Pane lollile blokk peale ja ära vasta talle rohkem.
4 Likes
Ma räägin näiteks 2 reaktoriga Poola ehitatava L-Korea võtmed kätte analoogist.
20 reaktorit on regioonis, st Läänemere ääres, kus on enamvähem sama ilm igal pool. (Võibolla ka 10, aga see ei muuda põhimõtet.)
Tuuleenergeetika aspektist - täna suhteliselt kallis elektrihind ja tuult päeval ~4 m/s.
Tundub nagu “tuulevaikne ilm”, aga tegelikult ei ole. Üle 5 m/s tundub, et puhul meil keskmiselt ikkagi üsna harva. Äkki ~25% päevadest. See tähendaks, et kusagil seal ~ 5m/s tuule kiirus (nagu täna) ongi keskmisena üsna keskmine/tavaline Eesti ilm ja selline 7-10m/s kus tuulikud juba kiiremalt saaksid pöörelda, satub ainult mõnedel päevadel/nädalatel.
Kokkuvõttes, siis see ~200€/MWh tundubki olevat praeguste gaasihindadega see uus tasakaalupunkt, kus keskmise tuulekiirusega meie elektrihind praegu kõikuma jääb.
1 Like
Tuulekaardi järgi on meil üle riigi keskmiselt 6-8m/s tuult.
to: raulir. Sellest 20-st reaktorist Läänemere piirkonnas oleks siis kasu, kui kogu Läänemere kallas oleks ümbritsetud niivõrd võimsate elektriühendustega, et mistahes servas elektri tootmine leiaks tarbija kasvõi diagonaalis teisel pool Läänemerd. Praegu seda võimalust ei ole - pole liine välja ehitatud.
See sinu keskmine kõlab nagu meeste riistapikkuse teema - Peetris oli 17,5, Maardus 15 cm. Erinevus tuli sellest et Maardus mõõdeti, aga Peetris küsitleti.
5 Likes
Keskmisest olulisem on ilmselt mediaanväärtus.
Need kolm tormist päeva kuus võivad keskmist kergitada, aga enamikel päevadel pole ikka tuult piisavalt, et elektrihinda madalal hoida.
1 Like
Kui sa vaatad hetketootmist, siis päike-tuul suht nulli lähedal ehk energia tootmisel mediaan ei vääri mitte s****gi. Elektrit sealt pole. Ja õnneks on selline kehva suusailma temperatuur.
1 Like
Tuumaenergia vastu võitlemisel on läänes pikk ja punane ajalugu. Võta suvalt valitud aktivistide pundi leht wikis lahti ja üle pooltel juhtudel on asutajad otseselt miskise NSVL/Venemaa fännklubi liikmed. Ega selle kõige taga Euroopas muud pole kui NSVL/Venemaa mõjutuskampaaniad vajadusest gaasi müüa : ) Ja samal ajal sisetarbimiseks kirjutati raamatuid vahvast Aatomikust, kes kõike suudab…
Prantsusmaa toodab 70% elektrist tuumaga, elu on ilus ja jääb isegi naabritele ekspordiks üle. Kui sõda algas, oli välispoliitikas vahet tunda - Prantsusmaa oli ja on Venemaa suhtes tunduvalt ülbem kui tuule-gaasi Saksamaa.
Tööstusinvesteeringute jaoks Eesti asukoht juba omab sõjariski kuvandit, pane otsa veel ennustamatu energia sisendhind ja keegi ei näe mõtet siin rohkemat kui turismitalu arendada. Heldimusega hakatakse veel aegu meenutama, kus Rikas Välismaa Onu siia mõne koostetehase rajas.
4 Likes
Tegelikult piisab kui samas sõltumatus tootmisregioonis on ca kolm ühendust naaberregioonidega, mis summaarselt lasevad läbi ca 1,5x rohkem kui tootmisregioon toodab.
Tuumajaama puhul on tootmisregioon üks jaam. Kõrvalolevate jaamade seisukord ei sõltu konkreetsest jaamast.
Tuule ja päikesejaamade puhul on tootmisregiooniks vähemalt 1/4 Euroopat.
Ehk siis tuumajaamade puhul pole vaja 20 geograafilises regioonis (aka taastuvenergia regioonis) oleva jaama koguvõimsusega ühedusi juhuks kui üks jaam toodab liiga vähe või palju. Tuule- ja päikese puhul aga on need vajalikud.
Alternatiiv on hädaolukorra jaoks mõeldud jaamad, näiteks gaasijaamad. Kui tuuma puhul neid kasutada, siis on vaja max ca 1/5 võimsusest. Tuule/päikese puhul aga kogu tarbitava võimsuse jagu. Samas võib see olla siiski odavam kui ehitada 17x üledimensioneeritud kõrgepingeliine igasse Euroopa otsa.
1 Like
Puhtalt tuumajaamade puhul ei ole vaja tõesti ehitada üledimensioneeritud võrku. Igas elektrijaotuspiirkonnas iga tootja omab piisavalt oma enda tarbijaid ja kõik on omvahel balansis. Suureneb tarbimine mingis piirkonnas, ehitatakse sinna uus tuumareaktor juurde (nagu soomlased teevad). Siis ei saa ka käsitleda ka neid “20 reaktorit” kui ühtset elektrisüsteemi, vaid iga piirkond on ikka oma elektritootmisega ja -tarbimisega. Nagu näiteks: ei praegused Estlinkid ega ka Leedu-Rootsi kaabel ei taga elektrivarustatust Balti riikidele, seda tuleb meil endil tagada.
Üledimensioneerimist eeldab ikka juhuelekter - päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid. Juhuelekter ehk võib-olla tõesti töötab paremini kui toodetud elektrit saaks röögatult kaugele transportida, et sellele tarbija leida. Võib-olla see paistab juba praegu Lääne-Euroopas välja, aga Põhja- ega Ida-Euroopas küll mitte.
Elektrijaotusvõrgu üledimensioneerimise korral võib muidugi tekkida selline fenomen, et ei Balti riikidesse ega põhjamaadesse ei olegi enam mõistlik päikeseelektrijaame rajada, vaid kogu päikeseelekter tuleb Sahara kõrbest või veidi ka Pürenee poolsaarelt.
1 Like
Seda ma ju räägingi kogu aeg.
Päike tasub lähipiirkondadest ära vaid Sahara kõrbes.
Juhuelekter vajab erinevatel hinnangutel 5-17x üledimensioneeritud kõrgepingevõrku, mis ulatuks 3000+ km kaugusele. Lisaks kohalikele kogumisvõrkudele.
Tuumajaamad samas on igaüks omaette “tootmisregioon”, mis ei vaja ei kogumisvõrku ega ka ühendusi kaugemale kui naaberjaamade juurde.
3 Likes
Tagasihoidlikult segan vahele. Kuidas te tuumajaamaga tiputarbimist katma hakkaksite?
3 Likes
Tuumajaam on mõeldud baaskoormuse katmiseks ja enamasti ei kauple turul vaid otselepingutega nii suurtarbijatega kui ka elektrimüüjatega. Kuna suvine baaskoormus on madalam kui talvel siis suvel on osa reaktoriplokke remondis. Tippusid on kõige odavam katta hüdrojaamadega millede lüüsid on kiirelt reguleeritavad. Kui hüdrot ei jatku siis soojuselektrijaamadega. Kõige kallim on tippusid katta gaasijaamadega, eriti kallid on kolbmootoritega gaasijaamad mida on mõistlik hoida ainult avariireservis kui mõni teine jaam ootamatult välja kukub. Lisan pildi hetke Soome tootmisvõimsustest.
2 Likes
Vaieldav. Tarbimise tipud ei esine ainult ainult aastaaega lõikes vaid ka nädalasiseselt (nädalavahetus vs äripäevad) ja ööpäevasiseselt (öö vs aktiivsed äritunnid). Selleks viimaseks näiteks (söe)soojusjaamad küll eriti asjakohased pole. Lõpuks taandub kõik eelistustele - kas me tahame, et hinnad oleks stabiilsed, aga püsivalt üsna kõrged või kõiguvad suures amplituudis, selliselt et tiputundidel on elekter väga kallis, aga ülejäänud ööpäeva suhteliselt madal.
1 Like
Vaata pilti täpsemalt, see on ühe päeva sisene graafik, mitte aastane. Ja vaata milline tootmine kõige rohkem muutub.
See graafik ei ole relevantne. Hüdroenergia? Eesti?
Järjekordne kriitiline arvamuslugu tuulikute subsideerimise teemal:
- enamus riike on aru saanud, et subsideerimine vaid rikub ja solgib turgu. Nii võetakse kasutusele ka “kahjmulikud, ebaratsionaalsed” lahendused ja piirkonnad. Rahvas hakkab ju seda kõike kinni plekkima
- Soomes puudub taastuvenergia tasu?, lisandub võrgutasu. Suve kohta näide, kus tuulise ilmaga on nt. meretuule energia hind 0 ümber. Meie puhul tuleb siis hinnaks ikkagi 65 eur/Mwh (toetus), soomes aga jätkuvalt 0+võrgutasu ümber. Ehk konkurents riikide vahel kannatab tohutult. Sellisel suvisel perioodil me subsideerime suure osa tootmisest, sest meretuule park on võimas ja teisi turule ei lase.
- Kuigi kliimaministeeriumile ja peaminister Kristen Michalile meeldib rääkida taastuvenergeetika toodavast odavast elektri hinnast, on see ainult üks osa elektripirukast. Kui ministeerium hindab, et tuuleparkide toetuseks kulub suurusjärgus 2,5 – 3 miljardit eurot, siis jätavad nad sujuvalt rääkimata selle, mille ütles välja Latvenergo juht Mārtiņš Čakste - et teist samapalju tuleb juurde pumbata taristusse, mis omakorda tõstab võrgutasusid oluliselt.
PS - väidetavalt maksab kogu see “punapööre” ca 15 mldr eur ja me EI saa odavamat energia hinda.
8 Likes
See, et soojuselektrijaamadega ei suudeta tarbimise tippe korralikult katta, sest nad pole piisavalt paindlikud tootmist suurendama-vähendama, tundub küll väga küsitav .
Huvitav kuidas neid näiteks 1995.a. siis kaeti ? Mida muud meil peale soojuselektrijaamade Eestis siis üldse oli ? Ja isegi välisühendused olid ilmselt nõrgavõitu, minu mälu järgi me müüsime küll elektrit välja Lätti sellal, kuid neilgi olid ju tarbimise tipud ja madalseisud samasugused, ega laupäeva öösel vastu pühapäeva tohutud tootmisvõimsused ettevõtetes ei huuganud
3 Likes
Nii tuumajaamad kui soojuselektrijaamad katavad tippe mõlemad ühtemoodi – nende reaktorite/katelde võimsus on reguleeritud tippkoormuse peale, aga vastavalt tarbimisele reguleeritakse seda energiahulka, mida saadetakse turbiinile, ehk siis ülejäänud energia lastakse lihtsalt loodusesse.
Siin toodud pildil oleva graafikul “Finland” tabulatsioonis reguleeritakse hetkel soojuselektrijaamade generaatorite võimsust, tuumajaamade võimsus kasutatakse kõik maksimaalselt ära. Tõenäoliselt on põhjus selles, et tuumajaamadel on generaatorid tunduvalt võimsamad kui soojuselektrijaamadel, seega ka efektiivsemad. Igas võrgus on energiatootmise seadmeid, mis on kohandatudki kiirelt reageerima tarbimisele ja seega muudavad pidevalt oma võimsust. Miks Soomes hüdroenergia oma võimsust ajas silmnähtavalt ei muuda, ei tea öelda.
