Kui tuuleenergiat transportida tuhandete kilomeetrite kaugusele, on seal võrgukaod meeletud, mis tähendab sisulist rahalist kahju. Vähemalt seni kuni ei ole leiutatud ülijuht-elektrikaableid.
Juba ainuüksi Estlink2-e energiakadu on 10%.
Kui tuuleenergiat transportida tuhandete kilomeetrite kaugusele, on seal võrgukaod meeletud, mis tähendab sisulist rahalist kahju. Vähemalt seni kuni ei ole leiutatud ülijuht-elektrikaableid.
Juba ainuüksi Estlink2-e energiakadu on 10%.
Planeeritud on kulutada ca 15mldr sellele punapöördele ning samal ajal on prognoositud, et energia lõpphind pmts ei lange (võib suht kindel olla, et see vastupidi tõuseb). Siis kuidas saab rääkida siiamaani sellest “odavam elekter” annab meile 5 mldr säästu meretuule projektis? Loeb jätkuvalt oma jutupunkte: ühe euro paned slot masinasse ja see viskab sulle kaks kulli tagasi.
Kas see strateegia läheb õpikunäitesse, et ma ajan sulle nii kaua ebaloogiliste seostega vürtsitatud narratiivi, kuni sa hakkad ise oma tarkuses ka kahtlema?
Meile ei ole oluline elektri hind vaid lõpphind kogu selle karavaniga, mis kaasa süsteemist tuleb.
Vbl. oleks kasulikum panna see meretuule kulu mõne ühenduse loomise alla. Ostame elektri mujalt, mis on odavam kui meretuul.
Vähemalt prognoosid on kõvad!
Kliimaministeerium ju arvutas ja leidis, et kui Chuck Norris suudab kahe jääkuubikuga lõkke põlema panna, asi see siis tuuletul pilvisel päeval elanikke vaeseks maksustada. Vaadake suurt pilti, detailid on nõrkadele.
Täna “stuudios on peaminister” saatejuhtide küsimuse peale selle 2,6 miljardit meretuuleparkidele kordas Miihail oma jutupunkte, et on vaja rohkem “odavat elektit” ja ütles õigustuseks, et no näete mis elektri hind viimastel nädalatel on teinud kui tuult ei puhu.
Kuni saatejuht/keegi ei küsi otse, et kas selle meretuulepargi taga on tegelikult 2022 toimunud kokkulepped ja arutelud ning 2023a. Veski … sõlmitud Baltic WC, elektri ekspordi nõue - siis pole ta kodutöö piisav, puudub julgus või suvatsetakse jätkuvalt olla kuulekas.
Seniks kuni see küsimus pole avalik ja selge, on valdav osa teemast huina muina, argumendid-põhjendused muutuvad nagu tuule suund.
Nt. Keldo juba jõudis meretuult põhjendada argumendiga, kuna maismaa projektid on kohanud hiljuti niivõrd suurt vastumeelsust ja takistusi, siis meretuule tegemine on ehk lihtsam.
Aga kuidas seda sai teada juba aastaid tagasi? Ulme ![]()
Pane kindad kätte ja saaks kuskilt otsast alustatud vähemalt?
Tsitaat peaministrisaatest: "Arvutused on üsna suured, üsna ligikaudsed, aga siiski näitavad mingit suunda ja faktid iseenesest kinnitavad,
et küllap need arvutused ikkagi on enam-vähem adekvaatsed"
Ja selliste arvutuste pealt saadi hinnaks 10 aasta pärast 14,9 s (sendi komakoha täpsusega) ![]()
Meil pidi ju päikesepaneelide üledimensioneerimine juba olema. Miks siis tänasel päikesepaistelisel päeval elektri hind niivõrd kõrge on? Kas suur osa päikeseelektri tootjatest ei olegi Nord Pool Spotil pakkumisi tegemas?
Seletan lahti:
Päikesepaneelidega elektri mikrotootjad ja -nanotootjad saavad oma elektri eest väga kallist hinda küsida, samas kui nende osakaal kogu energiatootmises on päikeselistel päevadel päris suur, siis miks nad ei mängi börsil välja kujunevas hinnas rolli?
Ehk siis toimub situatsioon: elektripuudust pole, tootjaid on nii palju, et päikesejaamade kogutoodang suudaks kogu elektri hinna alla suruda, aga kuna need tootjad pole börsil, siis hind alla ei kuku.
Tuulepargid pole enamasti mikrotootjad, nemad on börsil ja siis kukub hind alla küll. Kui tuult pole, on nad mängust väljas.
Ning suured päikespaneelide pargid samuti ei oma piisavat osakaalu, et hinda mõjutada.
Selline situatsioon siis.
Mul ka täna juba üle 70 kwh võrku müüdud ja tuleb 100 täis. Mingil spotil ma ei osale ![]()
Börsil osaleb bilansihaldur, kellele sa müüd. Tema prognoosib kogu oma portfelli pealt. Kui mööda paneb, siis peab ostma päevasiseselt turult juurde või suutma ära müüa. Kui ei suuda, siis maksab bilansienergiat.
Kõige lihtsam on sedasi, et sa joonistad kuhugi tahvlile graafiku, korjad sinna meelevaldsed andmed ja kuna üks graafiku telg näitab aega, siis sobivate andmete sinna kandmisel moodustuva graafiku järgi saabki tõmmata joonlauaga joone, mis näitab täpselt 10 aasta pärast hinda sendi täpsusega. Ametnik pole ju süüdi?
Milline huvi on sellisel bilansihalduril elektri hinda börsil alla lüüa? Miks tal on vaja sedasi prognoosida, et hind alla kukuks?
Miihail peksab järjest segast: Meretuuleparke on vaja sellepärast, et: “/…sellepärast et kui te vaatate reaalselt nüüd energia hinda, siis sellel ajal, kui tuult ei ole, on fossiilidest tulev elekter kallim,” rääkis Michal.
Ehk siis minu küsimus: Kui meil on rohkem tuulikuid, kas siis on fossiilidest tulev elekter odavam (kui tuul ei puhu)?
Ma olen ka jälginud, et bilansihaldurid prognoosivadki päikest alla. Ja see muudab börsi hinna kallimaks kuna kallimad jaamad peavad puudujäägi täitma. Onlines ei näe aga eelmise kuu andmeid vaadates on näha. Ma ei ole suutnud muud vandenõu teooriat välja mõelda, kui see, et ületoodang on odavam maha müüa kui puudujääki kallilt juurde osata. St. et nende kallimate jaamade allakoormamise kinni maksmine on odavam kui toodangu kinni maksmine. Loogiline ka, sest kütust ju ei kulu, saavad ainult kasumi osa.
Päikesepargid on täna veel lume all, vähemalt need kaks mille info minule sisse jookseb.
Tänase päikesega peaks küll kõik paneelid puhtaks olema sulanud. Enda väike jaam on täna saavutanud ca 60% suvisest võimsusest ja on praeguseks oma 25-30% suvisest tavapärasest tootmismahust tootnud (päevad on lühikesed veel)
Ei ole.