Äkki see ongi hind mis koosneb tootmiskuludest + mõistlikust marginaalist ning sealpool lahte ei tooda valitud seltskonna lühiajalise kasu ning ambitsioonide nimel riigi toimimist ja selle majandust ohvriks.
See polnud ju väga kaua aega tagasi kui ka meil taoline hind oli…
Lisaks ma nagu mäletaks, et see tuuleenergeetika, mis täna meie päästerõngaks peab saama - selle arendamise vastu sõdis alles hiljuti riik kõikvõimalikul viisil…
Igaks juhuks peab meeles pidama, et Soomes läheb läbi Nordpooli ca. 75% elektrist ning umbes 25% on väljaspool Nordpooli valdavalt otselepingutega.
Eestis läheb umbes 100% läbi Nordpooli. Kunagine Eesti Energia juhtide otsus, et neid ei hakataks samamoodi kottima nagu RMK-d kotitakse nende nn. kestvuslepingute teemal (ja et üleüldse poliitikud neid vähem ahistaksid).
Soome tuumajaamad tarnivad otse omanikele ja nende omahind on vahemikus 2-3 s/kWh. Võibolla koostootmisjaamad ka. Eesti Energia seletus on selline, et tootmine müüb nordpooli ja turustamine ostab nordpoolist sama hinnaga, vahe on kontserni lõikes 0€ ja otselepinguid on ikkagi ka, lihtsalt need käivad statistika mõttes läbi nordpooli. See ei olnud ainult EE otsus, nordpooliga liitumisel tahtis riigi pool ka, et turu maht väga väikeseks ei jääks kuna EE tootis enamuse eneriast. Seda seletas telekas eelmine EE juhataja.
Ma olen lugenud hindadest 4-6 senti, aga vahet pole (on vahe, kui on 120 senti). Me ju tapame end energeetiliselt börsi kaudu ära, kuna leedukatel pole midagi peale aegajalt käivitavate ülikallite diisel vmi elektrijaamade. Regiooni hind tuleb ju sealt. Isegi gaasijaam ei tee hetkel 300 hinda.
Mis siin kommenteerida? On ilmne, et Skandinaavia 5€-ne hind on jätkusuutmatu (keegi ei investeeri ja lõpmatult toetusi ei maksta) ning samuti 155€-ne hind on jätkusuutmatu - tööstus lahkub siit piirkonnast, misjärel lahkuvad pikas perspektiivis ka elanikud.
Kui suudetakse teha mõistlikke otsuseid, siis võiksid hinnad varieeruda vahemikus 50-100, sõltuvalt kus piirkonnas on rohkem looduslikke eeliseid.
Arvestades, et Estlink 1/2 valmimise otsused jäid aastatesse vastavalt 1999 ja 2010, ei saa siin süüd täielikult ka poliitikute kaela lükata, et kaardilt vaatab vastu selline hetkepilt. Kes meist tollal ikka nii ettenägelik oli, et oskas arvata, et 2024 reaalsus saab olema selline, kus Euroopa veealust taristut küntakse kaubalaeva ankrutega puruks.
Kuna see elektribörs selgelt ei toimi normaalselt, siis ma kehtestaksin riigina (riikidena) regulatsioonid. Et kui elektrit tuleb puudu, siis käivitatakse need kalli hinnaga tootmisvõimsused, aga seda kallist hinda ei saaks mitte kõik, vaid ainult see kallis tootja - mis vajadusel ongi riigi kontrolli all. Teised tootjad saavad mingit kokkulepitud mõistlikku hinda. Ja kui see ei toimi ja hakkab mingi skeemitamine pihta, siis saab ka seda kontrollida.
Kelle kontrolli all see siinne kalli hinnaga tootmisvõimus täna sinu arust on, kui mitte riigi? See, et seal paar juriidilist keha puhvriks vahel on ei tähenda seda, et see enam riigi omand poleks.
Usin ja vilgas tegevus muidugi käib, et seda elektritootmist tulevikus üha vähem riigi omandis-kontrolli all oleks.
Olen ka seda varem kirjutanud:
Nord Pool Spot paistab olevat mõeldud sellisele elektrivõrgule, kus tootjaid on alati rohkem kui tarbijaid ja tootjaid on väga erisuguseid ja neid on arvuliselt väga palju. Ehk siis Norra, Rootsi, Taani toimivad kuna seal on tohutu palju hüroelektrijaamu, tuulikuid, tuumajaamu, puidupõletamist ja muud säärast. Kõik pakuvad. Ainus pidur paistab seal olevat kaugülekandeliinide maht.
Kasutu fakt: Eesti Valitsuse poolt välja käidud energiatoetuste kava maht maksumaksja kohta on sama suur kui Trumpi absurdsel väljapressimispakkumisel Ukrainale.
Siin väideti millalgi, et Nordpoolis võib pakkumisi teha vaid jooksvaid kulusid katva hinnaga. St tuumajaamad on sunnitud väga madalaid pakkumisi tegema, kuna nende jooksvad kulud on väga madalad.