“Tipujaamad” on lai mõiste.
Kogu Eesti tarbimise suudavad katta kasvõi bensugenekad, kui neid piisavalt palju püsti panna. Põhiküsimus on, palju see “suudavad katta” maksma läheb ja kas Eesti konkurentsivõimest ka midagi alles jääb?
Veel üks ettevõtja, Oleg Sõnajalg, räägib, et tuuleparke võiks püsti panna just vanadesse põlevkivikaevandustesse. Huvitav saade, soovitan kuulata. Tema muuseas oletab, et maismaatuuleparkide vastasust koordineerisid algselt konkurendid - meretuuleparkide arendajad.
Vanade põlevkivikaevanduste käikudes puhuv tuul ajaks propellereid ringi? Hea idee!
https://www.reuters.com/world/europe/large-parts-spain-portugal-hit-by-power-outage-2025-04-28/
Paras kaos sealmail. Huvitav kuidas meie hakkama saaksime sarnases olukorras. Sageduse hoidmisega on kõik hästi, aga foorid oleks ilmselt samuti pimedad, poed pimedad jne. Mobiilne side püsiks mõne aja püsti, enamikul ETO-dest on generaatorid. Tanklates oleks järjekorrad ja elektriautod laadida ei saa, va need kellel kodus päiksepaneelid ja off-grid inverter.
Eestis on see väljaspoole Tallinna ringteed jääval territooriumil kujunenud tavaliseks igapäevaks, mis ei pane enam kulmugi kergitama.
Ma arvan, et Eesti püsiks paremini püsti.
Suurlinnad sõltuvad ühistranspordist ja elektritranspordist rohkem kui Eesti, kus pärismaalased igaüks oma isikliku autoga koju tossutab. Metrood ja elektrirongid on kiired ja tõhusad täpselt seni kuni elektrit on.
Meil on veidi rohkem ka nende alternatiivlahendustega tööd tehtud. Teatud tanklad jääksid tööle, mobiilide suudetaks teatud ulatuses tagada. Alles valmistusime veebruaris desünkroneerimiseks - paljudel veel mingid varu plaanid enda jaoks sellest ajast olemas.
Kes pole veel tähele pannud, aga Hispaania, Portugali ja veel mõne nende naabruses oleva piirkonna vooluvõrk käis maas. Olukorra normaliseerumine võib võtta nädala.
Portugali võrguettevõte süüdistas Hispaania võrgu ebastabiilsust erinevates ilmastikuoludes. Samal ajal just nüüd, aprillis, kuulutas Hispaania, et neil olid esmakordselt perioodid, kus kogu energia toodeti taastuvalt.
Tere tulemast plaanimajanduse utoopiasse!
Selline põhjendus:
Portugali elektrivõrgusoperaator REN (Redes Energéticas Nacionais) teatas hiljem, et ulatuslik elektrikatkestus on seotud haruldase atmosfäärinähtusega. Hispaania sisemaal esinenud äärmuslike temperatuurikõikumiste tõttu tekkisid ebanormaalsed kõikumised ülikõrgepinge liinides (400 kV) – nähtus, mida tuntakse kui „atmosfääri poolt tekitatud vibratsioon“, märkis REN.
AGA, vbl. on võrgu vastupidavuse alge hoopis just taastuva ehk juhuelektri “nõrkuse” põhjus. Ehk tundlikum just selliste erakordsete keskkonna/ilmastiku tingimuste suhtes.
Plaanimajanduse utoopiast me just tulime. Enamik meie võrgust ja elektritootmisest aga pärinebki endiselt sellest ajast ja ei ole enam turumajanduses konkurentsivõimeline…
Atmosfääri poolt tekitatud vibratsioon:
Induced Atmospheric Vibration (IAV) in high-voltage power lines refers to low-frequency oscillations (typically 0.1–10 Hz) caused by corona discharge effects near the conductors.
- When high-voltage lines operate near their corona inception threshold, ionization of surrounding air molecules occurs, creating space charges (ions and electrons).
- Under certain conditions (e.g., high humidity, rough conductor surfaces), these charges interact with the electric field, generating periodic electrohydrodynamic (EHD) forces.
Tagjärjed:
- Usually low amplitude but can contribute to fatigue over time.
- May exacerbate other vibration modes or cause audible hum.
- The vibrations can lead to fatigue cracks and loosened hardware.
Ehk siis seesama nähtus, mis põhjustab kõrgepingeliinide sumisemist niiske ilmaga. Ei ole enne kuulnud, et selline sagedane nähtus suudaks terveid riike pimedaks teha.
Hispaania ja Portugal ei olnud Nõukogude Liidu osad ega mõjusfääris.
Tõenäoliselt kliima soojenedes sagenevad ekstreemsused tähendavad ka suuremat koormust isegi elektrivõrkudele.
Uncertain Cause: Grid operators like Spain’s Red Eléctrica and Portugal’s E-Redes blame a failure in Europe’s high-voltage grid, possibly originating in France. While a cyberattack hasn’t been ruled out, the EU’s cybersecurity agency points to a technical issue. But with power demand dropping over 10 gigawatts in seconds, some wonder if there’s more to the story—could this be a sign of deeper systemic vulnerabilities?
Lõpuks hakatakse rääkima muud juttu juhuelektriga kasnevast ka:
“Järelikult võib nende energiaallikate kasutamiseks olla vaja võrgu tugevdamist, spetsiaalsete seadmete paigaldamist ning moodsamaid, nutikamaid ja uuenduslikumaid tehnoloogiaid,” lisati samas.
= see teeb kõik elektriga seotu aina odavamaks. Taskukohasemaks. Ja üleüldse on tuul kõige kõige kõige odavam allikas.
Mihhail!
Läks nagu alati: https://www.err.ee/1609677470/ulim-ebastabiilsus-reservelektri-hind-huppab-sentidest-tuhandete-eurodeni
Neid laus-katkestusi on ka varem olnud. Taanis oli üks selline ja ma mäletan, et süüdi jäi lõpuks see, et tolle hetke ainsad elektritootjad, kes tootsid kogu elektri seal, olid taastuva juhuelektri tootjad.
Veski … rääkis omal ajal kui seda projekti hakati vedama, et kõik kõik ja veelkord kõik läheb selle ühendamise abil meil vaid soodsamaks.
Norm vanad!
rohkem reffi kommunismi ja valelikku, häma, brüsselile kuuletuvat poliitikat.
Täielik õudus, mis meil riigis aset leiab. Enam ei leia valdkonda ka, mis ei laguneks, lagastataks või mis ei liigu p…e kursil. Kloaak. Riigis pole keskset tugevat juhti, strateegi ega kontrolli. Püütakse kuidagi lihtsalt hakkama saada, mis baseerub valdavalt eluvõõral poliitilistel mahhinatsioonidel ja diktatuurilise võimu tsementeerimisel. Ehk valdavas osas poliitmängudel, kavalusel, manipulatsioonidel, võõrastel agendadel.
Aated, ideaalid, strateegia, nutikus, kontroll enda varade, rahva ja riigi üle? Olematu
Õnneks ütles ta ka selle välja, et venemaa on käitunud varustuskindluse osas tegelikult eeskujulikult ja selle pärast nad ei muretseks. Küll aga, on tegemist poliitilise otsusega