Gaasiturbiinjaamad suudavad end kiirelt käivitada ja peatada. Ehk need sobivad tuuleenergeetika ja päikeseenergeetika kontekstis süsteemi väga hästi, nagu ka vastavad spetsiifilised hüdroelektrijaamad. Gaasturbiinielekter on lihtsalt väga kallis.
Pelletitel põhinevad katlad ei erine suuresti millegi poolest teistest keevkihtkateldest ja tuulegeneraatoritel ja päikesepaneelidel põhinevasse elektrisüsteemi need ei sobi - need katlad peavad kogu aeg tuld all hoidma, et õigel hetkel saaks generaatori käivitada kui elektripuudus tekib. Mis tähendab lihtsalt tühikäigul kliima soojaks kütmist ooteajal ning liigset kütusekulu.
Auvere võib ju oma generaatori võimsust üles ja allapoole sättida, vastavalt sellele kuidas elektrivõrk seda nõuab, aga katla võimsust nii kergelt ja kiirelt Auvere ei suuda reguleerida. Mis tähendab seda, et kui generaatori võimsus on madal, lastakse osa tühjalt toodetud soojusenergiat lihtsalt loodusesse.
põlevkivi elekter maksab 100 €/MWh, aga seda tuleb 24 tundi järjest tarbida
gaasi elekter maksab 200 €/MWh
tuule elekter maksab 0 €/MWh, aga seda on saadaval ainult 1 tund
Mina saan aru, et praegune loogika ei luba 24 h x 100 €/MWh = 2400 €/MW turule lasta, sest ühel tunnil oli tasuta tuule elekter, seega tuleb sama perioodi eest maksta 1 h x 0 €/MWh + 23 h x 200 €/MWh = 4600 €/MW
Miks krdi päralt peaks nad tühikäigul käima ?
Miks nad ei võiks kogu aeg käia ? Kirjanen väidab, et Eestis on piisavalt jäätmepuitu, mida jätkub kogu riigi energeetilise vajaduse jaoks. Ja las hoopis tuule- ja päikseärikad vaatavad kuhu nad oma elektri saavad panna, keetku või merevett sellega. MItte senti neile toetust, mitte kunagi ja vaatame siis palju neid siia tekib !
’
Miks peaks püsielekter sättima end juhuelektri kapriiside järgi ?
Justkui püsivalt tööl käiv inimene peaks enda elu sättima selle järgi kas mingi juhutööline ilmub tööle või mitte
Ükski ettevõte niiviisi töötada ei saa : meil on täna palju juhutöölisi värava taga, kes tahavad ühe päeva tööd teha meie konservitehases. Seega püsitöölistele meil tööd ja palka anda praegu ei ole. Las lähevad koju ja istuvad seni kuni jälle neid vaja läheb
Seepärast, et rohelise energia dotatsioonid lubavad juhuelektri tootjatel teha börsile väga odavaid pakkumisi, mis tõrjub neil hetkil, kui tuult ja päikest on palju, teised tootjad turult välja ning kõik põlevkivi ja puidukatlad kütavad tühjalt atmosfääri, sest elektrit ei tooda ja seega raha ka ei saa.
Puidugraanulite pletamine on kahtlane äri. UKs on jälle teemaks Drax, kellele ka eesti puiduärikas graanuleid müüs, ja nende tervete tüvede ajamine purustajasse. Draxil oli vaja graanuleid, et saada maksumaksja raha, ja selle tõttu tasub ka korralike palkide jahvatamine, kuna puidust on lihtsalt puudus.
Mäletatavasti oli see ka Eestis teemaks, et palgid lähevad graanulitehasesse ja välja tulevad vaid graanulid.
Kuna tarbimine ei ole konstantselt püsiv, siis igal juhul on vaja koguaeg tootmist sättida, öise ja päevase tarbimise vahe on kohati ligi 2x. Päikese eelis 80% aastas on see, et ta tegelikult ka katab päevast tarbimispiikki ja aitab suurel osal aastast neid püsivat tootvaid hoida püsivalt töös - aitab nende tootmise omahinda alal tuua, nii kui nood peavad hakkama ka tõmblema mõjutab ka see kohe energia hinda ja saadavust ja hopsti saab sellest stabiilsest tootmisest kallim.
Eratarbijal on võime ka oma tarbimist natuke paremini juhtida, see tähendab et kui nädalas on vähemalt paar tuulist päeva mil hind on soodne saab laksata osad tegevused sellesse perioodi(nõude- ja pesu pesemine näiteks), paljud kes praegu börsielektril on- just nii teevadki, mul endal oli eilne elektri tarbimine ca 8kwh, kui tavapärane on 20-30kwh vahel Tööstused, kellele energia hind on päriselt kriitiline on aga enamajolt nagunii oma riskid maandanud ja mahud ja hinnad fikseerinud, neid see kõikumine niiväga ei huvita.
Tööstus hindab üldist elektri hinnasituatsiooni minevikus ja ka tulevikuprognoosides ja siis otsustab, et kas jätkata siin tootmist, või kuhugi teise riiki oma tootmisega kolida. Seega tööstust kotib see vägagi. Kui elekter on kallis, lähevad ka riskide maandamised kalliks maksma ja lõpuks tehakse fataalne otsus.
Teisest küljest, kui riskid on maandatud, siis miks Eesti suurim elektritarbija “Estonian Cell” oma tootmist aeg-ajalt ajutiselt sulgeb sel ajal kui elektrihinnad on laes? Neil ei tohiks ju maandatud riskide tõttu stabiilse elektri hinna puhul mingit vahet olla, mis hind parasjagu turul on? Või ikkagi on nii, et suur osa tootjaid ei taha oma riske maandada, kuna see tegevus läheb liiga kalliks kätte?
“palgid lähevad graanulitehasesse” - see on idioodi jutt. Palke, millest saaks toota saematerjale, ei aja Eestis keegi ahju. Need on selleks lihtsalt liiga kallid.
Muidugi on ka võimalus, et hr majandusemigrant ei tee vahel küttepuul ja saepalgil.
Küttepuud aetagu ahju ükskõik millisel kujul, sel pole vahet.
Kogu see subsiidiumi-jama meenutab nõuka aegset följetoni värseklt tehasesse suunatud noorest entusiastlikust Insenerist, kes tuleb välja ettepanekutega, kuidas praagiprotsenti oluliselt vähendada. Direktor teeb ta pihuks ja põrmuks – kui praagiprotsenti vähendada, siis kuidas kurat kavatseb ta vanaraua kogumise plaani täis saada. Tahad kõiki preemiast ilma jätta või, kuradi oinas.
Just nimelt tööstust kotib hind, mitte selle kõikumine, kui sunnime põlevkivijaamu või tuumajaamu veelgi enam oma võimsust reguleerima kui nad praegu seda teevad, siis mis arvad, mida see omakorda hinnale teeb, eriti kui veel rikkeid tekib süsteemis?
Arusaam, et n-iteks põlevkivijaam või tuumajaam odavalt ööpäevast tarbimistsüklit teenindada suudavad, on unistamine.
Hinnakõikumine või lausa võimalik füüsiline võimsusepuudujääk ei koti tööstust? See on küll huvitav mõte.
… sunnime tuumajaamu veelgi enam võimsust reguleerima … Prantslastel on üle 70% elektrist tuumajaamadest, kas nad on sellega miskitpidi väga hädas?
Väga tore, et sul õnnestus pesupesemine päeva võrra edasi lükata. Kui mitu päeva saaksid sa seda järjest teha? Või soojuspumba seisma panna? Aga mis siis, kui ülehomme on veel kallim - maksad topelt siis?
Idioodi jutt on see kui räägitakse, et graanuliärimees lähtub puidu sihtkoha määramisel ideoloogiast, mitte rahast.
Draxil on olnud kogu aja probleeme sertifitseeritud puidu/graanulite hankimisega. Samas UK subsiidiumid on väga suured. Kui keegi pakub sobivaid graanuleid, siis nad ei küsi, kust need pärinevad ja on nõus maksma väga head hinda (sest riik maksab neile väga head rohetoetust).
Sellest tulenevalt on kasumlikum ajada palk graanulimasinasse kui sellest rohkem kulutades saematerjali toota.
Tüüpiline rohepesuturumoonutus läbi maksumaksja raha ümberjagamise ja bürokraatia.
Pmst sama teema nagu seisvatele tuuleparkidele peale maksmine. Normaalne inimene ei teeks seda, aga maksumaksja raha las põleb. Hea et niigi odavalt seda mittetoodetud elektrit ostame!
Sa ei pannud tähele, seda, et ma rääkisin odavast ööpäevasest elektritarbimisele vastamisest puhtalt tuumajaaama ja põlevkiviga, kui tuumajaam ei huuga täiskoormusel siis mis arvad, kas tootmisühiku hind kasvab või langeb?
Ma ei rääkinud sellest kas see on võimalik, kuskohast tuleb arusaam, et tuumaenergia on odav, kui ta töötab pool aastast näiteks 50% võimsusega? Rahvas maksab selle samamoodi kinni.
Mu jutu uba on selles, et otsida tulebki erinevate energiatootmisvõimaluste ja tarbimistsüklite vahel tasakaalu, mitte kalduda kord ühele poole kraavi ja siis sealt kraavist välja ronides pauhti kohe teisele poole kraavi.
Jube jube, kuidas meie veel elus oleme? Ometi meil on kõik kordi hullem siin. Polegi tuumajaamagi.
Kas ma olen väitnud et tuumajaamaga on halb, väga hea oleks kui meil tuleks ka 70%, ma olen kahe käega poolt!! Ma räägin sellest, et mõne arust tuleks kõik panused vaid põlevkivi (või tuumajaama) peale panna, ehk et ennast reguleerima peaks vaid tuul ja päike ja muul laskma vabalt tiksuda. Teeb see meie elektri pikas aknas odavaks ja kättesaadavaks, kui kõik juhitamatu süsteemist välja rookida?
Tuul ilma salvestuseta on nonsens. Päike on meie kliima jaoks vales faasis - toodang miinimumis sel aastaajal, kui tarbimine (ja kasvavas mahus!) on tipus. Mõlemad vajavad seega samas mahus asendusvõimsust, kui tahame, et meil elekter garanteeritult olemas oleks. Tuleb odav kuskilt otsast?