Et siis on õige kui näiteks Ukraina ei taha Venemaaga ühineda neile kallale tungida?
Ukraina oli selle vastu senikaua kuni neid tuli lihtsalt ignoreerida?
Et siis on õige kui näiteks Ukraina ei taha Venemaaga ühineda neile kallale tungida?
Ukraina oli selle vastu senikaua kuni neid tuli lihtsalt ignoreerida?
Elektriarvele lisanduvad veel sagedusreservitasu ja saartalitluse tasu.
https://www.err.ee/1609652648/tarbija-elektriarvele-hiilivad-lahitulevikus-uued-tasud
Keegi teab, kas Soome jäi vene elektrivõrguga seotuks?
Halb tsenaarium, et aastas tuleb selle tõttu kulu meil 60 vbl …90 milj.
Iga töölkäiv eestlane aastas 100 eur.
Aaaa…meenus. Tegelinski Veski… omal ajal rääkis, et võrgu üleminek toob meil kulud hoopis alla
to: rinx.
Soome ei ole kunagi vene elektrivõrguga seotud olnud sedamoodi, nagu Eesti, Läti ja Leedu seda olid. Venemaa lõpetas soome elektriga varustamise 2022a. mai kuus ja minu teada rohkem pole Soome venemaalt elektrit saanud (ostnud).
Millegipärast tol ajal olid uudised, kus venemaa just lõpetas Soomega asja ära, mitte vastupidi. Ei tea miks nii oli.
-Soome andis NATOga liitumisele ametliku käigu.
Soome ühendusi Venemaaga isegi ei kuvata enam elektrisüsteemi kaartil, need olid ka alalisvooluga nagu meil Soomega. Hetkel Soome isegi suudab oma vajaduse toota kuna OL2 käivitus peale hooldust. Huvitav aga miks Taani niipalju impordib ja hind kallim kui Eestis. Isegi Läti Leedu hinnad kallimad kui Eestis.
Ja meie liitumise teise võrguga ehk euroopa omaga põhiargument on julgeolek?
Ala venemaa võiks seda kasutada mõjutusvahendina.
Mis sisuliselt ei muutu, kuna vajadusel kasutataks seda ikkagi.
Huvitav, kuidas oma elektrivõrguga saab hakkama Köningsberg, mis on venelaste okupeeritud ja mis kujutab endast praegu eraldi ilma välisühendusteta elektrisaarekest? Teatavasti katkestas Leedu elektriühendused Köningsbergiga. Kas jõuti ka liinide füüsilise mahavõtmiseni? Kas mingeid uudiseid sealt pole keegi kohanud, antud teemal?
Kuidas venemaa Balti riike oma elektrivõrgu kaudu mõjutada saab nüüd?
Kui vaja siis saab. Kui asi väga tõsiseks läheb. Selles valguses pole nagu suurt vahet, kes sagedust pakub. Süateemi ei ole just väga keeruline maha võtta. Tõsi, seda vaid sõjalise sekkumise korral. Aga kas nad hakkaks niisama “mängima”…nö. l0lli ?
Lihts selle riski kindlustushind võib osutuda jälle ebaotstarbekalt kõrgeks. Meil on niivõinaa esmaprobleemiks kõrge energia hind. Ilma selle alla saamiseta oleme võrreldavas konkurentsis pika puuga maas. See peaks ja võiks olla riigi tähtsaim prioriteet.
Üha enam tundub, et nende ideoloogiast pimestatud otsustajate jaoks ei ole sajad miljonid kulud mingi mure. P…ui, küll see ettev. või Jüri maksab. Tähtis, et oleksime heas kirjas Emanda vihikus ja järgiks ette antud ning kokku lepitud projekte. Mis viimasel ajal aina enam paistavad, mitte meie omad, vaid võõrad ja rahvamajanduslikult kahjulikud.
Just nimelt. Praeguse lahenduse maha võtmiseks on vaja sõjalist sekkumist või diversiooni. Vene võrgust sõltuvuse korral oleks piisanud “rikkest” õiges kohas.
To: marker & rinx & all folks.
Kui venemaa tõmbab Soome lahes mõne merealuse elektrikaabli, -sidekaabli või -gaasitoru katki, siis tegu on “hübriidründega”, millega toime saamise aluseid alles pannakse paika.
Ehk, siis, rünnak on, aga seda efektiivselt lahendada veel ei suudeta, süüdlased jäävad karistamata jne. NATO siin otseselt appi ei tule ja tõenäoliselt alles mõeldakse, mil moel NATO saaks abiks olla selliste asjade ära hoidmisel.
Näiteks on meie piirivalvel nüüd tänuväärne ettevõtmine – igasuguste puudulike dokumentidega möödasõitvate laevade kontrollimine ja arestimine.
Eelnevaga sama kehtiks ka elektrivõrgus läbi viidud “õnnetuse” kohta - rünnak venemaalt toimus, kõik mõistavad seda, aga reageerida on raske, süüdlasi leida raske, karistada on raske. Kõik see võtab pikalt-pikalt aega. Mis siis, et “õnnetuse” läbi aga võidakse kahjusid teha meeletult, kümnete või sadade miljonite vääringus.
Kui aga venemaa saadab ballistilise raketi mõne Balti riikide elektrivõrgu tähtsa objekti pihta, siis on tegu vägagi selge sõjalise rünnakuga, mille käigus saaks rakendada kiirelt NATO lepingu artikleid 4 ja 5.
Minu teada ehitati sinna paar gaasiturbiin elektrijaama. Gaas ju venemaal üliodav. Meil on Ruhnu saar ilma välisühenduseta diiselektirjaam + tuulik + aku aga omahind on väga kõrge. Võrguteenus katab ülekulud ja osta saavad nagu mandril.
Tore, lõpuks ometigi läheb Eleringile eesmärkidesse ka mõistliku hinna ootus kirja…
“Konkurentsivõimeline lõpphind tarbijale – see kindlasti saab olema selgelt väljendatud Eleringi omaniku ootustes. Kas me peaksime seda ka seadustama, no vaatame, aga see eesmärk saab olema väga selgelt seatud,” vastas Sutt.
Marti pakub veel enam.
Hääl ütles, et praegu teeb Elering riigihanget sagedusreservide hankimiseks ning tema arvab, et selle aastane kulu tarbijatele on pigem suurusjärgus 120-150 miljonit eurot aastas.
Täiesti ulme talad! Nagu krdi puu otsas kasvab raha.
Veelkord - Veski … rääkis, kuidas mandri E ühinedes meie võrgu kulud hoopis langevad.
“Mandri-Euroopaga sünkroontööle üleminek võib olla isegi odavam kui tulevikus esitatavad Venemaa arved meie elektrisüsteemi sageduse hoidmise eest,” hindas … projekti kulukust.
Usaldusväärsus aina süveneb.
BalticWind C kaudu meretuule kohta kiitles, kuidas elektri eksport on selgelt potentsiaalikas, kui tarbijale ei teki ikka lisakulusid.
Reaalsus, et vabaturg ei luba eristamist ehk ka sellele elektrile peaks eestlane dotatsioone maksma.
Lisaks suurenevad ka müüjate marginalid kuna tootmise volatiilsus suureneb ja bilansienergia läheb kallimaks.
Ma sellele vähimatki lootust ei pane, et Elering suudab elektrihinda alandada. Eks nad Estlink 3 välja käivad ja see on ka kõik. Samas võrguhind järjest kasvab ja mõeldakse uusi hinnaliike välja.
Venemaa on viimase 8 aastaga Kaliningradi oblastisse juurde rajanud 4 uut elektrijaama, neist 3 töötavad gaasil ja 1 kivisöel. Kokku on seal avalike andmete järgselt 5 suurt ja 5 väikest soojuselektrijaama koguvõimsusega ~1900 MW.
Oh vau, LHV on sõna t ! bla ära keelanud.
Vist oli miski paar jardi € mis t_bla oli sunnitud kulutama seal, sest neetud pribaldid ennast lahti otsustasid ühendada.
Amongst the measures Russia took to improve Kaliningrad’s energy security were to double its gas-fired power capacity, constructing an €780mn gas storage facility with a capacity of approximately 800mn cubic metres, and acquiring a $300mn LNG terminal ship, which could supply Kaliningrad’s full gas demand of up to 3.7 bcm pa, but LNG is ca. 4,5x more expensive than the piped gas the enclave currently receives via Lithuania. If something happened to that pipeline in Lithuania… say, an accidental ‘anchor drop’ or a truck crash… Kaliningrad’s gas supply would be, let’s say – challenged.
Ei tea, kas see siit läbi käinud aga mõttel on jumet!
Prangli saar: Prangli saar pakub erakordset võimalust rajada suur tuulepark, mille 290-meetrised tuulikud tagavad piirkonna energiatootmise tõhususe ja aitavad märkimisväärselt kaasa riikliku taastuvenergia eesmärkide saavutamisele. Saar asub strateegilises tuulekoridoris, kus stabiilsed ja tugevad tuuled loovad ideaalsed tingimused suuremahulise energia tootmiseks.