Eelmise aasta 02.märtsi pilt kui Olkiluoto 3 hooldusesse läks.
Hind tõusis meie tasemele.
Ja ta kordas oma jutus 3 korda sõna “numbrimaagia” 
4 Likes
Huvitav, kas ainult tuumajaamast sõltumine tooks meil kaks kuud kestva hoolduse käigus kaasa lõkkevalguse ja pimedad ööd, või mitte?
Miks “ainult” tuumajaamast? 300+300MW tuumajaamal on suvel kordamööda reaktorid hoolduses. Ega Soomes ka korrag kõik reaktorid tööst väljas ei ole.
2 Likes
Kui Soome ehitab ühe 1600MW tuumarektori juurde, siis kas äkitselt kaob see piripillimine siin foorumis blackouti teemal ära? Või leiab juhm spämmer uue teema mille kallal piripillida?
2 Likes
Kus saab elektrit sellise hinnaga kuuks ajaks ette osta? Ma võtaks hea meelega.
1 Like
See käib vist nii, et lood firma, registreerid firma elektribörsil, ostad soomest vajaliku koguse ja lisaks ostad hinnavahe FTR, et see
eestisse üle kantakse. Kindlasti on siin keegi kes oskab täpsemalt seda protsessi kirjeldada. Aga odavam see vist ei tule, sest kaabli hinnavahega lisab Elering 800%
nagu EE juht hijuti väitis.
1 Like
See spämmer on ikka erakordselt juhm juhus siin - teadmised-kogemused-informeeritus samas suurusjärgus nagu lepavõsal.
8 Likes
Elering ei lisa midagi. Lihtsalt Eesti/Läti/Leedu piirkonna ja Soome piirkonna hindade erinevuse raha panevad Elering ning Finngrid pooleks oma taskusse.
Sa võid neid Estlinki kaablite maabumispunkte Eestis hinna suhtes vaadelda kui veidi eripäraseid elektrijaamu, mis saavad kõrgeima pakkuja hinna “oma toodetud elektri” eest.
1 Like
Ülekandevõrk hakkab lõpuks ka läänemaale laienema. Mis on igati mõistlik ning annab parema võimaluse ka Lääne-Eestis elektrit võrku toota. Lisaks muidugi välisühendusele.
Süsteemioperaator Elering esitas mullu novembris regionaal- ja põllumajandusministeeriumile taotluse algatada eriplaneering, et Estlink 3 tarbeks saaks püstitada Rehemäe-Aulepa 330-kilovoldise kõrgepingeliini ja vajalikud ehitised.
Estlink 3 hakkab randuma Lääne-Nigula vallas Aulepas, kuhu rajatakse konverterjaam, ning sealt rajatakse kõrgepingeliin Rehemäeni.
2 Likes
Huvitav lause selle poolest, et kõik kolm sellega esitatud väidet on vigased.
2 Likes
Palun paranda siis need 3 valeväidet õigeks, oleks huvitav sinu arvamust lugeda.
- Ehitusmaksumus ei ole tuumajaama puhul teisejärguline
- Kütuse maksumus on väga väike, võrreldes ehitusmaksumusega
- Pika perioodi peale jagunevad just kulud kütusele, mitte ehitusele
Kuskilt meelde jäänud, et tuumajaamal kütuse hind on 1,5-2 eur MWh. Kõlab loogiliselt, kuna välja saavad müüa soomes viiekaga.
Neid vastuseid lugedes tundub mulle, et me saame lõpuks ikka sama moodi aru.
Kui tuumajaamas toodetud elektri lõpphind on kordades madalam kui gaasijaamas toodetud elektri hind aga ehitumaksumus vastupidi kordades kallim, siis minu mõttes see tähendabki seda, et ehitusmaksumus on teisejärguline (lõpphinna vaates) ja esmajärguline on jooksvalt kuluva kütuse hind mis määrab lõpphinna.
Kindlasti on tore igalühel uuesti uut ja oma jalgratast leiutada, kuid diskussiooni kvaliteedi huvides võib mõnikord ka juba leiutatud jalgratastele peale vaadata.
vt.
Ehitusmaksumuse hind – raha hind. Ma pole nii kõva tegija, et teaks, mis prossa küsitakse, kui lähed ja ütled - paluks 50 milkut 50neks aastaks. Keegi valgustab?
1 Like
Puust ja punaseks:
Tuumajaama püsikulu on väga kõrge ja kütusekulu väga madal. Kui jaam seisab, pead selle ehituseks võetud laenu ja intresse ikka kinni taguma ja selle kulu müügiperioodi hinnale otsa väänama, et ots-otsaga kokku tulla. Seega määrab tuumaelektri lõpphinna põhiliselt jaama capacity factor.Mida madalamaks see praktikas kujuneb, seda kõrgem saab olema tuumaelektri lõpphind. Ideaalis peaks tuumajaam kogu aeg oma nominaalilähedase võimusega uhama ning kõik oma toodangu suutma maha müüa. Sellest tulenevalt on tuumaenergia sobilik ainult baasvõimsuseks, mitte juhtitavaks- või avariivõimsuseks ning selliselt, et müük on aastakümneid ette (tööstustarbijate) lepingutega kaetud.
Gaasijaam on skaala teises otsas - püsikulu on madal ja kütusekulu kõrge. Kui jaam seisab või töötab madala capacity factor-iga, pole sellest midagi hullu ja lõpphinnale seisakud suurt lisa ei tekita. Ideaalne lahendus nendeks perioodideks, kus tarbimine on tavapärasest kõrgem või on turul avariilise olukorra tulemusel tekkinud defitsiit. Lisaks on gaasijaamade (eriti kolbjaamade) võimsus väga kiirelt skaleeritav.
Lähenemine, et A või B on primitiivne ja toob mõlemal juhul kõrge keskmise lõpphinna. Küsimus taandub hoopis sellele, milline on optimaalseim energialiikide mix ning siin tuleb lisaks tuumale/gaasile arvestada ka teisi võimalikke turutegijaid (import/taastuv/salvestus/põlevkivi).
2 Likes
No aga küsi endalt, millise intressiga sa soostuksid andma ülipika perioodiga laenu näiteks sellisele ettevõttele.
Tead, ma ei ole eriti hea bilansi lugemises, aga nagu ma aru saan, siis teevad 2 milkut miinust aastas? Või olen mina loll ja pean minema raamatupidamise kursustele?