99% 
AWS jms? Egas kõik teenused peagi Offf ja Koer OÜ-le jõukohased olema.
2korda2 vist ei saanud aru, et tegemist on ANALOOGIAGA. Muide, ka AWS ei võta üldiselt jutule sedasi, et “maksan ainult siis kui VMi püsti tõmban, aga sina garanteerid et mul see võimalus on 100% olemas”.
Kui kõik AWSi kliendid hoiaks oma instantse shut downis ja eeldaks, et Amazon peab ikkagi püsti serverikeskusi ja ühendusliine ja kogu muud kammajaad… ja nemad maksavad ainult siis kui “töötab”??? Sa nagu püüad väita, et AWS on mingine heategevusorganisatsioon? EI usu.
NB! Bensiinijaamad peavad olemas olema ka siis, kui keegi parasjagu ei tangi – ja see kajastub mootorikütuse hinnas. Teed peavad olemas olema ka siis, kui keegi neil parasjagu ei sõida. Tõsi küll, teede puhul on meil püsimaksuna nüüd “automaks” (iseasi, kas see sinna ka läheb) ja “maksad siis kui kasutad” – kütuseaktsiis. (iseasi, kas see ka teedesse läheb).
Selliste asjade puhul mis eeldavad suurt, keerukat ja kallist taristut, on “püsitasu” üpris loogiline. Näiteks Internetsi eest maksad ka püsitasu, ükskõik kui palju bitte sealt läbi topid. Vesi ja kanal… on püsitasu + kantmeetri pealt.
Jne. jne. jne.
Isegi kui sa mingit taristut mingil hetkel EI KASUTA, siis “taristul on 247 valmidus sulle teenust pakkuda” on iseensest tasuline teenus.
Sa tõid ju ise kontranäite. Bensiinitaristu püsikulu on bensiinihinna sees ja ei ole mingit püsitasu õiguse eest tankimas käia.
1 Like
Vägev! Taanlased ikka oskavad!
“Õiguse eest tankimas käia” kulu maksab bensujaam kinni burksileti kasumist.
Kas sa tõesti oledki nö külatola nagu venelastel oli zirinovski? Mida nad oskavad - tuulevaiksel ajal istuvad defitsiidis ja paluvad jumalat? Ära palun enam kirjuta.
2 Likes
Taanlased tarvitavad tuulevaiksel ajal seda paisjärve vett, mille nad tuulisel päeval Norra mägedesse üles pumpasid.
Kui keegi ka meile siia mõne sellise järve kingiks, võiks tuulegeneraatori-projektidega edasi minna.
2 Likes
Teie jutus on omajagu tõtt. Ei ole ilmaasjata leedukate Ignitis kasumlikum kui meie Enefit Green. Ignitisel on portfellis mitu hüdroelektrijaama. Meie ei ole veel aga isegi ühe vesisalvesti rajamiseks koppa maasse saanud. 2032–2081 aastal lisaks vesisalvesti Eesti majandusse aastas keskmiselt 253 miljonit eurot. Tegevusaja lõpuks lisaks vesisalvesti meie majandusse kokku 13 miljardit eurot. Omaette tulu on juba ehitusajal maapõuest välja toodav kivim gneiss, mida saab graniit- ja lubjakivikillustiku asemel teedeehituses kasutada. Sadakond miljonit eurot kasu tekiks igal aastal ka elektritarbijatele. Analüüsi järgi vähendab Energiasalve lisandumine elektriturule elektri börsihinda Eestis 2032.–2034. aastal 5,5 eurot MWh kohta, 2035.–2039. aastal 3,9 eurot MWh kohta ja 2040. aastatel 4,1 eurot MWh kohta. Elektritarbija võidaks 6,5 miljardit eurot ja maksutulu lisanduks 4 miljardit eurot, keskmiselt 80 miljonit eurot iga aasta. Vesisalvestid ei vajaks toetust, piisaks riigi laenugarantiist.
See on muinasjutt igiliikurist. Kuidas saab seade mis ise tarbib rohkem energiat kui välja annab tuua keskmist hinda alla. Jah, seda saavad teha väikesalvestid, kui neid ei ole väga palju, mis ise hinda ei mõjuta. Aga kui tarbimise poolele lisandub 500MW siis mida see hind teeb, millega ta sisse ostab, see tõuseb tohutult. Mida teeb hind kui lisa 500MWhakeskmist kab tootma, hind langeb aga keskmine ei muutu kuigivõrd, pigem tõuseb kuna see seade annab vähem välja kui tarbib. See tähendab ka seda, et tasuvust talle ei tule ja tarbija peabki selle ehituse lisaks kinni maksma hinnagarantiiga mida nad nõuavad. See on tarbijale puhas lisakulu.
6 Likes
Paneme sinna võrrandisse maksumaksja põhjatu rahakoti siis saamegi näilise igiliikuri.
5 Likes
Mina vaatan neid tulevikuarvutusi alati kui inflatsiooni prognoosi.
Need arvutused ei klapi, sest juba rajamiskulud lähevad üle eelarve. Lisaks hakkab salvestus mõjutama hindu teisiti kui osatakse ennustada pluss võimalik konkurents. Võidab sellest ainult kas toetuse või laenugarantii saaja pank. Kaotab kindlasti tarbija kui maksumaksja. Aga alati on megaprojektide ümber bioloogilist sõnnikut ringelnud ja oma võimalust passinud.
Ma olen täiesti nõus ja saan aru nendest salvestitest mis rajatakse juhuelektri tootjate juurde, et salvestada ülearust energiat ja seda võrku koormamata anda siis kui tootmist ei ole nii nagu teeb Evecon ja seda täiesti ilma mingi lisatoetuseta. See ei nõua ka elektriliinide suurt ringi ehitamist ja võimaldab väiksema liitumisvõimsuse välja ehitamist, mitte suuri võimsusi üle paltsi ringi kihutada. Eveconi esindaja ütleb ka, et ärge andke sellele suurlollusele toetust, nemad salvestavad vajaliku energia ilma mingi toetuseta. https://arileht.delfi.ee/artikkel/120356537/elektrisalvestiste-arendaja-arge-andke-toetust-seda-pole-vaja
3 Likes
Reformierakonnaga end juba sidunud ettevõtjale on loomulikult toetust vaja, sest muidu jäävad tal laenud teenindamata. Ilma ta aga ei oska. Ja temasuguste tõttu on kogu turg solgitud, kuna ilma ei saa keegi teha. Kaudselt on lisaks süüdi pangad.
3 Likes
Pealikuga igati nöus… möeldes TCO pöhiselt tuleb olulisel osal tarbijaskonnast kapitalikulu ja närvikulu oluliselt madalam, kui tarbida juhuelektrit ja muretseda ise oma lahenduse eest tarbimist ajaliselt juhtida vöi seda omale vajadusel salvestada… veidi automaatikakontrollereid ja möni optimeerimisülesanne, nii mönedki on need juba lahendanud… kui möne tootmise puhul ei vea selline lahendus välja, on järeldus suht turupöhiselt selge et selline tootmine tuleb kas ära kolida vöi ümber kujundada… raske on uskuda, millist lärmi lobism ikkagi pöhjustab oma taotlusnöudega maksta kulud “from other peoples money”…
2 Likes
Kui keegi külatola arvab, et Paldiski “Energiasalv” lahendab kõik tuuleenergiast tingitud probleemid, siis see külatola eksib.
Energiasalv on mõeldud ainult päevasiseste kõikumiste silumiseks. Selle mahust ei jätku, et tuuliste või päikeseliste päevadega korjatud energiat saaks tuulevaiksel perioodil rakendada ja elektrit toota mitu päeva järjest.
Norral on hüdroenergia võimsus nii suur, et sellega saab katta Taani peaaegu kõik tuulevaiksed perioodid. Aga isegi Norra on jäänud sellega hätta, paar aastat tagasi oli sellest isegi uudis, et kuiv periood ja veehoidlad tühjad, Taanis meeletu elektripuudus.
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Samasugune tobe kilkamine toimus siin chatis hiljuti siis, kui Eesti Energia avas Auvere akusalvesti. Tookord samuti eksiti, sest see akusalvesti ei ole mõeldud elektrihinna ühtlustamiseks vaid elektrisageduse hoidmiseks. Mida on näidanud ka hilisemad päevad peale selle salvesti töölehakkamist.
5 Likes
Tuleb hakata elektrimolekule tootma ja neid talveks purki panema.
5 Likes
Kindlasti tuleb neile ka natuke soola lisada, siis säilivad kauem ja ei rikne nii kergelt 
Üks lühimõte veel energeetika alal.
Siin tuli jutuks väikesalvestused ja samal ajal siis tahavad need toetus huiarid Paldiski auku teha. Peamine eesmärk on hinnatippe alla tuua.
Odava energia perioodidel tekiks siis üks suur nõudleja/tarbija juurde, mis peaks hinnale ju vastupidi mõjuma. Va. juhul kui tõesti hakkab tuule energiat metsikult üle jääma. Ja just sel perioodil, kus hind on väga madal, tahetakse maksta toetust meretuule elektrile (põranda hinnast 6.5s Kwh allpool)
Tulevikus saab meil olema rohkem tuule energiat.
Rohkem väikesalvestuslahendusi, tarku lahendusi (eraisikud, ettevõtted).
Ilmselt ka üks lisaühendus Somega EstLink3 (stabiilne, odav energia, energia siis kui meil tuult pole ehk võimalike hinnatippude ajal)
Rääkimata gaasijaamad, võimalik tuumajaam.
Need kõik räägivad hinnatippude alanemise poolt. Ehk tulevikus saab meil pigem olema stabiilsem hinna keskkond, kus kaob ka selle huiamise augu sisuline mõte ära. Rääkimata hetke tasuvusanalüüsist, kus ca 100milj aastas on pandud lihtsalt ettevõtte toimimise arvele.
Nii tekib väga suur risk, et see auk seal hakkabki õgima vaid riigituge ja saab olema üks kahjumlikke tegevusi rahva heaolu arvelt.
3 Likes