See on ju varem ka läbikäinud - naabriga deal - ühel fikspakett, teisel börsi ja väiketootja. Kui hind kõrge, paned aga naabri elektriga geneka käima ja toodad võrku.
sa siis pole Streeti ja siseinfot kunagi kohanud?
Sa küsid Valesid Asju. Ma olen seda ROI ja tasuvusarvutuse küsimust esitanud siin foorumis korduvalt Propeller-ja-Püksid ja teistele “särtsufännidele”. Korduvalt ka FB-s Mario Kadastikule ja Teet Randmale.
ROI küsimise peale tuleb vastuseks a) häma b) keerutamist c) mõnitamist stiilis “vana vastik masuudikummardaja”
Eklekter on väga ea, sest eklekter on väga ea! Roheline ja vooruslik pealekauba.
Kalkulatsioonide küsijad on rumalad, vanad, reaalharidusega, tarpiti kinni jäänud dinosaurused. 21. sajandil on muud väärtused kui bilanss ja kasumlikkus. Ärge jääge kinni numbrimaagiasse! ![]()
Tavaliselt on selleks takistajaks meie oma riik oma ametkonnaga. Kohalikke k£$€itakse kõigest väest, väljamaa onu ees võtavad ametnikud mütsi maha ja asjaajamine läheb püüdliku koogutamise saatel kui võluväel. Konkreetselt taastuvenergeetikast rääkidest - kas on juba meelest läinud kuidas riik ennevanasti kõikvõimalikke taastuvenergiaprojekte takistas ning enamus algatustest sumbus bürokraatiasse ja kohtuvaidlustesse riigiga.
Täna on päris mõistlikud hinnad. Ju siis on piisavalt tuult. Auto panin igatahes kell 12.00 laadima. ![]()
Selle probleemi püstitamisega olen nõus - reeglid peavad olema samad kõigile ja reguleerida tuleb minimaalselt vajalik. Kui mõni poliitiline liikumine selle vaid oma eesmärgiks seaks. Ja ära teeks.
Ma kahtlustan, et varsti hakatakse pigem rohkem võrguühenduse olemasolu eest püsitasu korjama kui tarbimispõhist tasu. Tarbid küll omatoodangut, aga võrgutasu maksad ikka.
To: mutionu.
Ühtlasi see stabiilne lepingust või peakaitse võimsusest määratud püsitasu võimaldab raha saada sealt, kus on suvilad või muud väga vähese elektritarbimisega tarbijad, samas võrguettevõte teeb suuri kulutusi, et seal elektriühendust püsti hoida.
Seega need, kes rohkem elektrit tarbivad, hakkavad saama edaspidi väiksema võrgutasuga arveid.
Põhimõtteliselt võikski võrgutasu sõltuda eelkõige elektriühenduse peakaitse võimsusest (läbilaskevõimest), mitte sellest, kui palju elektrit tarbitakse. Elektri tarbimise eest makstakse niigi eraldi arveridadena.
Ühe kodumajapidamise päikesepaneelid+aku 52. nädala vaade 2024.02.01-2025.01.31:
Kollane - päiksetoodang
Sinine - maja tarbimine
Punane - võrgust ostmine/müümine (positiivne/negatiivne)
Oktoobri lõpust kuni veebruari keskele erilist päiksetoodangut pole, aga akupaki saab öösel odavat elektrit täis panna ja päeval tarbida. Aprilli lõpust kuni septembri keskele pole võrgust peaaegu üldse vaja osta. Talvekuudel läheb pelletit ~1073 € eest. Kevadel/suvel/sügisel teeb õhkvesi pump sooja, muidu läheks pelletit lisaks ~400 € eest. Suvel on tänu omatoodangule õhkõhk jahutus ka “tasuta”.
Selle 12. kuu eest tuli elektri ja võrguteenuse eest 151 € peale maksta. ~10.3 MWh tarbimise puhul teeb see siis 0,015 €/kWh ehk 15 €/MWh koos maksudega.
Graafiku algandmed:
2020+ alates investeeringu maksumus ~19 k€ km-ga, praeguseks ~9 k€ vast tagasi teenitud (toetus ~1.1 k€), hetkel sama lahendus maksaks <10 k€.
15 kW hübriidinverter, 24 kWh kõrgepinge akupakk, 34 paneeli 68 m² peal 13.3 kWp ~5° viilkatuse mõlemal poolel lõuna/põhja suunas, aastatoodang ~11 MWh, 3x20 A liitumine. 10 kW limiidiga müügitoetus 0,0537 €/kWh.
Uue liitumise puhul 3x20 A (13.9 kW) vs 3x6 A (4.2 kW) liitumishinna vahe 5656 € km-ga, poehinnaga saaks selle eest ehk ~20 kWh akut, ise legotades 80+ kWh. 6A liitumisega saaks 8. öötunniga ~33 kWh akusse panna ja siis vajadusel päeval ~67 kWh juurde võtta.
Millest see Juuni kuni August võrgust tarbimine tuleneb? Akupakk jääb väikseks?
Inverteri kiiks, et tahab võrgust ~10 W võtta, isegi kui päike toodab. Ning kohati oli aku tühjaks müüdud ja muu selline optimeerimispuudulikus. Aga ikkagi kommiraha need mõned kWh suvel. Akut võiks muidgi 2-3x rohkem olla, et saaks hommikul ja õhtul ~3h võrku müüa ja jääks omale ka veel midagi.
Ampritasu moodustabki võrgutasust märkimisväärse summa, eriti kui sul on vähe rohkem ampreid tellitud. Mul on kuskil pool võrguteenusest ampritasu. Kui suur see püsikulu ja muutuvkulu suhe olema peaks, krt teab. Liinikoridore peab puhtana hoidma, puud kasvavad ikka, vahet pole mitu amprit sul juhtmest läbi jooksis. Alajaama tuleb ikka vahel hooldada, vahet pole kas sa elad seal või käid vahel ainult suvitamas.
Täpselt nii ongi, tänase madalama hinna toob meile tuul, millele on toetus täiesti olemas. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120360664/tuulikusoda-pea-koigi-parteide-valijad-toetavad-tuuleenergiat
Ma pean silmas igakuiseid makseid selle eest, et saaks elektrit tarbida, mitte aga liitumistasusid. Seega me kirjutame erinevatest nähtustest.
Kas sinu praegusel igakuisel elektriarvel on mingi püsitasu, mille suurus ei sõltu tarbitud elektri kogusest?
kus maailmas sa elad, muidugi on:
Elektri edastamine: päev 0,0369€/kWh, kogus 2 615,680 kWh
Elektri edastamine: öö 0,021€/kWh, kogus 2 830,942 kWh
Kuutasu, 40A: 35,17€ kuus
Taastuvenergia tasu 0,0084€/kWh,
Elektriaktsiis 0,00145€/kWh
Tar, kuidas täpsemalt sa selle 9k tagasi teenisid?
Jah, ampritasu on kuutasuline komponent võrguteenuse osutamisel juba vähemalt aastast 2004.
Aga kuidas 9k tagasi teeniti, ma ei taha teiste eest vastata, aga minul moodustas müük kolmandiku ja omatarbimisest tekkinud sääst 2/3 teenistusest. Mida suuremalt on PV park ja akud üle skaleeritud, seda suuremaks muutub müügi osakaal aga paraku ka algne investeering. Kus see sweet spot täpselt asub, raske öelda. Üle skaleerima siiski peab, siis on kevadel ja suvel väga hea teenistus, vaat et paremgi kui suvel, kus aegajalt kukub börsihind nulli või miinusesse ja midagi teenida sel hetkel ei saagi. Õhtul akust võrku müüa ikka saab muidugi.
Miks peaks keegi SALKa usaldama?
Kaido Keerma (SALK andmeanalüütik) ajab artiklis tohutut paska. Muidugi ei tasu põlevkivienergeetika end ära, kui sellel on süsinikukvoodid seljas. Kui süsinikukvoote ei oleks, oleks meil palju odavam elektrihind. Lause “EKRE ja Keskerakond räägivad, et tarvis on ehitada uued põlevkivijaamad, kuigi seda ei toeta ükski majanduslik argument, …” on just seega nimme artiklikirjutaja poolne valetamine. On ju mõlemad parteid süsinikukvootide kehtimise vastu.




