Off-grid lahendusi pole mõtet arvestada. Oluline on siinkohal see kui palju võrku toodetakse.
Off-grid lahendusi pole mõtet arvestada. Oluline on siinkohal see kui palju võrku toodetakse.
Ja palju ise oma toodangust ära tarbitakse.
Võrdluseks enda numbrid kõrvale:
Nov - 18%
Dets - 6,7%
Jaan - 6%
Veeb - 17%
Imo need numbrid on tähtsusetud. Loeb ikkagi investeeringu tasuvus. Kas saad investeeringu tagasi ja kui saad, siis kui kaua selleks aega kulub ja kas peale seda perioodi on süsteem amortiseerunud või toodab see veel kasumit ka. Selles osas on viimaste aastate hinnalangus turuolukorda drastiliselt muutnud, kõik on läinud odavamaks. Teisalt on turuolukorda muutnud päikesejaamade arvu plahvatuslik kasv, mille tulemusena hakkas eelmisest suvest alates börsihind ilusa ilma korral nulli või negatiivseks kukkuma, ehk siis kasumit teenida muutus keeruliseks. Täna paigaldavad kõik omale akusid, mis avardab teenimisvõimalusi tugevalt sh ka südatalvel. Paraku jõuab kätte ka see aeg, kus kõigil on akud ja elektribörsil osalevad ka suured kommertslahendused ja ööpäevane elektrihinna kõikumine lakkab olemast, muutes investeeringu tasuvusaja jälle pikemaks. Olukorda võiks leevendada lõunasuunaliste välisühenduste lisandumine, kuna Euroopa energiavajadus on kaugelt suurem kui Eesti tootmisvõimekus ja siis võib-olla enam nullhindasid börsil ei näe.
1 Like
Kusjuures ka seda on tehtud. Toodangu ettemaksust on saanud kaetud ka jaanuari kulu, tõsi küll , suurim effekt oli sellel aastal 2022, sellest jagus 2023 jaanuariks ka
Miks sa räägid rahast, kui küsimus on kilovattides?
Kilovattides pole ju eraisiku vaatest küsimus, kui sa just offgridis ei ela.
”Eesti energeetika” pole ju eraisiku tarbimise/tootmise küsimus. Siin räägime ikka sellest, kuidas korraldada riigi energiavarustust selliselt, et edaspidi lubaks hinna ja saadavuse kombinatsioon siin ka muud majandust peale haapsalu pitsi ja puulusikate tootmise.
2 Likes
Jälle käib kõvem jaur ära, aga tegelikult oleme täna ikkagi veel seal, et “märtsist-oktoobrini on elektriarve null” jääb esialgu veel mõneti kättesaamatuks unistuseks.
“Loeb ikkagi investeeringu tasuvus. Kas saad investeeringu tagasi ja kui saad, siis kui kaua selleks aega kulub”
On keegi uuema aja hindade pealt ROI ka arvutanud?
Ilmselt, ma pakun, et selleks ajaks kui meil on võimalik mingi a la 3-5 aastase tasuvusperioodiga (null elektriENERGIA arved, vähemalt kevad-suvi-sügis perioodil) paneele panna ja see massiliselt popiks läheb, lendab “liitumispunkti tasu” nii 50-100 EUR peale kuus. Sest tasuta nagu ka keegi ei tahaks “backuplinke” ja “taristut” püsti hoida.
Enne kui särtsufännid kisa tõstavad, palun mõelge sellisele analoogiale.
Tuleb minu juurde klient ja seletab, et ta tahaks minu pilvetaristus pidada oma väikest pilvekest paari node ja paarikümne pod-iga. Tema eeldab minult, et see ressurss on igal juhul igaks juhuks 24/7 reserveeritud. Ühtlasi ta eeldab, et MAKSAB ta ainult siis, KUI ta seda ressurssi reaalselt kasutab. Um… võtaksite sellise “hõva pakkumise” lauale???
Aasta lõikes tuleb seda asja vaadata jah. Vahet pole kas eraisik ja paneel katusel või OÜ ja paneel põllul - kumbagi ei huvita see, et talvel päikest pole. Neid huvitab raha teenimine ja raha kokkuhoid.
Kui me räägime riiklikust energeetikast, siis loomulikult me peame kindlustama energiatootmise pimedal tuuletul ajal ja samas ka päikselisel tuulisel ajal. Millega seda teha, et kokkuvõttes saaks keskmise hinna aasta lõikes alla tuua - selle üle vaidlevad energeetikud ja poliitikud tänase päevani. Igaüks kisub tekki ikka enda poole ja nii see luik, haug ja vähk siplevadki ja energeetika arengukava ei tulegi kunagi.
1 Like
Täna peaks üle 10% tulema, kui akud ka projekti sisse panna. Minul on alla 10%, sest tol ajal olid hinnad kallimad ja õhku liialt sees võtmed-kätte lahendustel. Seda ei juhtu kunagi, et sul 3-5 aastaga ära tasub. Võib-olla kui hübriidsõda tuleb ja Narva jaamasid saboteeritakse ja elektri kWh börsihinnad püsivalt sentide asemel eurodesse liiguvad, siis jah. Loodame et seda stsenaariumit ei tule.
Reductiuo ad absurdumKui kõik kellel on vähegi omandit, mis paneeli paigaldamist kannatab, tahaks miinimumprogrammis: “elekter on suvekuudel tasuta”, mediumprogrammis “elekter on aastaringi tasuta” ja maksimumprogrammis: “müün võrku tagasi ja teenin kasumit”. Mis siis saaks, kui kõik omanikud nii hakkavad tegema. (jah, ma tean, et päriselt asi nii kaugele minna ei saa). Kelle kanda jääks siis “energiajulgeoleku” ja “varutaristu” kulud kanda??? Võtame “seina seest”.
Niisuguses olukorras ei saa ju kuidagi sündida mingit lahendust. [quote=“kindsigo, post:5241, topic:24132”]
Igaüks kisub tekki ikka enda poole ja nii see luik, haug ja vähk siplevadki ja energeetika arengukava ei tulegi kunagi.
[/quote]
See mikrotootmine on selline GULAGilik “sure sina täna, aga mina – homme”. 21. sajandil sõltub tsivilisatsiooni olemasolu siiski kesksest ja garanteeritud energia tootmise ja jaotamise võimekusest. Esimene pääsuke ei too veel kevadet, ega esimene mikrotootja lase tsivilisatsiooni allavett, aga juba Antiik-Kreekas välja mõeldud maksiim “mis siis juhtuks, kui kõik nii teeksid” näitab mikrotootmise sisuliselt ühiskonnavaenulikku olemust.
Selge ju et põlevkiviõli müüakse pikaajaliste lepingutega ja suuremad hinnakõikumised on tuletistehingutega kaetud. Ometi tuleb needki ühel päeval üle rullida.
Me kõik maksame ampritasu, võrgutasu, aktsiisi, käibemaksu jne. Kui sellest ei piisa, tõstame tasumäära. Ega riigil raha kunagi saamata ei jää. Samamoodi on arutletud elektriautode teemas, et kui kõik ostaks elektriauto, siis teed laguneks ära, sest kütuseaktsiisi laekumine kukuks nulli ja riik ei saa raha. Saab ikka. Leiutab mingi muu maksu kui vaja. Näe automaks tuligi just. Esialgu elektriautod pääsesid kergemalt, aga 5-10 a perspektiivis see ühtlustub ja teed saavad jälle korda.
3 Likes
Täiesti nõus teiega. Sellele ma ka vihjasin, et ega siis päriselt ei saa nii, et “keegi ei maksa”.
Lihsalt olukorra absurdsus on koomiline. Energia ja taristujulgeolekut ei saa grammi ka vähemaks võtta (või kui siis väga marginaalse prossa). Peab olema kogu aeg saadaval see liin ja see Amper seal sees. Isegi siis, kui sul on paneelid. Aga MAKSTA ei tahaks justkui selle lõbu eest. Nii kena oleks, kui saaks tasuta. Selge see, et selline olukord saab kesta ainult senikaua, kuni mikrotootmine või elektriauto on absoluutne marginaal.
Olgem ausad , see olukord on juba puht teoreetiline et mikrotootjad ja elektriauto omanikud ei panusta võrku. Salamisi on kõigisse võrgutasu pakettidesse ilmunud kuutasu, mis ainult tõuseb sõltumata tarbimisest. Nagu kindsigo ütles, riik võtab ikka oma
3 Likes
Ah et suisa “salamisi”? 
Just salamisi, kuna esialgne retoorika oli, et võrgupakettide kuutasu tuleb üliväikese tarbimise juures, oli vist 250kwh aastas. Siis edasi juba lisati pooltele võrgupakettidele ja nüüd on kuutasu absoluutselt kõigis. "Salamisi " mõiste lahtiseletus on selline, et kui esimesel kahel juhul oli mingi diskussioon selle liigutuse vajalikkuse üle, siis kõigele pakettidele kohaldumine läks kuidagi eriti vaikselt läbi. Vaata ka võrgutasu tõusu põhjendust kui kwh hind ülikõrgeks läks ( kaoelekter olevat erakordselt suur kulu) . Kui kwh hind stabiliseerus , siis mingit alandust küll enam ei tulnud?
2 Likes
To: sti24.
Millistel “absoluutselt kõigis”? Oled sa ikka kindel?
