Soomes on 1 geoterm jaam, 2 a. noor, Vantaal. Maakütet selle tavamõttes kasutatakse muidugi aga see vist pole päris see. EGT(!?) on teinud Soome kohta ülevaate 2021 kui seda Vantaa 2600 MW jaama polnud veel. See kah veidi vana pilt:
Hästi pickitud cherry, aga kopeeri siia tõe huvides nüüd ka sama artikli viimane lõik.
1 Like
Just tulid pelleteid põletava UK suurima el. jaama omaniku Draxi tulemused…irw.
Drax banked more than £800 million of green subsidies from UK billpayers last year, helping to propel the power company that critics call Britain’s biggest polluter to record profits of almost £1.1 billion.
Co. also disclosed that it was in talks to prolong the life of its controversial wood-burning power station through the 2030s by striking a deal to supply a new data centre at its North Yorkshire site. It owns Britain’s biggest power station and relies on renewable energy subsidies to cover the costs of burning biomass wood pellets.
Drax calls itself a renewable and low-carbon power source on the basis that the carbon released by burning wood is absorbed by newly planted trees: so-called unabated biomass.
Its subsidy haul increased last year to £801 million, the highest since 2021, as lower wholesale power prices meant it received greater top-up payments from consumers.
That helped it to deliver adjusted earnings before interest, taxation and other charges of £1.06 billion, up from £1.01 billion a year earlier, and the highest on record. Drax power station accounted for £814 million of this, up from £703 million a year earlier, even after paying a £25 million penalty levied by the energy regulator for failing to provide accurate data on the Canadian wood it uses.
Its existing subsidy contracts expire in March 2027 and earlier this month the group struck a deal with the government that will see energy consumers pay an estimated £500 million a year to keep the plant operating for another 4 years. The government argued that the power station, which generates about 5% of the country’s electricity, was necessary to help keep the lights on. The deal the government struck to keep the plant running until 2031 will roughly halve the subsidised hours that Drax can operate. Fitting plant with carbon-capture tech would be contingent on the plant securing a further package of subsidies.
1 Like
Avalik artikkel, sobib siia teemasse. Eks igaüks loeb ise.
Tänane hind kohati 35 senti kwh koos käibemaksuga. Võrdluseks, 2020. sai sõlmitud fix leping mitmeks aastaks, hinnaga ca 4 koma midagi senti
3 Likes
Kas ma saan õietu aru, et Sunli paneb püsti akumulaatori, millega ta hakkab meild lüpsma? Et ostab turult odavalt, siis ootab kui kallis ja müüb meile? Milline üllas idee? Kas ikka rohetoetust neile makstakse?
4 Likes
Miks sa seda lüpsiks nimetad? See on ju börs. Börsil ostetaksegi odavalt ja müüakse kallilt. Kui piisavas mahus akusid turule siseneb, hakkavad kõrvalnähtusena tipuhinnad langema ehk siis kõik saavad oma ööpäeva keskmise kulu väiksemaks. Win-win?
4 Likes
Mis on salvestite kasutegur? Tegelikult võetakse turult elektrit vähemaks ja keegi saab selle pealt veel kasumit ehk elekter läheb keskmiselt kallimaks. Lose-lose lahendus.
4 Likes
Salvesti kasutegur on laias laastus 90%. Tegelikult ei võeta turult elektrit vähemaks, sest kui ostetakse ööpäeva madalaima hinnaga, tähendab see seda, et sellel tunnil on toodangut rohkem kui nõudlust ja see surub hinnad alla. Suvel on isegi miinushinnad tavaliseks saanud ja just neil tundidel need akud siis ka täis laetakse, et siis õhtul tühjendada. Ja ärgem unustagem, et akuga teenimiseks peab olema piisav spread tipuhinna ja põhjahinna vahel. Kui seda pole, ehk siis toodangu ülejääki pole, ei hakka keegi sul aku tsüklit raiskama.
2 Likes
Ja kui see elekter kallimalt turule tuleb, siis see surub hinna üles. lol. “tegelikult”.
Nende jaoks, kes ei saa oma tarbimist hinna järgi juhtida, läheb odavamaks.
Neil, kes saavad - kallimaks.
Mis juhtub elektrihindadega kui kõrgema tunnihinnaga ajale lisandub pakkumist?
Kuna neid, kes ei saa oma tarbimist juhtida, on rohkem kui neid kes saavad, siis on selge, et tipuhindade allatoomisest enamik võidab.
Eesti vajab rohkem juhitavat võimsust, sellega on kõik nõus. Ja akupangad on üks selle komponent - kui võimsusust üle, laeme akusid, kui on puudu anname akudest võrku. Praegu pole veel akusid piisavas mahus, et börsihinnas reaalselt mingeid muutusi tekiks ja ainult akude peale kogu juhitavat võimsust ka üles ehitada pole mõistlik. Aga ma usun siinse foorumi rahvas saab üldiselt ikka aru, et need akupangad teenivad lisaks aku omanikule ka üldsusele laiemat kasu. Kuni sageduse reguleerimiseni välja. Akud ei tooda energiat, kuid ometi saavad need olla kasulikud ööpäevase hinnakõikumise silujana.
1 Like
Kuskohast on tulnud mõte, et kui väljamaa onu paneb püsti akupanga, et siis tema eesmärk selle akupangaga on kõrgemat hinda alla tuua, mitte aborigeenidelt kazummi välja lüpsta?
Ja üleüldse kas kuskil on mulle teadmata toimunud akutehnoloogias mingi läbimurre ja akust on saanud mingi odav ja keskkonnasõbralik ning kauakestev toode millede peale võib meie elektrivõrgu stabiilsust rajada? Või on ikkagi nii, et kogu selle jama alustalaks on rohetoetused ning kui asja elukaar või kasumlikkus läbi, siis väljamaa onu kaob kui tina tuhka ja laga jääb meie koristada?
8 Likes
Silumine võib vabalt välja näha nii, et odavate aegade hind tõuseb ja kõrgete aegade hind langeb. Väga kahtlaselt kõlab mõte, et aku laadimise lisatarbimine üldse selle aja hinda ei tõsta. Elektribörsi maagilise hinnakujunduse tõttu ei oskaks küll otse arvata, kumb suuremaks osutub.
Kindel on aga see, et iga laadimistsükliga läheb osa energiat kaotsi ja akupanga omanik tahab oma investeeringu tagasi teenida.
1 Like
Kogu kapitalism põhinebki kazummi maksimaalsel lüpsmisel. Lihtsalt, mida rohkem on lüpsjaid, seda vähem õnnestub lüpsmine.
3 Likes
Kui akupankasid lisada sellises koguses, et Narva jaamade võimsusega võrdlema saab hakata, siis neid tonne ikka tekib ja mitte vähe. Kõik seni kokku löödud numbrid jäävad sellest paari suurusjärgu võrra väiksemaks.
1 Like