See on meie tulevik- kui tuul puhub, siis saavad kõik laadida
2 Likes
Eksid, EKRE teeb ju oma kommandodega kõik selleks, et mitte ühtegi tuulikut Eestis püsti ei pandaks, sest need on erinevalt naftast ning põlevkivist kordades saastavamad, ohtlikumad ning tapavad linnud, loomad ja inimesed ära.
Vastupidi, oma raha eest võid neid püstitada niipalju kui tahad ( kui kohalikega kokkuleppele saad), aga ära tule toetust ja hinnapõrandat kerjama Eesti rahva käest
8 Likes
Päris huvitavad numbrid juba. Palju tänapäeval ka keskmine pakkumus maksab?
Northvolt purjetas juba mõnda aega pankrotikursil. Ei teagi, mis neil seal valesti läks, kas ei suudetud taaskasutuse tehnoloogiat piisavalt odavaks muuta vms. Neil oli ju rõhk vanade akude ümbertöötlemisele pandud, aga kuna uute Li akude hind on nii tugevasti alla tulnud, oli see ilmselt surmahoop Northvoltile. Keegi ei hakka mitu korda rohkem maksma akude eest lihtsalt selle pärast, et need on toodetud taaskasutatud materjalidest.
1 Like
To: Kindsigo.
Siin aitab kindlasti Euroopa Liidu uus regulatsioon, mis keelab nende akude müügi, mis pole tehtud 40% ulatuses kasutatud materialidest.
Sama asi nagu määrus, kus diislis peab olema teatav hulk “rohelist” biokütust sees.
1 Like
Ma ei ole rohkem PUHAST VALETAMISE juttu eleringi käest kuulnud.
Milleks teha ühendus 80km kauguselt, kui saab importida elektrit 800km kauguselt. See, et Poolast tuleb elekter odavamalt kui Soomest EI SAA MITTE KUNAGI OLEMA REAALSUS, sest Soomes, Rootsis ja Norras on hüdroelektrijaamad, mis on ja JÄÄVAD ALATI KÕIGE ODAVAMAKS (stabiilne ja marginaalne kulu on äärmiselt madal)!
Eleringi juht Kalle Kilk:
“Kui meile täna tundub, et ainuke koht, kus on elektrit üle ja kus seda on soodsamalt kui meil, on põhjamaad, siis 10-15 aasta pärast ei ole see sugugi nii. Me juba täna näeme, mismoodi Leedu ja Poola ehitavad endale tohutu suures koguses taastuvelektri tootmise elektrijaamasid. Me näeme juba praegu, et kui Leedus on palju tuult ja päikest, siis tegelikult tahab odav elekter liikuda juba päris paljudel hetkedel lõunast põhja poole, mitte ainult põhjast lõuna poole,”
https://www.err.ee/1609631458/eksperdid-kahtlevad-uue-eesti-lati-elektriuhenduse-vajalikkuses
4 Likes
To: Fish.
Kui Balti riikides on “kalli elektri tunnid”, siis hind on enamasti palju kõrgem kui Poolas. Loomulikult “voolab” Poola elekter ja sellega kaasas käivad arved siis üle Leedu piiri siiapoole. Sest Soome-Eesti ja Rootsi-Leedu elektriühendustega on lood nii nagu on.
www.err.ee/kliimaministeerium-uurib-taastuvenergia-vesisalvesti-moju
Huvitav-huvitav millest küll tuleneb numeroloogiliselt nii kaunis hinnanguline eeldus uuringu maksumuse kohta:
“Hanke eeldatav maksumus on kuni 29 999 eurot käibemaksuta.”
Tavainimesena oleksin kirjutanud, et “uuringu eeldatav maksumus jääb alla 30 000 euro” aga ilmselt number “30 000” oleks süsteemi jaoks juba liiga tundlikuks osutunud …
2 Likes
“Salvesti toodang” - ha-ha-ha
2 Likes
Tegelikult ju Läti-eesti ühendusega probleeme pole. Seda näitab ka enamasti sünkroonis hind.
Jämedamat ühendust oleks vaja hoopis põhja või läände.
Üle Saaremaa ühendus on puhtalt selle meretuuleskämmi jäänuk.
Ma ei saa füüsikahuvilisena aru ka sellest jutust, et kõik riikidevahelised ühendused peavad sama pinge peal olema?
2 Likes
Artiklis väidab Elering, et sealt Lätist kus nende kaabel maanduma hakkab tekib lähitulevikus lätlaste endi rootsi ühendus. Selles kontekstis tekib põhja ja/või lääne suunas “peaaegu iseenesest™” ühendus juurde.
“Me oleme analüüsinud piki mandrit minevaid võimalusi, mis ehitushinnalt on odavamad, aga need annavad ka võimsust vähem juurde, kuna Läti tugev tuuleelektri tootmine asub tegelikult seal Ventspilsi kandis. Sinna on ju muuseas ka mõeldud täiendav ühendus Läti ja Rootsi vahele. Väga loogiline oleks, et Eesti oleks ühendatud samast kohast, kus tulevikus on Rootsi ühendus, ilma, et me peaks ise raha kulutama selle Rootsi ühenduse ehitamiseks,” ütles Kilk.
1 Like
To Taavi Talvik.
Millal see lähitulevik Rootsi-Läti kaabli näol saabub? Varem kui EstLink3?
To Raulir:
Minu jutt polnudki sellest elektri läbilaskevõimest Balti riikide vahel. See on hetkel piisav ja selle välja ehitamine oli ka eeldus sellele, et meid vene elektrivõrgust välja lülitatakse.
Iga täiendav kõrgepingeliin lõunast-põhja on lihtsalt lisakindluse tekitamine juba töötavas süsteemis ning muidugi arvestus, et tulevikus elektri tarbimine suureneb. Üle Saaremaa Kuramaale käiv ühendus oleks selle lõuna-põhja suunaliste kõrgepinge-elektriliinide süsteemi üks osa.
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Mismõttes? Mida “… kõik riikidevahelised ühendused peavad sama pinge peal olema” -lause all silmas pead? Kui sa ehitad kõrgepingeliini Narvast kuni Läti piirile, siis sa eeldad et sama pingega liin jätkub ka seal edasi, sama kehtiks ka Saaremaa uue liini kohta. See Saaremaale minev liin ei ole mõeldud Saaremaa toitmiseks, vaid kogu Eesti toitmiseks (vähemalt osaliselt) ja nagu mainitud, see saab olema üks liin mis oleks lõuna-põhja suunaline, mis peaks tagama kogu elektrisüsteemi terviklikkuse ja ühtsuse kolme riigi peale kokku.
Miks nad otsustasid selle kõrgepingeliini üle Saaremaa tõmmata (mitte üle Riia linna ja piki Rail Baltikat tõmmata), ei tea, äkki mingi julgeoleku või töökindluse küsimus.
Ei ole halli aimugi millal see lähitulevik võib saabuda.
Lakke vaadates suure tõenäosusega mitte enne, kui Rootsi siseselt SE3-SE2 piirkondade vahel traadid jämedamaks ehitatakse. Rootsis endas on ka probleem, et sealt kuskilt põhja või kesk Rootsist ei kipu odav elekter lõunasse jõudma, kus on põhitarbimine ja kallimad hinnad.
To: Taavi Talvik.
Sama olukord on ka Norras, kus põhja-Norra väga odav elekter ei taha kuidagi riigi lõunaossa jõuda. Viimases on elektril sageli umbes sama hind, mis on parasjagu ka Taanis.
Kilk ütles, et väiksemat kui 330-kilovoldist ühendust ei anna Eesti ja Läti vahele aga rajada, sest riikidevahelised ühendused peavad olema samal pingel.
Aga Läti-Eesti võrgud on juba piisavalt ühendatud ja piisavalt heade siseriiklike läbilaskevõimsustega, et tegelikult pudelikaela Eesti tarbimise jaoks ei teki.
Samas on seal ka üsna huvitav eeldus, et Kuramaa tuulikud ja Läti meretuulepargid toodaks nagu teisel ajal kui Saaremaa tuulikud ja Eesti lääneranniku meretuulepargid?
Ehk siis, kui Eestil on vaja tarbida, siis on olemasolev maismaavõrk piisav. Kui Eestil jääb roheenergiat üle, siis aga jääb seda üle ka Lätil ja seda pole ka Kuramaal kuhugi panna, sest a) lätlaste enda energia täidab selle Rootsi toru ja b), üllatus-üllatus, ka Rootsi (eriti SE3 - Gotland ja Stockholm) on samas ilmastikuregioonis.
Dubleeriv ühendus turvalisuseks - parem ehitada või jämendada olemasolevat maismaataristut Pärnust lõunasse. Kui pahalastel õnnestub merekaablit vigastada, siis remont võtab 6-12 kuud. Maismaal aga päevi-nädalaid ja on paar suurusjärku odavam.
2 Likes
Kõvasti meretuule-unistusi ja -ühendusi (allikas):
1 Like