Praegult on huvitav olukord - Eesti ekspordib Soome ja Lätti. Eksport peaks varasemate Nordpooli avalike seletuste põhjal toimuma madalama hinnaga piirkonnast kõrgema hinnaga piirkonda. Kas me saame praegult siis õelda, et Eesti hind on madalam kui Soomes ja Soome hind on ühtlustunud Eesti hinnaga 8€. Samas Läti hind on kõrgem 49€ ja ei ole ühtlustunud Eesti hinnaga. Ja seda veel olukorras kus Soomega seob meid ainult üks liin aga Lätiga mitu liini. Ega me avalikkus ikka ei saa lõpuni aru kuidas need Nordpooli algoritmid toimivad.
1 Like
Soomes on ilmselt jälle mõni tuumareaktor maas ja hind ei ole veel suutnud sellele reageerida, küll aga pinge.
Kõik tuumareaktorid on täisvõimsusel töös.
Täisvõimsusest oleme ikka kaugel - Fingrid Online - Fingrid
Ok jah, täisvõimsusel ei tööta aga kuna see oli eile hommikul, nii, et hinnas oleks pidanud kajastuma kuna hind läheb lukku kell 14.
Eile õhtul pärast hindade lukku panemist publitseeritud turuteade:
Link
Vaatame siis eilset olukorda enne OL2 riket, sama efekt. Eesti ekspordib Soome ja Lätti. Eesti ja Soome hind sama, Läti hind kõrgem.
Soomes vast ikka on ka reservvõimsused mis reageerivad ühe tootmisüksuse väljakukkumisele.
- Eesti-Läti suunal on turu kasutuses oleva ülekandevõimsuse piirang 237MW praegu, ehk seal on paras pudelikael hetkel
- Eesti hind on sama või kõrgem, kui Soome oma sõltuvalt tundidest
- Eesti ekspordib maksimaalvõmsusega Lätti
- Eesti valdavalt impordib Soomest ning ainult keskpäeva paiku, kus päiksevärk toodab kõvasti ekspordib Soome
Tänased päev ette hinnad meie kandis:
https://data.nordpoolgroup.com/auction/day-ahead/price-indices?deliveryDate=latest¤cy=EUR&resolutionInMinutes=60&indexNames=EE,LT,LV,FI
Ja riikide vahelised mahu:
Eesti ekspordib valdavalt madalate hindadega Soome ja impordib valdavalt kõrgete hindadega Soomest.
3 Likes
Narvas 3 plokki töötavad võimsusega 450MW et eksportida Soome 350MW hinnaga 8 kuni 24 €/MWh samas kui nende toodangu omahind on üle 90€/MWh.
1 Like
Kui mõni elektrijaam rikke tõttu tööst väljas, siis varujaamad töötavad teise hinnaga kui hetkehind.
Positiivsed uudised - Estlink 2 korda tegemine hakkab varem kui varasemalt välja hõigatud. Kusjuures juba on katkine lõik välja lõigatud ning olemasolev üle testitud.
Veebruarist aprillini toimusid ettevalmistustööd merekaabli kahjustatud osa parandamiseks. Ettevalmistuste käigus tõsteti kahjustatud kaablilõik merest üles ja lõigati välja. Ülejäänud merekaabel testiti üle, et veenduda selle korrasolekus.
5 Likes
Ja vatupidi ka, Soome ekspordib kõrgemate hindade ajal ja impordib madalate hindade ajal. Kuidas see küll neil nii hästi välja kukub alati.
See asi läheb aina …
Nüüd need ideoloogiast nõretavad sõgedad peavad plaani, suruda võrgu ehituskulud hoopis tarbija kaela.
See kõik on lihts nii haige, vägivaldne, kõike kalliks tegev, et ma ei saa aru, kui p…e meie riiki lastakse minna.
"Selleks muudetakse elektritootjate elektrivõrguga liitumise korda. Kui seni pidi tootja ise võrguga liitumise kulud kandma, siis nüüd peab ta välja käima poole summast ja poole maksavad tarbijad. Ühe mööndusega: kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu, selgitas kliimaministeeriumi energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk.
Ja kui vaadata koguhinna tabelit, siis koguhind prognoosis EI LANGE!!! Aga sinna kulub miski 10+ miljardit. Ja ikka need ametnikud räägivad, kuidas elektri hinna langus katab mitmekordselt kõik need kulud.
Teate mõnd reaalse elulist näidet, kus tehakse kulu X ja see ei too kaasa mingit säästu vms kvaliteedi kasvu v väärtusloomet? Invest tootja poolt, võrk jne. Suure tõen hoopis elektri koguhind saab olema, senist plaani jätkates, kallim kui täna. Keeruline võrk on püsikulu. Kui tootjad ei suuda liitumisvõrku ehitada, siis see viitab, et pakutav elekter on liiga kallis. Ei suuda piisavalt tulu teenida selle katteks. V pakutakse siis kui hind börsil on odav ja kõik pakuvad.
Juhuelekter my uus god ja usk!
4 Likes
Huvitav, kui juhuelektri tootja otsustab ühel hetkel, et tootmine pole siiski nii rentaabel ja ta enam ei tooda, siis kas tootjal enam mingit vastutust võrgu ees pole ja miks tarbija peaks selliseid tarbetuid kulutusi tegema?
Ma pika hambaga saaks aru, et riik näiteks kompenseerib lubatud ehituskulud alles siis kui tootja on elektrit edukalt tootnud 12 aastat järjest.
1 Like
Ikka teame. Riigid st. täpsemalt Ametnikud assigneerivad kogu aeg selliseid “investeeringuid”.
Siis peaks tootjad hakkama maksma ka võrguteenuse tasu nii nagu Soomes.
2 Likes
Kai Realo on kunagi hästi öelnud: ,Eestis levib nimby tugevalt, nii ei saa rikkaks"!
Ristil valmib peagi ilma riikliku toetuseta Baltikumi suurim päikesepark, mis kasutab ära just hommiku ja õhtu tiputunde, ning mis saab endale peagi kõrvale nii tuulikud kui ka akupargi. Ettevõte sõlmis Lääne-Nigula vallaga kokkuleppe, mille kohaselt saab vald Risti päikeseelektrijaama müügikäibest 0,6%. Näiteks elektrihinna 5 senti/kWh korral on vastav tasu ca 75 000 eurot aastas. Nii toetab rajatav park piirkonna arengut. Kokkulepe kehtib 25 aastat, mis on päikesepargi eeldatav minimaalne eluiga. Tuulepargi rajamisel pakutakse kogukonnale lisaks ka soodsamat elektrit.
2 Likes
LHV, pange see sarilinkide postitaja pausile - lisandväärtust ei too ega loo, aga co2 emiteerib. Aitäh.
6 Likes