Aga siis aita - kes see s***pea teeb turule pidevalt 300-400 hinda? Ja kõik ülejäänud mõmisevad ja teenivad?
1 Like
Need peaks olema kolbmootoriga diiselelektrijaamad - vist Leedus. Lätis on poole odavamad gaasiturbiinid mis teevad 200-250 pakkumisi.
to: kasutaja314. Milline neist leedu elektrijaamadest kolbmootoriga on? Pakun, et pigem ikkagi ahjuga ja boileriga elektrijaam, mis on lihtsalt kohandatud mitte tahkekütusele vaid vedelkütusele ja maagaasile. Vedelkütus pihustatakse ahju, mis tähendab et ahjusuu ees on kogu aeg töötavad ventilaator, kütusepump ja pihusti.
Seda kirjeldas ühes artiklis läti mingi ametnik kunagi, et kolbmootoriga jaamad saab üheks tunniks käivitada ja sellest need tunnised hambad hinnagraafikus. Väikese võimsusega aga täidavad augu kui tuleb mõni MW puudu. Ahi peab sul pikalt ette köetud olema ja ei saa tunni ajaseid sutsakaid teha. Vähemalt nii jäi mulle meelde.
Eesti avariielektrijaamad on samuti kolbmootoritega, aga neid elektritippude katmiseks ei kasutata. Kasutatakse ainult avariijuhtumitel.
1 Like
No see ongi imelik, et nii kallis jaama tahetakse meil ka börsile lasta ja erastada, et see tooks alla 4000€ hinnad.Ma ei saa aru kuidas eraomanikule peaks see ära tasuma kui jaam saab üksikud tunnid töötada. https://www.aripaev.ee/uudised/2025/01/30/valitsus-plaanib-kiisa-elektrijaama-erastada
Väljavõte ühest facebooki postitusest. Hispaania võttis kontrolli alla just gaasijaamad mis tipuhindasid dikteerisid.
Hispaania edu üheks tagamaaks võib pidada vasakpoolse valitsuse valmidust võtta kasutusele ebastandardseid lahendusi ning ujuda Euroopas valitsevate dogmadega vastuollu. Näiteks kauplesid sotsialistide juhitud Hispaania ja Portugal 2022. aastal enda elektriturule Euroopa Komisjoni käest niinimetatud „Ibeeria erandi“.
Nimelt keeldus enamik Põhja-Euroopa riike elektribörsi toimimisse sekkuda ka siis, kui gaasihinna hüppeline tõus tõi endaga kaasa elektrihinna järsu tõusu börsil. Hispaania ja Portugali vasakpoolsed valitsused valisid teise tee: Euroopa Komisjoniga jõuti kokkuleppele, et kõrge gaasi turuhind ei tohi automaatselt üle kanduda gaasijaamades toodetud elektri hinda. Brüssel andis loa, ning 2023. aasta lõpuni kehtis Ibeeria poolsaarel elektritarbimise tiputundidel nii kodutarbijatele kui ettevõtetele valitsuse määratud piirhind.
Tänu valitsuse julgele sekkumisele on elektri hind Hispaanias siiamaale oluliselt madalam kui mujal Euroopas, kus usutakse ikka veel pimesi reguleerimata elektribörsi.
Sellest oli juttu ka 2023 Huvitaja saates, kuula alates 18:45
Hispaania maksis gaasist elektritootjatele hinnavahe kinni ja ei lasknud üldist elektrihinda kõrgeks ja hoidis sellega ka inflatsiooni all. See oli ka oluliselt odavam meede kui kõigile tarbijatele elektrihinna tõusu kompenseerida kuna gaasijaamad tootsid ainult tipuenergiat.
https://vikerraadio.err.ee/1609016639/huvitaja-kas-hinnatousu-pohjuseks-on-ahnus
Seega, elektrihinna kontrolli all hoidmiseks tulekski toetada kalleid tipuenergia jaamasid mis ainult üksikud tunnid peavad töötama, mitte neid jaamasid kes niigi suudavad odavamalt toota.
6 Likes
Laiemalt on elektriturg jaotatud neljaks turuks:
Võrdluseks võib võtta lennupiletite ostmise:
- Osad planeerivad reisi pikemalt ette ja ostavad varakult.
- Osad otsivad “last minute” portaalidest.
- Osad lähevad lennujaama kohale ja vaatavad kuhu veel saab.
Punktis 2 ja 3 võid saada soodsama pakkumise kui punktis 1, aga kui sul on kindla peale vaja kindlasse sihtkohta minna, siis võivad punktis 2 ja 3 juba piletid otsas (või lihstalt kallid) olla ja sa ei saa soodsamat pakkumist.
Kas elekter on tõesti (soojamaareisi taoline) luksuskaup, mille jätad tarbimata kui ei saa head “last minute” pakkumist?
Igast august kumab läbi, kui halvad on fikseeritud elektripaketid. Kas pikemalt ette ostetud lennupiletid on sama halvad, kuna “enamus kaotab sellest”?
Ma olen nüüd 2 kuud järjest olnud ainult fikseeritud paketil ja ei kurda (börs on koos marginaaliga, fikseeritud koos kuumaksuga ja kõik on käibemaksuga hinnad):
- Jaanuar 2025: börs: 110€; fikseeritud: 99€
- Veebruar 2025: börs: 162€; fikseeritud: 79€
Eks igaüks teeb ise oma valikud oma teadmiste ja uskumuste põhjal. Samas kui isegi ERR-i otseeetris öeldakse, et “tarbimist ajastades on börs parem”, siis see ei ole objektiivne arvamus.
1 Like
Mõned usuvad ikka veel jõuluvanasse
1 Like
Tragikomöödia on jõudnud edasi II vaatusesse: ei teagi, kuidas seda õigem oleks kirjeldada. Kas siinkohal on kohane kasutada terminit: pateetiline eg. haletsusväärne. Piinlik ja valelik jäävad juba liiga lahjaks. Nimelt on uues ENMAK kavas numbrimaagiaga jõutud edasisse arengujärku. Šonglööritakse andmetega nii nagu jumal juhatab ehk kust suunast korraldused tulevad ja tuul juhuslikult puhub.
Varasemas hinnaprognoosi valemis olid kenasi kõik vajalikud komponendid sees. Läbipaistav.
Et teenida Emanda käske ja näidata lammasrahvale, kuidas meretuule üleminekul meil ikkagi ka elekteri koguhind hakkab langema, nad sigudikud jätsid ühe komponendi ehk võrgutasu välja!!! 
Ei oska enam naerda ka. Reaalsus ju, et see uus planeeritav tuulega seotud võrk vajab mitmeid miljardeid lisakulusid. Kas mitte Saaremaa ühendus üksi pidi juba miljard maksma. Mida enam maismaa tuulikuid, seda keerulisemaks läheb võrk ja lisakulud. Mida rohekm võrku, seda suuremad jooksvad “halduskulud” jne. Ehk sellest saab tegelikult energiasüsteemile ebavajalik/ebaefektiivsust loov püsikulu, mida ei saa reguleerida ega mõjutada. Ta lihtsalt on.
Need rohesõgedad, kes siin tööstuste vastu sõdivad: „Kuigi suurimad tarbijad on ühendunud otse Eleringi põhivõrguga, tarbivad Härma sõnul nende tuhat suurimat klienti umbes poole Elektrilevi võrgumahust. „Suurim äririsk meie jaoks on see, et kui mõni nendest tuhandest lõpetab tegevuse, siis läheb võrgutasu kohe järgmise kooskõlastusega ülejäänud 549 000 kliendile kallimaks,“ selgitab ta.“
“Tegelikult oli võrgutasude suurenemine esialgu kenasti hinnaarvutuses. Kui kliimaministeeriumi ametnikud mullu sügisel ajakirjanikele energiamajanduse arengukavas (ENMAK) sisalduvaid arvutusi tutvustasid, oli võrgutasu seal märgitud kõige enam kasvava kulukomponendina. Slaididel näidati, et kui tarbimine jääb Eleringi prognoositud 10,7 teravatt-tunnile, suureneks võrgutasu tarbijale 2,1 senti kilovatt-tunni kohta. See tähendaks, et praeguselt 4,4 sendist kallineks keskmine võrgutasu 6,5 sendini kilovatt-tunni eest.“
Nüüdseks on kliimaministeerium oma avalikes dokumentides ja slaidides võrgutasude komponendi lihtsalt kaotanud. Ehk kui ministeerium räägib 2035. aastast ja 15-sendisest lõpphinnast, ei sisalda see arvutuskäik võrgutasude suurenemist.
M.O.T.T - “soovite odavamat elektrit? Tulge meie boksi…jajaaa…julgelt. Meil on Teile lahendus!”
= “Jätame võrgutasu valemist välja”
7 Likes
Ei saanud aru, kas see oli iroonia?
Palun loe need 2 artiklit mõttega otsast lõpuni läbi, siis saad aru, et fikseeritud paketid ei põhine jõuluvanal:
Esimeses artiklis kirjeldatud FTR-e müüb jõuluvana?
Ikka täiesti hämmastav, kuidas kõigepealt tekitatakse kunstlikult turg, kus toote tulevikuhind on äärmiselt raskelt prognoositav ja siis hakatakse kangelaslikult välja mõtlema instrumente tekkinud riskide maandamiseks. Kusjuures riskide maandajatel “saavad näpud ikkagi rasvaseks”.
4 Likes
Siiski ei viitsitud lugeda…
Panen siis siia paar lõiku:
1 Like
Ehk siis jõuluvana mängib Eesti riigile kuuluv firma, kes maksab osa paketifiximise kuludest kinni. Kui suur on jõuluvana toetatav osa, artiklist ei selgu.
See “numbrimaagia” on ju vana hea IBM 1970ndate lõpupoole. Turg oli kindlalt peos, bossid, poolbossid ja veerandbossid käisid nõukadel, demosid teineteisele assistentide poolt ette valmistatud slaide ühte ja samade äegdatate numbritega, mis olid võetud eelmisest ettekandest ja patsutasid üksteisele õlale – vaat kui ägedad me oleme. Reaalsusega polnud sellel, muidugi mitte suuremat pistmist. Ühest servast “minid” ja teisest servast “tööjaamad” hakkasid juba turuosa kõvasti “ära hammustama”. Aga mis muret “mainframede” osas oleme me 100% liidrid, muid koledaid numbreid polegi vaja vaadata.
Vist said ikka valesti aru. Jõuluvana mängivad Eesti tarbijad: nende rahakotist on see pool miljardit võetud viie aasta jooksul. Elering on lihtsalt vahendaja. Miks selline süsteem, ma ei tea. Samas kui süsteem on selline, siis miks mitte seda ära kasutada nii nagu see mõeldud on, et Elering maksab osa rahast tarbijatele tagasi fikseeritud pakettide kaudu? Praegu tundub, et kõik on nii suured patrioodid ja maksavad nui neljaks kõrge börsi hinna kinni “sest nii on õige” ja kellegi arvates “kõige soodsam”.
Omaette küsimus, miks Elering pole tolle poole miljardi pudelikaelatasu eest ESTLINK3 ehitanud, selleks see ju ka mõeldud on muuhulgas.
1 Like
See FTR vist eriti ei toimi. Kellegi intervjuust (vist Allikson) jäi kõrva, et seal liiguvad väga väikesed kogused kuna hinnad on kõrged, võin eksida aga mingi periood vist ainult 11MW mingi selline suurusjärk.
no mida iganes — kes tahab maksab 20 senti börsi elektri eest ja kes tahab maksab 10 senti fikseeritud elektri eest. Ma ei pea tõesti teadma, kelle või mille arvelt see kokkuvõttes tuleb. Ise ei tunne end vargana, mina kasutan avalikke veebilehti elektri hindade võrdlemiseks ja lepingute sõlmimiseks / pakettide muutmiseks.
2 Likes
Kas sul oleks palun võimalik välja tuua, millise meetodiga leidsid börsihinna kulu, kui sa ise tegelikult ei ole enam börsihinna peal?
Minul on börsielekter. Jaanuaris kulus kokku 980,12kWh ja elektri eest maksin kokku 67,73x1,22=82,63EUR ehk kWh hinnaks 0,0843EUR (sisaldab KM-i). Mis hinnaga praegu fikseerida saab?
2 Likes
Elering puhkas Estlink 3 suunal viis aastat jalga peamiselt sellel põhjusel, et Veskimägi jätkas seal juhina ka teise ametiaja. Veskimägi keskendus Läti suunale (sünkroniseerimise vajadus) ning pidas Soome 1000MW ühendust piisavaks. Mida ta tavaolukorras oligi.
Probleem tekkis sellest, et Läti suunaline ülekandevõimsus kasvas tugevdamisega suuremaks kui Soome suunaline, mis tõstis kohaliku Eesti elektrihinna Soome asemel Läti-Leedu tasakaaluhinnani. Tänu gaasi ja CO2 hinnale tõusis viimane aga esimesest palju kõrgemale.
Elering oli ainuke, kes sai hinnaerinevuse teket pikalt ette näha ja nägi ka, aga Veskimägi arvas, et sellest pole probleemi, küll Baltikumi tulevad peagi uued elektritootmisvõimsused ja hinnad ühtlustuvad.
Eleringi juht nägi ettevõtet kui varustuskindluse tagajat, mitte kui elektrihinna mõistlikkuse eest vastutajat.
1 Like