Generaatorid peaks kõikidel juhtudel sarnased olema, hoolimata kus vesi auruks tehakse. Kasutegur mälujärgi 30-33%, vahet pole. Vahe tuleb sisse sellest, millega vee keema ajad e kütuse hind (ja lisaks moodsad smaksud jms). Tuumajaamas kütuse hind imeväike per MW.
To: Uiboupin-Toomas. Tuumakütuse hind võib väga väike olla, aga kuna kogu tuumajaama rajatis on maksma läinud röögatu summa, siis tuleb sellest jaamast ka võimalikult kõike välja pigistada.
1 Like
Kust tuumakütus euroopasse tänapäeval tuleb, tiblalt?
Edit.: miski tõenäosus isegi, et ei tule: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_uranium_production#World_Nuclear_Association_(2022) - see muidugi kaevandamise data, rikastajaid vähe.
Rosatom says it supplies 17% of the world’s nuclear fuel. The U.S., the largest producer of nuclear energy, relies on Russia for 20% of its enriched uranium, although that is limited by an import cap that pre-dates Russia’s invasion of Ukraine. A pilot programme in Ohio successfully produced HALEU and a request for proposals was launched in January. Today’s nuclear plants typically rely on uranium enriched to 5% purity. Congress is also poised to cut imports of Russian uranium.
Soomes on päris kõrge elektriaktsiis.
Ei ole kordagi kuulnud, et uraani müük oleks venemaale eriline sissetulekuallikas. Pigem paistab tulus olevat vene tuumajaamade müük, ehk siis nende rajamine teistesse riikidesse.
Maailmas suurim uraanitootja peaks olema Kasahstan, aga ma ei tea kui suur osa sellest on venemaa käpa all. Kasahstan toodab 2,8 korda rohkem uraani kui teisel kohal olev Kanada. https://www.nasdaq.com/articles/top-10-uranium-producing-countries-updated-2024
Sillamäel on toorium, mitte uraan. Väidetavalt küll tulevikutooraine, aga seni minuteada ühtki (väljaspool laborit) töötavat eksemplari pole.
Kuidas saab riigi raha jagamise arutelu olla kinnine?
Koalitsioon hääletas tuuleparkide arutelu istungi kinniseks
7 Likes
No aga just sai ju;
2 Likes
Jah, sidrunite eest on kõik võimalik.
2 Likes
Kuulsin just raadiost poole kõrvaga, et viimase nädala tuulevaiksetel päevadel tuli tuulikutest 1% tarbimisest.
Mõtisklen endiselt edasi kuidas meid aitaks, kui paneme miljardid alla ja selle tulemusel on meil 2-3 korda rohkem tuulikuid? Siis on vaja tuulevaiksetel päevadel ikkagi 98% elektrist kusagilt mujalt saada. Ehk mis maksab sellises mahus tootmisvõimsuste reservis hoidmine igapäevaselt? Ajal kui tuul juhuslikult puhub?
13 Likes
To: mutionu. Kõige kurvem on asja juures see, et isegi kui meil oleks see maa-alune pumphüdroelektrijaam või paljude poolt kiidetud akupangad Kiisal ja Arukülas, oleks need juba ammu tühjaks “söödud” ning elektrit poleks kusagilt mujalt võtta, kui ainult fossiilidest või puiduhakkest. Viimast muidugi ei jätku, sest see kõik läheb Taanisse või Inglismaale.
3 Likes
Ma olen siin juba aastaid rääkinud - kõik senised projektid kokku liites saame minutid (parimal juhul tunnid), tuulikute puhul on vajalik suurusjärk nädalates. Vastuseks tuleb propellerimeestelt ainult määmäämää.
8 Likes
Seetõttu Kiisa ja Aruküla akupargid ehitataksegi sellel eesmärgil, et need tõstavad elektrivõrgu stabiilsust, suudavad väga kiirelt reageerida võrgus toimuvatele häiretele. Nad ei ole mõeldudki selleks, et need tunnid, kui elektri hind 400+ eurot MWH on, toodaks akud turule odavat elektrit ning Estonian Cell ei peaks oma tootmist kinni panema, mida see just möödunud nädalal tegi.
2 Likes
No vot, sellest pole varem üldse räägitud. Mingi ülekoormustasu on vahel vilksatanud, aga mis see on ja kui suur? 800% rsk.
„Soome ekspordib elektrienergiat hinnaga 11,3 eurot megavatt-tunni eest, aga Eesti impordib seda 92 euro eest. Mis juhtub selle hinnaga kaablis?“ küsis Durejko retooriliselt.
Praeguse elektrisüsteemi ülesehituse juures jääb kahe hinnapiirkonna vahe süsteemihalduritele. Durejko teatel laekus Eleringile eelmisel aastal sel viisil ülekoormustasuna üle 80 miljoni euro. Sama summa jäi ka Soome süsteemihaldurile Fingrid. „Baltikum on toetanud Soome elektrienergia hinda umbes poole miljardiga viimase viie aasta jooksul,“ ilmestas Durejko.
Eesti Energia juhi sõnul peaks valitsus mõtlema, kuidas riikide vahel tekkivat ülekoormustasu jagada ühiskonnaga, mitte jätma seda täismahus süsteemihalduritele. „Me peaks mõtlema, milline regulatsioon ja toetusskeem on tulevikus ühiskonnale kõige kasulikum. Praegune süsteem ei ole seda, kui me ei oska seda raha paremini kasutada meie majanduse arendamiseks,“ rõhutas Durejko.
Regulatsiooni järgi peaks süsteemihaldurid seda ülekoormustasu kasutama uute ülekandevõimsuste rajamiseks, mis pudelikaela eemaldaks. „EstLink 2 valmis 2014, see on 10 aastat tagasi. Järgmine ühendus tuleb umbes 10 aasta pärast. Kui 20 aastat korjata seda tasu meie elektrihinnast, ei ole see mõistlik käitumine,“ ütles ta.
2 Likes
Üldse ei mõelda inimestele, Eleringi tulemustasud jäävad tulemuste langedes saamata nii ju, aga nemad peavad ju ka hakkama saama selles kõrge hinnatasemega riigis, kuidagi ära elama… Vihale ajab, kuidas muud ei ole kui aina “mina ja mina” 
3 Likes
Elering kuulub Eesti riigile ja maksab riigile dividende. Mismoodi ta oma kasumit (ülekoormustasu) ühiskonnaga ei jaga?
- aasta 3. jaanuari seisuga olid eramajade lõpptarbijate elektrihinnad Euroopas väga erinevad. Madalaim hind oli 9,1 senti/kWh Budapestis, kõrgeim aga 40,4 senti/kWh Berliinis. Euroopa liidu keskmine elektrihind oli 25,5 senti/kWh.
Lisaks Berliinile olid kalleimad majapidamiste elektrihinnad Brüsselis (38,5 senti/kWh), Kopenhaagenis (37,5 senti/kWh), Londonis (36,8 senti/kWh) ja Bernis (36,4 senti/kWh).
Eleringi dividende valitsusele laristamiseks andmine pole küll mingi ühiskonnaga jagamine. Ühiskonnaga e. elektritarbijatega jagamine oleks see kui nad jäävadki sellest seda sünkroniseerimise tasu katma mida esialgu lubati ainult pool aastat katta.
1 Like
Eesti tuuletoodangu tipud tehti novembris - napilt alla 600MWh/h. Sellest ajast on meil võrgus tubli 700MW eest tuulikuid.
Nüüd võib igaüks minna Eleringi dashboardile ja leida sealt Eesti tuuletoodangu perioodil 10-12.02.2025. Selle kolme ööpäeva jooksul tootsid kõik Eesti tuulikud kokku 710MWh. Ehk kolme ööpäeva keskmine tootlus oli ~1,5% nimivõimsusest.
Tarbimine vastaval perioodil oli kokku pea 83 300MWh.
Need on päris andmed ja annavad edasi üpris ilmekalt, miks tuul ei sobi peamiseks energiaallikaks (ega tegelikult isegi mitte oluliseks osaks). Kui päikese puhul saadakse veel kuidagi aru, et talvel seda meil pole, siis tuule puhul millegipärast ikka veel kultiveeritakse müüti “kuskil on koguaeg tuult”.
6 Likes
Michal meretuulepargi toetuste arvutustest: ärme jää numbrimaagiasse kinni
Tegemist on kõigest miljarditega. Mis siin ikka debateerida. Pööbel peab lihtsalt uskuma, et Michal, Läänemets ja manus on ilmeksimatud.
7 Likes