Kaldub teemast kõrvale, aga eks siin olegi nüüd selline ebamäärane struktuur foorumis, kuna korralikku avalehte pole, vaid üks teemade joru, siis ausalt, ei viitsi isegi õiget teemat otsima minna.
Igatahes - lõbus seik UK kohta - pakkuge, mis on seal vastsündinud poiste populaarseim nimi? Peeter - EI; Charles - EI; Stewart - ka EI …
Kas elektriautod ei vii raha riigist välja läbi Estlinkide? Ja kui ei vii, siis läheb ju papp Narva põlevkivijaamadele?
Su jutt on BS. Moslemitel on äärmiselt lihtne saada Council Tax vabastust, seda usupõhiselt ja seda ka kasutatakse laialdaselt.
Tasub meeles pidada, et Council Tax on OV põhine ja reeglid ning praktika on erinevad. Jutuks on moslemite enamusega OV-d, peamiselt Manchesteri ja Birminghami (West-Midlands) piirkondades, kus moslemid omade käest raha ei taha küsida.
A la analoogia sellega, kuidas Eestis on venelaste käes olevates piirkondades probleeme eesti keele kehtestamisega.
Sulle toodi hunnik linke kus kinnitatakse, et see on uhhuude luul aga sa raiud muidugi edasi.
Neid “faktikontrolle” on ennegi nähtud. Teises su lingis öeldakse muideks, et tegelik olukord on keerulisem ja “sõltub”.
Sa loe läbi need lingid. Su algne väide, et nagu moslemid ei maksaks seda maksu on BS. Täiskasvanud inimene oled, aga ei oska vaidlust kaotada.
Kahjuks on see tõsi, et maainimeste vastumeelsust tuuleparkide rajamise suhtes kannustab aastate jooksul kasvanud usaldamatus riigi suhtes ning teadmatusest tulenev ebakindlus. Selleks, et sellistes tingimustes teaduspõhisusega inimesteni jõuda, tuleb lisaks väga keerulise info edastamisele tegeleda samal ajal ka usalduse loomisega. Inimesteni voogab lainetena vandenõuteoreetilist umbluud, mille hindamiseks ei ole koolid neile piisavalt ettevalmistust andnud. Nii saabki otsustavamaks mitte teadus -ja arvudepõhine arutelu, vaid selle hääl, kes lihtsalt kõige suuremat kisa teeb.
Taro oli oma graafikuga 1. Stuudios naljakas, kuna ta ilmselt puudus neist loengutest, kus räägiti, et kauba hinna alanemine mahu kasvades sõltub müügist.
Kui 5x rohkem tootmist teha kui ära suudetakse müüa, nii et 80% tuleb ära visata, siis müüdud ühiku omahind on raamatupidamislikult (ja ka tegelikkuses) 5x suurem kui siis kui toota vaid müügimahu jagu. Ok, ta väidab, et tänu suuremale tootmisele saab odavamalt, ehk siis 4,5x on ühiku hind kallim. Samas ma ei usu millegipärast sadadest pisikestest tuulikutest (võrreldes näiteks 2+ GW tuumajaamaga) tulenevasse erilisse mastaabieffekti. Vähemalt see omahinna lõikumine teljega tundus absurdne. Pigem hakkab tuulikute hind teatavast küllastustasemest kasvama, kuna soodne geograafiline ressurss saab otsa.
Taro võttis oma näite keskkoolile mõeldud majandusõpikust. Tuumajaamal on meil mõtet ainult siis, kui see rajada kõigi kolme Balti riigi peale ühiselt ja isegi siis on üsna riskantne nii väikesel turul kogu tootmine panna ainul ühele (tuuma)jaamale. Soomes on reaktorite seisakuid ikka ette tulnud. Meil tähendaks see põhimõtteliselt pimedust.
Kuidas tuule ja päikese puudumine terves regioonis pimedust ei tähenda, aga tuumajaama ühe reaktori seisak ca 20-st reaktorist regioonis tähendab?
Regioon oleks siis Läänemeremaad.
Minu jaoks on üllatust, et meile planeeritav (mini?)tuumajaam tähendab 20 reaktorit. 20 reaktorit on siin piirkkonnas samasugune ilmselge üledimensioneerimine, mida sa ise just põhjusega maha tegid.
See õpik on makro kohta, kuna räägib üldiselt töö ja palga mõjust nõudlusele. See, et me propellereid 5x rohkem ehitame kui vaja, annab lisatööd heal juhul mõnesajale inimesele ja ei tekita elektri järele erilist lisanõudlust.
Kusjuures lõik algab lausega mis ütleb, et vajalik on, et tootmine oleks potentsiaalsest väiksem. Samas Eestis pole potentsiaali toota 5x maksimaalne tarbimise maht suvaelektrit. Ehk siis miski 8GW. Seda pole kuhugi müüa, kuna kogu regioonis kõigub sellise elektri tootmine samas rütmis.
Püsivat voolu aga on võimalik ka topeltkoguses naabritele maha müüa ja vajadusel siis 1.5GW sisse osta samu liine pidi, kui 10% ajast tõepoolest see ei tööta.
Siin käis läbi huvitav väide Hiina kohta, et nende taastuvenergia ei mahu enam järjest rohkemate kindlate jaamade turuletulekuga turule ära.
Pane lollile blokk peale ja ära vasta talle rohkem.
Ma räägin näiteks 2 reaktoriga Poola ehitatava L-Korea võtmed kätte analoogist.
20 reaktorit on regioonis, st Läänemere ääres, kus on enamvähem sama ilm igal pool. (Võibolla ka 10, aga see ei muuda põhimõtet.)
Tuuleenergeetika aspektist - täna suhteliselt kallis elektrihind ja tuult päeval ~4 m/s.
Tundub nagu “tuulevaikne ilm”, aga tegelikult ei ole. Üle 5 m/s tundub, et puhul meil keskmiselt ikkagi üsna harva. Äkki ~25% päevadest. See tähendaks, et kusagil seal ~ 5m/s tuule kiirus (nagu täna) ongi keskmisena üsna keskmine/tavaline Eesti ilm ja selline 7-10m/s kus tuulikud juba kiiremalt saaksid pöörelda, satub ainult mõnedel päevadel/nädalatel.
Kokkuvõttes, siis see ~200€/MWh tundubki olevat praeguste gaasihindadega see uus tasakaalupunkt, kus keskmise tuulekiirusega meie elektrihind praegu kõikuma jääb.
Tuulekaardi järgi on meil üle riigi keskmiselt 6-8m/s tuult.
to: raulir. Sellest 20-st reaktorist Läänemere piirkonnas oleks siis kasu, kui kogu Läänemere kallas oleks ümbritsetud niivõrd võimsate elektriühendustega, et mistahes servas elektri tootmine leiaks tarbija kasvõi diagonaalis teisel pool Läänemerd. Praegu seda võimalust ei ole - pole liine välja ehitatud.
See sinu keskmine kõlab nagu meeste riistapikkuse teema - Peetris oli 17,5, Maardus 15 cm. Erinevus tuli sellest et Maardus mõõdeti, aga Peetris küsitleti.
Keskmisest olulisem on ilmselt mediaanväärtus.
Need kolm tormist päeva kuus võivad keskmist kergitada, aga enamikel päevadel pole ikka tuult piisavalt, et elektrihinda madalal hoida.
Kui sa vaatad hetketootmist, siis päike-tuul suht nulli lähedal ehk energia tootmisel mediaan ei vääri mitte s****gi. Elektrit sealt pole. Ja õnneks on selline kehva suusailma temperatuur.
