Seda ideaaltingimustes ja vaba ligipääsuga turul. Elektrivärgist on aga saamas riikliku monopoolse turu asemel piiratud ligipääsuga oligopoolne turg.
Juured: Mis ekre silte sa siin juba mulle otsaette kleepimas oled?
Ma pakun, et kui akupankade tehnoloogia oleks mingi ime läbi kättesaadav (odav) ja kasutatav juba aastakümneid, oleks need juba nõukogude ajast kasutusel ning Kruonise pumphüdroelektrijaama asemel laiutaks Ignalina tuumajaama kõrval üks suur akupank. (Ka Narva hüdroelektrijaam täidab Leningradi tuumaelektrijaama kompleksis sama ülesannet mis Kruonis.)
Ning siis oleks üsna palju probleeme lahendunud, probleemsed kohad oleks ainult need tuulevaiksed sombused pimedad ajad talvel.
Aga kuna selliseid akupanke pole ikka veel, siis käib lihtsalt lõugade laksutamine ja tulevikust unistamine.
Need paar akupanka mida Riik Eestis rajab, on mõeldud elektrisüsteemi stabiilsena hoidmiseks, mitte elektrihindade silumiseks.
2 Likes
Tsitaat Kuskohast on tulnud mõte, et kui väljamaa onu paneb püsti akupanga, et siis tema eesmärk selle akupangaga on kõrgemat hinda alla tuua, mitte aborigeenidelt kazummi välja lüpsta?
Ma ütlesin, et kõrvalnähtusena hakkavad tipuhinnad langema. Kõrvalnähtus mitte eesmärk.
Sunly pole väljamaa onu, seal investorite ringis ikka kohalikku kapitali piisavalt ja juhtkonnas eestlasi.
Btw, mul on ka akupank ja “lüpsan turgu” sellega. Ma pole samuti eesmärgiks seadnud börsil kõrgemat hinda alla tuua, eesmärk on alati olnud ikka teenida investeeringult. Akud on niivõrd palju odavamaks läinud viimase 2 aastaga, et täna on asjal jumet. Iseasi kui kaua prügikaladel lastakse toimetada. Kui tuumajaam valmis saab, pole akudel ilmselt enam mõtet.
1 Like
kas selle pakkumisega (ja pakkumispõhjal tekkivate hindadega) ei ole mitte nii, et pakkumise peavad esitama tootjad? aga kas akupargid/-pangad kvalifitseeritakse ‘suur-tootjateks’, kes peavad oma pakkumisehuvi ja-hinna turule ette teada andma või pigem a’la ‘mikro-tootjateks’, kes müüvad selle hinnaga, mis ‘suur-tootjate’ pakkumiste põhjalt tolle ajavahemikku hinnakirja tekkis? 
esimesel juhul võiks hinnatipule mõningane mõju olla, teisel juhul on minuarust mõju pigem ainult ettevõtte kasumirea paisumisele ja hinnatipu mõjutamine võib jääda ainult PR-jutukeste pärusmaaks …
Päev-ette turul osalevad jah elektri tootjad. Samas akuparkide haldur saab osaleda nii seal kui intra-day 15 min turul. Kui sul on oma akupank ja tahad sellega miskit teenida ilma börsi liikmeks saamata, siis on 2 varianti:
- müüd börsihinnaga üldvõrku
- liitud mõne teenusepakkujaga, kes teeb ise pakkumisi börsile ja juhib su akut
Selle viimase osas abiks see link: https://qilowatt.eu/paindlikkusturg/
Loeb see kelle peos on enamusaktsiad, et ehk siis kes ka ühtlasi omab enamvähem kõiges ainuotsustustõigust, mitte see, et seal on ka miskit kohalikele poetatud. Viimati kui ma vaatasin, siis eelpoolmainitud ettevõtte enamusaktsionär oli üks välismaine fond. Seega pole mõtet mingit udu ajada, et tegemist on mingi koduvillase asjaga. Tegemist on klassikalise väljamaa onuga kelle äristrateegia osa on kohalike kaasamine. Sh ka KOV-idele mingi protsendi maksmine oma ettevõtmiste tuludest libedama koostöö nimel.
Selle koduse akupangajutu peale tahaks näha tasuvusarvutusi kus on ka mainitud seadmete ja süsteemi ehitusmaksumust. Ägedaid hobisi on mul ka, aga ma ei nimeta nendesse rahakallamist investeeringuks.
1 Like
Kui akud väga odavaks lähevad, siis on mõtet. Peaaegu kogu maailmas on kasutusel pump-hüroelektrijaamad, muidugi seal kus pinnamood soosib nende ehitamist. Ja sealkandis on kasutusel ka tuumajaamad, näiteks Jaapanis, Ukrainas, USA-s, Prantsusmaal jne.
Nad täidavad elektritarbimise kõikumise silumise ülesannet.
Kellel siit enamusaktsiad siis on? Vanasti oli enamuseks vaja 50+ protsenti, nüüd on mingi uus matemaatika?
Ok siis vahepeal on olukord tõesti muutunud ja mingi Prantsuse firma on enamusosaluse võtnud. Mis minu silmis siiski ei muuda seda projekti kuidagi Eestile kahjulikuks.
Ega keegi polegi rääkinud mingitest kahjudest. Aga kindlasti pole nende eesmärk varustada meid võimalikult odavalt hinnastatud elektrienergiaga, vaid teostada võimalikult effektiivne väljalüps.
Näita nüüd oma akupargi tasuvusarvutusi ka 
1 Like
Mul on ROI kuskil 5-6% vahel, aga tellisin kalli võtmed kätte lahenduse ka. Kes ise jupid tellivad ja kokku laovad, neil tänaste hindade juures kindlasti üle 10%, vb isegi 15%.
Niikaua kui meil on pidevalt ööpäevasiseselt 100+€/MWh kõikumisi, on tasuvus täitsa kindlalt olemas. Iseasi, kas seda on akude kasuliku eluea lõpuni?
Kst kaua neid kõikumisi veel jätkub. Samas, kombineerituna akud koos PV paneelidega teenivad akud ka siis tulu kui kõikumine on null. Ja mida kõrgemaks lähevad kõikvõimalikud võrgutasud, seda kasulikum on tarbida omatoodangut. Ja seda omatoodangut ei teki ainult suvel, mul oli veebruari toodang 17% majapidamise kuu kogutarbimisest ja ma isegi ei lükanud paneelidelt lund maha. Dets-jaan on jah nutused, siis kattis ca 6% ainult ära, päevad on lühikesed ja pilved paksud.
1 Like
Peab vist veel korra küsima. Kas mingeid reaalseid positiivse lõpptulemuse vaibiga arvutuskäike ka näha saaks. Selliseid kuhu on sisse kirjutatud ka süsteemi soetuse ja ehitusmaksumuse amortisatsioonikulu. Seda, et mingi viiekohalise numbri eest (mille esimene number ei pruugi 1 olla) soetatud PV+akupank süsteem võimaldab ööpäevas elektrilt kolm eurot kokku hoida - selles ma ei kahtlegi.
2 Likes
Suure suuga päevakauplejaid on ennegi nähtud. St ma pole isiklikult viimase 30 aasta jooksul ühtegi inimest näinud, kes suudaks päevakauplemisega üle kahe kuu vastu pidada. Ja arusaamatu on, miks kauplemiseks selline keeruline instrument, kui oskused on olemas? Oskused ju peavad olema, kui sellise asja peale minna. See toodab ainult siis, kui õigel ajal õige positsiooni võtad? Kus on Charlie? Ehk selgitad meile kuidas elekreituru vastu positiivset treidi teha?
Elektrituru vastu on väga lihtne positiivset treidi teha, 2 liitumist kõrvuti, ühele börsipakett ja teisele fix ning nende vahele automaatlüliti. Tarbimine toimub sealt mis hetkel odavam. Tööstustele ja büroohoonetele täiesti tehtav asi.
1 Like
Ma tahaks kohe jälle selle “äriidee” teostatavuse arvutusi nõudma hakata. Liitumispunkt ju ilma rahata ei teki, ning reeglina on neil ka mingi tarbimismahust sõltumatu kuutasu küljes.
2 Likes
Finantsportaali foorumis on veiidi üllatav lugeda kaebust, et jälle tuleb üks välismaa vereimejast kapitalist siia ja koorib pärismaalastelt seitse nahka selle äriga. Huvitav, mis takistab kohalikel raha kokku panna ja sama äri teha, kui kasum nii rasvane tundub?
4 Likes
Ee, kas mul jäi midagi matemaatikas õppimata? Et tootmata energiat juurde läheb kulu väiksemaks?