Palun paranda siis need 3 valeväidet õigeks, oleks huvitav sinu arvamust lugeda.
- Ehitusmaksumus ei ole tuumajaama puhul teisejärguline
- Kütuse maksumus on väga väike, võrreldes ehitusmaksumusega
- Pika perioodi peale jagunevad just kulud kütusele, mitte ehitusele
Kuskilt meelde jäänud, et tuumajaamal kütuse hind on 1,5-2 eur MWh. Kõlab loogiliselt, kuna välja saavad müüa soomes viiekaga.
Neid vastuseid lugedes tundub mulle, et me saame lõpuks ikka sama moodi aru.
Kui tuumajaamas toodetud elektri lõpphind on kordades madalam kui gaasijaamas toodetud elektri hind aga ehitumaksumus vastupidi kordades kallim, siis minu mõttes see tähendabki seda, et ehitusmaksumus on teisejärguline (lõpphinna vaates) ja esmajärguline on jooksvalt kuluva kütuse hind mis määrab lõpphinna.
Kindlasti on tore igalühel uuesti uut ja oma jalgratast leiutada, kuid diskussiooni kvaliteedi huvides võib mõnikord ka juba leiutatud jalgratastele peale vaadata.
vt.
Ehitusmaksumuse hind – raha hind. Ma pole nii kõva tegija, et teaks, mis prossa küsitakse, kui lähed ja ütled - paluks 50 milkut 50neks aastaks. Keegi valgustab?
Puust ja punaseks:
Tuumajaama püsikulu on väga kõrge ja kütusekulu väga madal. Kui jaam seisab, pead selle ehituseks võetud laenu ja intresse ikka kinni taguma ja selle kulu müügiperioodi hinnale otsa väänama, et ots-otsaga kokku tulla. Seega määrab tuumaelektri lõpphinna põhiliselt jaama capacity factor.Mida madalamaks see praktikas kujuneb, seda kõrgem saab olema tuumaelektri lõpphind. Ideaalis peaks tuumajaam kogu aeg oma nominaalilähedase võimusega uhama ning kõik oma toodangu suutma maha müüa. Sellest tulenevalt on tuumaenergia sobilik ainult baasvõimsuseks, mitte juhtitavaks- või avariivõimsuseks ning selliselt, et müük on aastakümneid ette (tööstustarbijate) lepingutega kaetud.
Gaasijaam on skaala teises otsas - püsikulu on madal ja kütusekulu kõrge. Kui jaam seisab või töötab madala capacity factor-iga, pole sellest midagi hullu ja lõpphinnale seisakud suurt lisa ei tekita. Ideaalne lahendus nendeks perioodideks, kus tarbimine on tavapärasest kõrgem või on turul avariilise olukorra tulemusel tekkinud defitsiit. Lisaks on gaasijaamade (eriti kolbjaamade) võimsus väga kiirelt skaleeritav.
Lähenemine, et A või B on primitiivne ja toob mõlemal juhul kõrge keskmise lõpphinna. Küsimus taandub hoopis sellele, milline on optimaalseim energialiikide mix ning siin tuleb lisaks tuumale/gaasile arvestada ka teisi võimalikke turutegijaid (import/taastuv/salvestus/põlevkivi).
No aga küsi endalt, millise intressiga sa soostuksid andma ülipika perioodiga laenu näiteks sellisele ettevõttele.
Tead, ma ei ole eriti hea bilansi lugemises, aga nagu ma aru saan, siis teevad 2 milkut miinust aastas? Või olen mina loll ja pean minema raamatupidamise kursustele?
Tähtis pole, mitu milkut sa aastas ära põletad, tähtis on see, mitu milkut “rohepesutoetust” sulle igal aastal juurde antakse?
Väga hea selgitus! Seda olen ka püüdnud selgitada, et see lähenemine, et katame tuule ja päikese puudumise ainult gaasiga tulevikus on kõige kallim üldse. Optimaalne mix tuleb välja ehitada. Ilmselt soomes on see üks optimaalsemaid.
Soomet ei saa hästi eeskujuks võtta sest neil on mitmed eelised, mis meie puhul ei päde, nagu arvestatav hüdroenergia võimsus + rasvased kaablid naaberriikidesse (mida ei saa ankrutega üles künda), kus on palju hüdrot ja tuule-energiat ning tagatipuks asjaolu, et nende geotermaalne gradient on kõvasti soodsam, kui meil. Kui Soomes tuleb mõistliku soojussalvestusega kivimiteni jõudmiseks puurida 200-300 meetri sügavusele, siis Eestis on see 500-600 meetrit, mis lükkab Eesti projektide tasuvuspiiri palju kõrgemale. Tuumaenergia eksistents Soomes on võimalik põhjusel, et seal on piisavalt energiamahukat tööstust (ennekõike metsatööstus), mis suudab igal ajahetkel toodangust lõviosa ära tarbida. Eestis on muna ja kana probleem, et energiamahukat tööstust pole põhjusel, et pole jaama ja jaama seetõttu, et pole tööstust. Kuidas need mõlemad samal hetkel tekkima panna, käib üle minu mõistuse. Ka ei piisaks tööstusele ainult ühe reaktoriga jaamast, sest vaevalt oleks keegi nõus kaks kuud tootmisseisakut pidama, kui reaktorihooldust tehakse.
Tee mis tahad, aga Eesti jaoks pole kuskilt otsast lähima kümnendi jooksul ühtegi tõsiseltvõetavat valguskiirt paistmas. Gaasijaamad on lihtsalt paratamatus, kui me varsti täiesti pimedas ei taha kükitada või kui ei juhtu ime, et põlevkivilt kvoodid maha võetakse (ja ka siis tuleks põlevkivijaamade renoveerimisse mehine rahasüst teha). Tuule, päikese ja salvestuse olemasolu leevendab seda olukorda, et me kogu aeg ei peaks gaasi kärsatama. 3 kuud kallist elektrit on ikka natuke parem, kui 12 kuud kallist elektrit.
Siin nüüd vaidlen vastu, optimaalne mix ongi iga riigi looduslikest ja muudest teguritest lähtuvalt selle riigi ainuomane mix. Eesti peab oma mixi suutma ise välja arvutada ja anlüüsida. Gaasijaamad ei ole mingi paratamatus. Meil on võimalik koospõletamisega põlevkivi+uttegaas+puiduhake võimalik gaasist palju odavamalt puudujääk katta.
Puiduhakkeenergeetika jätkusuutlikkuse tagamiseks peaks olema kohapealne väetisetööstus. Paraku on väetiste (ja eriti lämmastikväetiste) tootmine omakorda väga energiamahukas tööstus, mis loob spiraali, kus suur osa sellest samast energiast, mis tuleb, läheb ringiga kohe jälle väetisetootmisele. Natuke selline igiliikuri moodi asi tuleb välja. Ja lisaks maksad LULUCF tõttu ennast brüsselile lolliks. Põlevkivi aga saab varsti üldse ban-i.
No aga gaas ju on juba bani saanud, aastaks 20235 peab gaasi põletamine elektri tootmiseks olema lõppenud.
ei lase parandad 2035 on õige
On Soomes reaalselt mõni selline salvesti kasutuses? Või see on näide sellest, kuidas Soomalstel on Eestist paremad tingimused millegi jaoks, mida kumbki ei kasuta?
Täpsustan: 3035 aastaks peab olema lõppenud taastumatutest allikatest pärineva gaasi põletamine. 2035 aastani on tänasest kümme aastat ja olemasolevad võimsused ei kata vajadust selle ajani. Mis me siis peale hakkame?
Ei viitsi numbreid otsida, aga Soomes on minu arust sitaks geotermaalsel energial põhinevaid küttelahendusi võrreldes Eestiga. Nii eramute kui ettevõtete küttel. Jah, elektrit sel teel ei toodeta ning elektritootmise statistikas see ei kajastu, aga vähendab märgatavalt elektrikütte vajadust. Soojusest elektri ja seejärel elektrist soojuse tegemine on üks kõige mõttetumaid asju üldse.