Üleüldse on see selline “märg unenägu”. Reaalset põhjust, miks peaks selles regioonis sellised tootmisvõimsused olema ja miks just sellised ühendused, pole välja toodud. EE-LV uus ühendus on joonistatud läbi kahe meretuulepargi liitumispunkti, mis näitab, et see on konkreetselt nende ühendamiseks. Ilma nendeta on see selle dokumendi järgi ebavajalik.
Huvitav on ka, et ainuüksi Eesti meretuuleparkide võimsuseks on joonistatud 12-26 GW, aga ühendusi on lisatud vaid kuni 3 GW Saksamaale + Estlink 3 0.7 GW. Selge on see, et see pole meretuuleparkide arendajate mure, kuna nende toodetu ostetakse maksumaksja raha eest garanteeritud hinnaga niikuinii ära (või kompenseeritakse mittetootmine).
Tänasel päeval (13. märts 2025) on ülekandevõimsust
Läti->Eesti suunal ~969MW
Eesti->Läti suunal ~540MW
Kas see on piisav, ei julge öelda. Tõenäoliselt mingitel tingimustel nii eestlased kui soomlased müüks heameelega Lätti/Leetu rohkem särtsu. Sobivatel tingimustel kui lätlastel on kõvasti vett ostaksime pakun et meie ja soomlased ka rohkem särtsu, kui täna torust läbi mahub.
Hetkel on muidugi ka mingid remondi ja hoolduspiirangud EE-LT ülekandel ning mingi reservatsioon bilansiturule. Aga piirang on piirang ning kaubanduseks kasutada seda mahtu ei saa.
See ok kõik Eleringi ja Kilk-i omakasupüüdlik jamps. Nii nagu ajas Taavi Veskimägi Eesti energeetika pekki, nii jätkab seda Kilk! Nähti ju seda olukorda kümneid aastaid ette… Aga ei suudetud teha Estlink 3 valmis…
Küsige parem MIKS?
Sest Elering teenib Enefit Greeni, Eesti Energia ja Utilitase huve!
Mitte Eesti riigi tarbijate! Tarbijad maksku kallist hinda! Mis te arvate, mis Eesti Energia kasumiga, kui odav Soome elekter siia jõuaks?!?!
Minu arvates peaks ajakirjanikud võtma mõne eksperiga siin selle teema ülesse mõne. Kuidas Elering sõna otseses mõttes ei luba odavat elektrit Eestisse! See ei tule neile uudisena, et co2 hind on kerkinud - seda on räägitud 10 aastat juba!!!
“Kui lubada mitut mõõtepunkti, siis peab olema tehniliselt teostatav, et tarbija ei saa ise hakata hiljem muutma, kus ta parajasti tarbib. See ei ole lahendus, mis meil plaanis oleks ja mida ka direktiiv tahaks teha. Ühe mõõtepunkti taga on ühed tarbimisüksused ja teise mõõtepunkti taga on teised tarbimisüksused ja need ei ole ringi muudetavad,” rääkis Lehtmets.
Kas näiteks elektri auto laadija plommitakse elektrisüsteemi kinni, et seda pole võimalik eri pistikutesse pista?
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120363479/jagmisest-suvest-saab-uhes-kodus-solmida-lausa-mitu-elektrilepingut
Elektritootjad, näiteks päikesepaneelide omanikud, saavad oma toodetud energiat jagada või müüa mujale, näiteks suunates maakodus toodetud elektri linnakorterisse, või jagades seda ka laiemalt teistele tarbijatele.
Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt peab sellisel juhul maksma elektriaktsiisi, võrgutasu ja taastuvenergiatasu, mis teeb taastuvelektri jagamise kallimaks.
Ühte linna ei ole võimalik kahte toidupoodi ehitada, sest siis ei saa ju ennustada, kui palju meie poes inimesed edasi ostmas käivad! Nad võivad hakata jooksvalt shoppama selles poes, kus on toit odavam!
Palju õnne meile nullhinnaga elektrit naabritele saatmast. Hetkel 500MW jookseb lõuna poole eestlaste peale makstud taastuvenergia toetusega tootjatele 5,2s/kwh.
Taaskord tõdeme, kas on ikka vaja subsideeritud taastuvenergia võimsusi juurde. Et saaks veel rohkem naabritele tasuta saadetavat elektrit ise kinni plekkida?
Elering ja Kilk ütlesid, et meil on nii miljard vaja ühenduste peale kulutada, et ikka rohkem Lõuna poolt odavat elektrit saada…
Tuleviku odavat elektrit garanteerib Elering juba 10 aastat!
Meil on kombeks seal riigisektoris kõike lubada ja teha “ähmaseid” hiigelinvesteeringuid. Ehk härra Kilk toob oma arvutused avalikuks - kus see odav stabiilne elektrr Eestisse jõuab 800km kauguselt - ja kuidas siis hakkab meil Soomest odavam elekter olema!
Raske on nimetada organisatsiooni Eestis, kes on tarbijale olnud rohkem kahjumlik, kui seda on Elering! Riigiettevõte, mis sõna otseses mõttes ujub rahas. Teeb totaalselt idiootseid projekte, et mitte oma rahavoogu vähendada. Ja ikka vähe! Sellest Kiisa seisvast gaasielektrijaamast, kui hind on 1000+ EUR ja ei ole eriolukord…
Olgem õnnistatud Eesti tarbijad! Teil on Elering! Kallid elektrihinnad alatiseks!
Ajakirjanduses käib teki rebimine Eesti Energia ja Eleringi vahel.
Vähemalt teoorias on ülekoormustasu ette nähtud uute riikide vaheliste ühenduste rahastamiseks. Vähemalt selline oli originaalne ülekoormustasu disaini idee. Tõsi, sealt on Elerging võtnud mingit raha (Konkurentsiameti nõusolekul loomulikult) oma kaolelektri rahastamiseks.
Igatahes peaks tänaseks Eleringil olema kogunenud juba korralik rahapada Estlink-3 ehitamiseks.
Tuumaenergia on kallis, kui vaadata seda 20 aasta perspektiivis. Aga üks odavaim, kui vaadata seda 50 aasta perspektiivis (pikendame uuendamisega eluiga)!
Reaalsus on, et tuumaenergia ongi meil halbatest valikutest parim! Ja vaatame seda asja 50 aasta perspektiivis!
Tuuleenergeetika on veelgi odavam, kui seda vaadelda 100+ aasta perspektiivist. Ja kusjuures erinevalt tuumaenergeetikast on ette näidata tuulenergeetika seadmed mis on olnud reaalses tootmises/ekspluatasioonis 571 aastat.
Selle seadme uuemad versioonid annavad võrku kuni 14MW. Vt. Siemens Gamesa
Tänasel päeval väidetakse suht lõdva randmega, et tuuleturbiini eluiga on ainult 25 aastat. Ma julgen väita, et sobivalt elutsüklit planeerides ning samuti nagu tuumajaama (50+ aastat vaikimis millegi pärast) optimeerides pikema elue peale võib tuuliku eluiga olla täiesti võrreldav tuumajaama omaga.
Ja väidetakse lõdva randmega, et tuumajaamal on mingi ise eneslik eluea eelis. Ei ole. Kõik see on komponentide disainis ja hoolduses ja pidevas uuendamises kinni.
Nii tuumajaamas kui tuulerubiinis on komponente mida peab hooldama ning välja vahetama. On komponente, mida vahetama vähegi õigesti plaanides ei pea. Nii tuumajaama kui tuuliku vundament võiks olla umbes sama aja vastu pidada. Nii tuuliku kui tuumajaama generaatorit peab regulaarselt hooldama.
Toodud tuuleenergeetika seadme 500+ eluiga on tõestus, et hea tahtmise korral saab liikuvate osadega seadmete eluiga suht pikaks ajada.
