta, et energeetika probleem seisneb pseudokeskkonnaorganisatsioonides – näiteks neis inimestes, kes kõõlusid hõberemmelga otsas, mille pärast ei saanud ehitada Haabersti viadukti. See lõigati lõpuks ikka maha. Ja siis läks kogu see bande Reidi teele. Ei tohi Reidi teed ehitada! Siis piketeeriti Rail Baltica vastu. Ja kuhu sealt edasi? Nursipalusse. Ja nüüd on nad jõudnud energeetikasse. Demokraatia tähendab seda, et inimesed on vabad, aga siis peaksid ka valitsused olema vabad selliseid inimesi võlavanglasse paigutama, sest nad takistavad ühiskonna arengut. Nad tuleks panna oma tegude eest vastutama. Rahanduslikult. Kui palju kraanatunde tuli tühjalt kinni maksta selle pärast, et nemad seal Reidi teel ja Rail Baltica demonstratsioone korraldasid. Selle pärast, et tuuleparke pole saanud ehitada, pead sina elektri eest rohkem maksma. See kahju tuleks välja arvutada ja neile arve esitada. Vaat sellist ühiskonda oleks tegelikult vaja. Euroopa otsib praegu niisugust demokraatiat, aga sellist, mida Viktor Orbán kurjasti ära kasutada ei saaks.
Meil oli kiviaeg ja pronksiaeg ja naftaaeg. Igatahes nüüd elame elektriajastul. Elektriseadmetega on praegu umbes selline olukord nagu 1991 arvutitega. Olid kõva mees, kui sul arvuti oli, aga kui sul oli, siis oli kindel, et juba järgmisel aastal on see nii vana, et piinlik näidata. Elektriseadmetega on praegu just nii. Kõik, kellel võimalik, peaksid ise ka elektrit tootma, ka ettevõtted ja riik. See lahendaks tootmistaseme kõikumise ja lõpuks ka hinnaprobleemi. Praeguse ennustuse kohaselt tuleb 2050. aastaks 90% elektrit päikeselt, tuulepargid on vaheetapp.
Majanduspoliitika on tegelikult energeetikapoliitika.
Ka teine ettevõtja, Heiti Hääl, räägib Esimeses Stuudios, (muuseas ka sellest, kuidas ametnike võim, mis sageli poliitikuteski üle käib, tapab kuldmune munevaid hanesid), et tuul, päike, salvestus ja tipujaamad suudavad katta kogu Eesti tarbimise. Lause öeldakse välja 20.45. Tuuleparke soovitab ta ehitada kasvõi vanadesse põlevkivikaevandustesse. 
