Miks sa seda lüpsiks nimetad? See on ju börs. Börsil ostetaksegi odavalt ja müüakse kallilt. Kui piisavas mahus akusid turule siseneb, hakkavad kõrvalnähtusena tipuhinnad langema ehk siis kõik saavad oma ööpäeva keskmise kulu väiksemaks. Win-win?
4 Likes
Mis on salvestite kasutegur? Tegelikult võetakse turult elektrit vähemaks ja keegi saab selle pealt veel kasumit ehk elekter läheb keskmiselt kallimaks. Lose-lose lahendus.
4 Likes
Salvesti kasutegur on laias laastus 90%. Tegelikult ei võeta turult elektrit vähemaks, sest kui ostetakse ööpäeva madalaima hinnaga, tähendab see seda, et sellel tunnil on toodangut rohkem kui nõudlust ja see surub hinnad alla. Suvel on isegi miinushinnad tavaliseks saanud ja just neil tundidel need akud siis ka täis laetakse, et siis õhtul tühjendada. Ja ärgem unustagem, et akuga teenimiseks peab olema piisav spread tipuhinna ja põhjahinna vahel. Kui seda pole, ehk siis toodangu ülejääki pole, ei hakka keegi sul aku tsüklit raiskama.
2 Likes
Ja kui see elekter kallimalt turule tuleb, siis see surub hinna üles. lol. “tegelikult”.
Nende jaoks, kes ei saa oma tarbimist hinna järgi juhtida, läheb odavamaks.
Neil, kes saavad - kallimaks.
Mis juhtub elektrihindadega kui kõrgema tunnihinnaga ajale lisandub pakkumist?
Kuna neid, kes ei saa oma tarbimist juhtida, on rohkem kui neid kes saavad, siis on selge, et tipuhindade allatoomisest enamik võidab.
Eesti vajab rohkem juhitavat võimsust, sellega on kõik nõus. Ja akupangad on üks selle komponent - kui võimsusust üle, laeme akusid, kui on puudu anname akudest võrku. Praegu pole veel akusid piisavas mahus, et börsihinnas reaalselt mingeid muutusi tekiks ja ainult akude peale kogu juhitavat võimsust ka üles ehitada pole mõistlik. Aga ma usun siinse foorumi rahvas saab üldiselt ikka aru, et need akupangad teenivad lisaks aku omanikule ka üldsusele laiemat kasu. Kuni sageduse reguleerimiseni välja. Akud ei tooda energiat, kuid ometi saavad need olla kasulikud ööpäevase hinnakõikumise silujana.
1 Like
Kuskohast on tulnud mõte, et kui väljamaa onu paneb püsti akupanga, et siis tema eesmärk selle akupangaga on kõrgemat hinda alla tuua, mitte aborigeenidelt kazummi välja lüpsta?
Ja üleüldse kas kuskil on mulle teadmata toimunud akutehnoloogias mingi läbimurre ja akust on saanud mingi odav ja keskkonnasõbralik ning kauakestev toode millede peale võib meie elektrivõrgu stabiilsust rajada? Või on ikkagi nii, et kogu selle jama alustalaks on rohetoetused ning kui asja elukaar või kasumlikkus läbi, siis väljamaa onu kaob kui tina tuhka ja laga jääb meie koristada?
8 Likes
Silumine võib vabalt välja näha nii, et odavate aegade hind tõuseb ja kõrgete aegade hind langeb. Väga kahtlaselt kõlab mõte, et aku laadimise lisatarbimine üldse selle aja hinda ei tõsta. Elektribörsi maagilise hinnakujunduse tõttu ei oskaks küll otse arvata, kumb suuremaks osutub.
Kindel on aga see, et iga laadimistsükliga läheb osa energiat kaotsi ja akupanga omanik tahab oma investeeringu tagasi teenida.
1 Like
Kogu kapitalism põhinebki kazummi maksimaalsel lüpsmisel. Lihtsalt, mida rohkem on lüpsjaid, seda vähem õnnestub lüpsmine.
3 Likes
Kui akupankasid lisada sellises koguses, et Narva jaamade võimsusega võrdlema saab hakata, siis neid tonne ikka tekib ja mitte vähe. Kõik seni kokku löödud numbrid jäävad sellest paari suurusjärgu võrra väiksemaks.
1 Like
Seda ideaaltingimustes ja vaba ligipääsuga turul. Elektrivärgist on aga saamas riikliku monopoolse turu asemel piiratud ligipääsuga oligopoolne turg.
Juured: Mis ekre silte sa siin juba mulle otsaette kleepimas oled?
Ma pakun, et kui akupankade tehnoloogia oleks mingi ime läbi kättesaadav (odav) ja kasutatav juba aastakümneid, oleks need juba nõukogude ajast kasutusel ning Kruonise pumphüdroelektrijaama asemel laiutaks Ignalina tuumajaama kõrval üks suur akupank. (Ka Narva hüdroelektrijaam täidab Leningradi tuumaelektrijaama kompleksis sama ülesannet mis Kruonis.)
Ning siis oleks üsna palju probleeme lahendunud, probleemsed kohad oleks ainult need tuulevaiksed sombused pimedad ajad talvel.
Aga kuna selliseid akupanke pole ikka veel, siis käib lihtsalt lõugade laksutamine ja tulevikust unistamine.
Need paar akupanka mida Riik Eestis rajab, on mõeldud elektrisüsteemi stabiilsena hoidmiseks, mitte elektrihindade silumiseks.
2 Likes
Tsitaat Kuskohast on tulnud mõte, et kui väljamaa onu paneb püsti akupanga, et siis tema eesmärk selle akupangaga on kõrgemat hinda alla tuua, mitte aborigeenidelt kazummi välja lüpsta?
Ma ütlesin, et kõrvalnähtusena hakkavad tipuhinnad langema. Kõrvalnähtus mitte eesmärk.
Sunly pole väljamaa onu, seal investorite ringis ikka kohalikku kapitali piisavalt ja juhtkonnas eestlasi.
Btw, mul on ka akupank ja “lüpsan turgu” sellega. Ma pole samuti eesmärgiks seadnud börsil kõrgemat hinda alla tuua, eesmärk on alati olnud ikka teenida investeeringult. Akud on niivõrd palju odavamaks läinud viimase 2 aastaga, et täna on asjal jumet. Iseasi kui kaua prügikaladel lastakse toimetada. Kui tuumajaam valmis saab, pole akudel ilmselt enam mõtet.
1 Like
kas selle pakkumisega (ja pakkumispõhjal tekkivate hindadega) ei ole mitte nii, et pakkumise peavad esitama tootjad? aga kas akupargid/-pangad kvalifitseeritakse ‘suur-tootjateks’, kes peavad oma pakkumisehuvi ja-hinna turule ette teada andma või pigem a’la ‘mikro-tootjateks’, kes müüvad selle hinnaga, mis ‘suur-tootjate’ pakkumiste põhjalt tolle ajavahemikku hinnakirja tekkis? 
esimesel juhul võiks hinnatipule mõningane mõju olla, teisel juhul on minuarust mõju pigem ainult ettevõtte kasumirea paisumisele ja hinnatipu mõjutamine võib jääda ainult PR-jutukeste pärusmaaks …
Päev-ette turul osalevad jah elektri tootjad. Samas akuparkide haldur saab osaleda nii seal kui intra-day 15 min turul. Kui sul on oma akupank ja tahad sellega miskit teenida ilma börsi liikmeks saamata, siis on 2 varianti:
- müüd börsihinnaga üldvõrku
- liitud mõne teenusepakkujaga, kes teeb ise pakkumisi börsile ja juhib su akut
Selle viimase osas abiks see link: https://qilowatt.eu/paindlikkusturg/
Loeb see kelle peos on enamusaktsiad, et ehk siis kes ka ühtlasi omab enamvähem kõiges ainuotsustustõigust, mitte see, et seal on ka miskit kohalikele poetatud. Viimati kui ma vaatasin, siis eelpoolmainitud ettevõtte enamusaktsionär oli üks välismaine fond. Seega pole mõtet mingit udu ajada, et tegemist on mingi koduvillase asjaga. Tegemist on klassikalise väljamaa onuga kelle äristrateegia osa on kohalike kaasamine. Sh ka KOV-idele mingi protsendi maksmine oma ettevõtmiste tuludest libedama koostöö nimel.
Selle koduse akupangajutu peale tahaks näha tasuvusarvutusi kus on ka mainitud seadmete ja süsteemi ehitusmaksumust. Ägedaid hobisi on mul ka, aga ma ei nimeta nendesse rahakallamist investeeringuks.
1 Like
Kui akud väga odavaks lähevad, siis on mõtet. Peaaegu kogu maailmas on kasutusel pump-hüroelektrijaamad, muidugi seal kus pinnamood soosib nende ehitamist. Ja sealkandis on kasutusel ka tuumajaamad, näiteks Jaapanis, Ukrainas, USA-s, Prantsusmaal jne.
Nad täidavad elektritarbimise kõikumise silumise ülesannet.
Kellel siit enamusaktsiad siis on? Vanasti oli enamuseks vaja 50+ protsenti, nüüd on mingi uus matemaatika?
