Siiski ei viitsitud lugeda…
Panen siis siia paar lõiku:
1 Like
Ehk siis jõuluvana mängib Eesti riigile kuuluv firma, kes maksab osa paketifiximise kuludest kinni. Kui suur on jõuluvana toetatav osa, artiklist ei selgu.
See “numbrimaagia” on ju vana hea IBM 1970ndate lõpupoole. Turg oli kindlalt peos, bossid, poolbossid ja veerandbossid käisid nõukadel, demosid teineteisele assistentide poolt ette valmistatud slaide ühte ja samade äegdatate numbritega, mis olid võetud eelmisest ettekandest ja patsutasid üksteisele õlale – vaat kui ägedad me oleme. Reaalsusega polnud sellel, muidugi mitte suuremat pistmist. Ühest servast “minid” ja teisest servast “tööjaamad” hakkasid juba turuosa kõvasti “ära hammustama”. Aga mis muret “mainframede” osas oleme me 100% liidrid, muid koledaid numbreid polegi vaja vaadata.
Vist said ikka valesti aru. Jõuluvana mängivad Eesti tarbijad: nende rahakotist on see pool miljardit võetud viie aasta jooksul. Elering on lihtsalt vahendaja. Miks selline süsteem, ma ei tea. Samas kui süsteem on selline, siis miks mitte seda ära kasutada nii nagu see mõeldud on, et Elering maksab osa rahast tarbijatele tagasi fikseeritud pakettide kaudu? Praegu tundub, et kõik on nii suured patrioodid ja maksavad nui neljaks kõrge börsi hinna kinni “sest nii on õige” ja kellegi arvates “kõige soodsam”.
Omaette küsimus, miks Elering pole tolle poole miljardi pudelikaelatasu eest ESTLINK3 ehitanud, selleks see ju ka mõeldud on muuhulgas.
1 Like
See FTR vist eriti ei toimi. Kellegi intervjuust (vist Allikson) jäi kõrva, et seal liiguvad väga väikesed kogused kuna hinnad on kõrged, võin eksida aga mingi periood vist ainult 11MW mingi selline suurusjärk.
no mida iganes — kes tahab maksab 20 senti börsi elektri eest ja kes tahab maksab 10 senti fikseeritud elektri eest. Ma ei pea tõesti teadma, kelle või mille arvelt see kokkuvõttes tuleb. Ise ei tunne end vargana, mina kasutan avalikke veebilehti elektri hindade võrdlemiseks ja lepingute sõlmimiseks / pakettide muutmiseks.
2 Likes
Kas sul oleks palun võimalik välja tuua, millise meetodiga leidsid börsihinna kulu, kui sa ise tegelikult ei ole enam börsihinna peal?
Minul on börsielekter. Jaanuaris kulus kokku 980,12kWh ja elektri eest maksin kokku 67,73x1,22=82,63EUR ehk kWh hinnaks 0,0843EUR (sisaldab KM-i). Mis hinnaga praegu fikseerida saab?
2 Likes
Elering puhkas Estlink 3 suunal viis aastat jalga peamiselt sellel põhjusel, et Veskimägi jätkas seal juhina ka teise ametiaja. Veskimägi keskendus Läti suunale (sünkroniseerimise vajadus) ning pidas Soome 1000MW ühendust piisavaks. Mida ta tavaolukorras oligi.
Probleem tekkis sellest, et Läti suunaline ülekandevõimsus kasvas tugevdamisega suuremaks kui Soome suunaline, mis tõstis kohaliku Eesti elektrihinna Soome asemel Läti-Leedu tasakaaluhinnani. Tänu gaasi ja CO2 hinnale tõusis viimane aga esimesest palju kõrgemale.
Elering oli ainuke, kes sai hinnaerinevuse teket pikalt ette näha ja nägi ka, aga Veskimägi arvas, et sellest pole probleemi, küll Baltikumi tulevad peagi uued elektritootmisvõimsused ja hinnad ühtlustuvad.
Eleringi juht nägi ettevõtet kui varustuskindluse tagajat, mitte kui elektrihinna mõistlikkuse eest vastutajat.
1 Like
Mul on novembrist alates fikseeritud hind. Veebruar on esimene kuu, kui börsielekter kallim on. Mul on fiksitud 9,63 senti/kWh ilma käibeta. Veebrurari tarbimine tuleb ca. 1,35 MWh ja kuine hinnavõit võrreldes börsihinnaga umbes €90. Arvestan siis ööpäevase keskmise börsihinnaga, n.ö. kirvemeetodil
Sendisaagijad
1 Like
Õige meetodiga (kaalutud keskmine), korrutasin iga tunni tarbimise antud tunni hinnaga ja liitsin börsi marginali. Minu tarbimise aritmeetilne keskmine hind koos marginaliga tuleb 12 senti. Jaanuari börsihindade aritmeetiline keskmine (ühtlase tarbimise korral) tuleb 9.202 * 1.22 = 11.22 senti + marginaal. Ehk minu tarbimine oli (keskmiselt) suht ühtlaselt ära jaotatud. Sa ilmselt laadisid (öösiti) odava elektri ajal autot vms, kuidas muidu börsi aritmeetiliselt keskmisest 40% soodsamalt said? Maja kütmist ma ei oska niimoodi reguleerida, et ainult öösiti kütta ja päeval temperatuur ei langeks.
Üsna loogiline jutt kuni viimase lauseni.
Ettevõtte juht peaks üldiselt tegema seda, mida temalt oodatakse. Ootused seab suures ettevõttes nõukogu. Kui nõukogu ütleb, et “sinu roll on olla varustuskindluse tagaja” siis seda sa teedki. Tegevjuhi ülesanne ei ole sellest kokkulepitud eesmärgist kõrvale vaadata või hakata endale määratud rolli oma parema äranägemise järgi laiendama, ega investeerima kolmandasse-neljandasse suunda, mis põhieesmärki tingimata täita ei aita.
Ma väidan, et Eleringile ei pannud keegi seda ülesannet “hoida elektrihinnad madalal”, sest enne 2022. aastat isegi ei osanud keegi ette kujutada, et niimoodi võib energiahindadega lappama minna. Elering võis neid ohte isegi mingil hetkel ette näha, aga kui konkreetset ülesannet omanikult selle probleemiga tegeleda ei tule, siis ei ole see juhatuse ülesanne ja öelda nüüd tagantjärele, et “Elering oleks pidanud 5a tagasi tegema” on selline täppisteadus, nagu selle tagantjärele tarkusega ikka on.
Rohepööra kogub tuure ja läheb üha pöörasemaks, ilmselt minnakase ka eestis uuele ringile.
Euroopa komisjon leiab, et taastuvate energiaallikate arvu suurendamise ja kiirema kasutuselevõtu toetused toovad märkimisväärset kasu ka tarbijatele, kuna need soodustavad energiatõhusamate lahenduste kasutamist, aidates 2030. aastal säästa kuni 162 miljardit eurot aastas. Koostöös Euroopa Investeerimispangaga väljatöötatav Euroopa Liidu tagatisskeem aitab vähendada energiatõhususe teenustesse tehtavate investeeringute riske ning hõlbustab juurdepääsu tõhusamatele seadmetele ja toodetele, mille kasutusiga on pikem.
Kui oma tarbimist juhtida pole võimalik/soovi, siis tõepoolest pole börsihinnal suuremat mõtet. Elektriautot mul pole aga maja peab sooja ja ÕV pump kütab 0C ilmaga kõigest 10 tunnil ööpäevas lubades maksimaalselt 8-tunniseid auke. Ise jälgib nii börsihinda kui arvestab ka ööpäevas kõikuva võrgutasuga. Nõude- ja pesumasinad panen lihtsalt käima põhimõttel “07:00ks valmis” (nädalavahetusel seda loomulikult järgima ei pea).
Eleringi juht võttis justnimelt suuna investeerida kolmandasse-neljandasse-viiendasse suunda. Mis see gaasitaristu krabamine Eleringi majandada muud on.
Tänasel päeval on Elering õige-õige mitme rolliga:
- elektri süsteemioperaator
- elektri ülekandevõrgu operaator
- piiriülese elektrivõrgu operaator
- elektrituru regulaatori funktsioonis st. vastutus varustuskindluse eest
- gaasivõrgu majandaja
- riigi poolt määratud koormiste arveldaja (taastuvenergia aktsiis, stabiilsusreserv)
- elektrilepingute ja mõõtmisteenuste andmeladu / clearinghouse
- avariielektrijaama operaator
Isiklikult ei ole väga veendunud, kas kõik need funktsioonid peavad ühes kontoris koos olema.
Sellest tulevad minu arvates mingid ebakõlad nagu näiteks piiriülese ülekoormustasu kasutamine kaoelektri kinni pappimiseks selle asemel, et ehitada selle rahaga välisühendusi või siis ülekandevõrgu kadu vähendada. Loomulikult konkurentsiameti nõusolekul 
Kas keegi teab, kuidas see börsihinna jälgimine ja teatamine käib? Pole ju võimalik, et kõik arvestid täpselt täistunnil oma näidu edastaks, keegi ei suudaks seda liiklust hallata.
Arvestid hoiavad mälus ja kontroller käib küsimas.
Taavi määras ülesanded, Timo noogutas kaasa ja ülejäänd nõukogu liikmed käisid vaid tasu järel.
1 Like
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120359638/selgus-majas-meretuuleparkidega-tasub-oodata
Elektri taskukohasemaks muutmiseks tegeleb komisjon energiaarvete kõigi kolme komponendiga, milleks on võrgu- ja süsteemikulud, maksud ja lõivud ning tarnekulud. Komisjon esitab liikmesriikidele soovitused alandada riiklikke elektrienergia makse ja võimaldada tarbijatel vahetada tarnijaid lihtsamalt odavamate energiapakkumiste vastu.
Tuginedes ELi kehtivatele elektrienergia valdkonna õigusaktidele, toetab komisjon senisest enam ka pikaajaliste tarnelepingute kasutuselevõttu, mis aitaks lõhkuda seose elektri jaemüügiarvete ning kõrgete ja volatiilsete gaasihindade vahel. Võrgutasude vähendamiseks teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele metoodika, millega tagatakse, et võrgutasud kajastavad paremini energiasüsteemi kulusid, stimuleerides võrgu kasutamist võimalikult tõhusalt. Taastuvate energiaallikate arvu suurendamise ja kiirema kasutuselevõtu toetused toovad märkimisväärset kasu ka tarbijatele, kuna need soodustavad energiatõhusamate lahenduste kasutamist, aidates 2030. aastal säästa kuni 162 miljardit eurot aastas.
ELi kõrged gaasihinnad mõjutavad negatiivselt Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Komisjon tugevdab gaasiturgude kontrolli koostöös reguleerivate asutustega ning teeb koostööd usaldusväärsete tarnijatega, et leida uusi konkurentsivõimelisi impordiallikaid. Energialiidu väljatöötamine keskendub integreeritud energiaturgude loomisele, piiriülese kaubanduse edendamisele ja CO2-heite vähendamisele, et kaitsta tarbijaid hinnavolatiilsuse eest.
Hinnastabiilsuse tagamisel on oluline roll varustuskindlusel. Komisjon ajakohastab ELi energiajulgeoleku raamistikku, et tegeleda selliste uut liiki ohtudega nagu küberründed, elutähtsa taristu sabotaaž ja impordisõltuvus. Samuti suurendatakse valmisolekut võimalikuks hinnakriisiks, andes muu hulgas liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas premeerida tarbimise vähendamist tipptundidel ja hoida energiaarved kontrolli all.
Komisjon annab liikmesriikidele soovitusi, kuidas sobivaid hinnavahelepinguid kujundada ning kombineerida neid ka PPA-lepingutega. Lisaks käivitab Euroopa Investeerimispank (EIB) pilootprogrammi, mis aitab tööstustel (ennekõike VKE-del) sõlmida PPA-lepinguid, aidates osaliselt selliseid lepinguid garanteerida.
Need on olulised komponendid, et luua meretuuleparke ja vähendada riigipoolset toetust.
Komisjon soovitab liikmesriikidel vähendada elektri maksustamist juriidilise miinimumini. Võrgutasude puhul annab komisjon suuniseid tariifimetoodika harmoneerimiseks (2025. aasta teises kvartalis).
Komisjon annab suuniseid ka elektrivõrkude ettevaatavateks investeeringuteks (2025. aasta teises kvartalis). Samuti kasvab Euroopa ühishuviprojektide (IPCEI) roll Euroopa tööstuse rohepöörde edendamisel.
Suund on kiirendada rohetehnoloogiaga tegelevate tööstusettevõtete loomist, lihtsustades seejuures rahastamist. Rahastus ise läheb strateegilistesse sektoritesse, nagu vesinikutehnoloogia, akud ja dekarboniseerimine.
Need on olulised väärtusahela osad meretuuleparkidest energia tootmisel, mistõttu on praegu veel liiga vara meretuuleparkide riiklikes toetusmeetmetes kokku leppida. Lisaks tuleb ära oodata, milliseid majanduslikke ja bürokraatlikke leevendusi Euroopa Liit täpsemalt pakub. Seejärel saavad riikide ministrid ja parlamendid ise otsustada, kui palju meretuuleparkidesse investeerida. Seetõttu on mõistlik oodata meretuuleparkide rajamisega, kuni uue tegevuskavaga avanevad uued meetmed.
Mull, mull, mull, … säästa 162 miljardit, … mull, mull, mull, …
Pärast selgub, et mingit täpsemat arvutust ei olnudki.
8 Likes