Vaieldav. Tarbimise tipud ei esine ainult ainult aastaaega lõikes vaid ka nädalasiseselt (nädalavahetus vs äripäevad) ja ööpäevasiseselt (öö vs aktiivsed äritunnid). Selleks viimaseks näiteks (söe)soojusjaamad küll eriti asjakohased pole. Lõpuks taandub kõik eelistustele - kas me tahame, et hinnad oleks stabiilsed, aga püsivalt üsna kõrged või kõiguvad suures amplituudis, selliselt et tiputundidel on elekter väga kallis, aga ülejäänud ööpäeva suhteliselt madal.
1 Like
Vaata pilti täpsemalt, see on ühe päeva sisene graafik, mitte aastane. Ja vaata milline tootmine kõige rohkem muutub.
See graafik ei ole relevantne. Hüdroenergia? Eesti?
Järjekordne kriitiline arvamuslugu tuulikute subsideerimise teemal:
- enamus riike on aru saanud, et subsideerimine vaid rikub ja solgib turgu. Nii võetakse kasutusele ka “kahjmulikud, ebaratsionaalsed” lahendused ja piirkonnad. Rahvas hakkab ju seda kõike kinni plekkima
- Soomes puudub taastuvenergia tasu?, lisandub võrgutasu. Suve kohta näide, kus tuulise ilmaga on nt. meretuule energia hind 0 ümber. Meie puhul tuleb siis hinnaks ikkagi 65 eur/Mwh (toetus), soomes aga jätkuvalt 0+võrgutasu ümber. Ehk konkurents riikide vahel kannatab tohutult. Sellisel suvisel perioodil me subsideerime suure osa tootmisest, sest meretuule park on võimas ja teisi turule ei lase.
- Kuigi kliimaministeeriumile ja peaminister Kristen Michalile meeldib rääkida taastuvenergeetika toodavast odavast elektri hinnast, on see ainult üks osa elektripirukast. Kui ministeerium hindab, et tuuleparkide toetuseks kulub suurusjärgus 2,5 – 3 miljardit eurot, siis jätavad nad sujuvalt rääkimata selle, mille ütles välja Latvenergo juht Mārtiņš Čakste - et teist samapalju tuleb juurde pumbata taristusse, mis omakorda tõstab võrgutasusid oluliselt.
PS - väidetavalt maksab kogu see “punapööre” ca 15 mldr eur ja me EI saa odavamat energia hinda.
8 Likes
See, et soojuselektrijaamadega ei suudeta tarbimise tippe korralikult katta, sest nad pole piisavalt paindlikud tootmist suurendama-vähendama, tundub küll väga küsitav .
Huvitav kuidas neid näiteks 1995.a. siis kaeti ? Mida muud meil peale soojuselektrijaamade Eestis siis üldse oli ? Ja isegi välisühendused olid ilmselt nõrgavõitu, minu mälu järgi me müüsime küll elektrit välja Lätti sellal, kuid neilgi olid ju tarbimise tipud ja madalseisud samasugused, ega laupäeva öösel vastu pühapäeva tohutud tootmisvõimsused ettevõtetes ei huuganud
3 Likes
Nii tuumajaamad kui soojuselektrijaamad katavad tippe mõlemad ühtemoodi – nende reaktorite/katelde võimsus on reguleeritud tippkoormuse peale, aga vastavalt tarbimisele reguleeritakse seda energiahulka, mida saadetakse turbiinile, ehk siis ülejäänud energia lastakse lihtsalt loodusesse.
Siin toodud pildil oleva graafikul “Finland” tabulatsioonis reguleeritakse hetkel soojuselektrijaamade generaatorite võimsust, tuumajaamade võimsus kasutatakse kõik maksimaalselt ära. Tõenäoliselt on põhjus selles, et tuumajaamadel on generaatorid tunduvalt võimsamad kui soojuselektrijaamadel, seega ka efektiivsemad. Igas võrgus on energiatootmise seadmeid, mis on kohandatudki kiirelt reageerima tarbimisele ja seega muudavad pidevalt oma võimsust. Miks Soomes hüdroenergia oma võimsust ajas silmnähtavalt ei muuda, ei tea öelda.
Generaatorid peaks kõikidel juhtudel sarnased olema, hoolimata kus vesi auruks tehakse. Kasutegur mälujärgi 30-33%, vahet pole. Vahe tuleb sisse sellest, millega vee keema ajad e kütuse hind (ja lisaks moodsad smaksud jms). Tuumajaamas kütuse hind imeväike per MW.
To: Uiboupin-Toomas. Tuumakütuse hind võib väga väike olla, aga kuna kogu tuumajaama rajatis on maksma läinud röögatu summa, siis tuleb sellest jaamast ka võimalikult kõike välja pigistada.
1 Like
Kust tuumakütus euroopasse tänapäeval tuleb, tiblalt?
Edit.: miski tõenäosus isegi, et ei tule: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_uranium_production#World_Nuclear_Association_(2022) - see muidugi kaevandamise data, rikastajaid vähe.
Rosatom says it supplies 17% of the world’s nuclear fuel. The U.S., the largest producer of nuclear energy, relies on Russia for 20% of its enriched uranium, although that is limited by an import cap that pre-dates Russia’s invasion of Ukraine. A pilot programme in Ohio successfully produced HALEU and a request for proposals was launched in January. Today’s nuclear plants typically rely on uranium enriched to 5% purity. Congress is also poised to cut imports of Russian uranium.
Soomes on päris kõrge elektriaktsiis.
Ei ole kordagi kuulnud, et uraani müük oleks venemaale eriline sissetulekuallikas. Pigem paistab tulus olevat vene tuumajaamade müük, ehk siis nende rajamine teistesse riikidesse.
Maailmas suurim uraanitootja peaks olema Kasahstan, aga ma ei tea kui suur osa sellest on venemaa käpa all. Kasahstan toodab 2,8 korda rohkem uraani kui teisel kohal olev Kanada. https://www.nasdaq.com/articles/top-10-uranium-producing-countries-updated-2024
Sillamäel on toorium, mitte uraan. Väidetavalt küll tulevikutooraine, aga seni minuteada ühtki (väljaspool laborit) töötavat eksemplari pole.
Kuidas saab riigi raha jagamise arutelu olla kinnine?
Koalitsioon hääletas tuuleparkide arutelu istungi kinniseks
7 Likes
No aga just sai ju;
2 Likes
Jah, sidrunite eest on kõik võimalik.
2 Likes
Kuulsin just raadiost poole kõrvaga, et viimase nädala tuulevaiksetel päevadel tuli tuulikutest 1% tarbimisest.
Mõtisklen endiselt edasi kuidas meid aitaks, kui paneme miljardid alla ja selle tulemusel on meil 2-3 korda rohkem tuulikuid? Siis on vaja tuulevaiksetel päevadel ikkagi 98% elektrist kusagilt mujalt saada. Ehk mis maksab sellises mahus tootmisvõimsuste reservis hoidmine igapäevaselt? Ajal kui tuul juhuslikult puhub?
13 Likes
To: mutionu. Kõige kurvem on asja juures see, et isegi kui meil oleks see maa-alune pumphüdroelektrijaam või paljude poolt kiidetud akupangad Kiisal ja Arukülas, oleks need juba ammu tühjaks “söödud” ning elektrit poleks kusagilt mujalt võtta, kui ainult fossiilidest või puiduhakkest. Viimast muidugi ei jätku, sest see kõik läheb Taanisse või Inglismaale.
3 Likes
Ma olen siin juba aastaid rääkinud - kõik senised projektid kokku liites saame minutid (parimal juhul tunnid), tuulikute puhul on vajalik suurusjärk nädalates. Vastuseks tuleb propellerimeestelt ainult määmäämää.
8 Likes
Seetõttu Kiisa ja Aruküla akupargid ehitataksegi sellel eesmärgil, et need tõstavad elektrivõrgu stabiilsust, suudavad väga kiirelt reageerida võrgus toimuvatele häiretele. Nad ei ole mõeldudki selleks, et need tunnid, kui elektri hind 400+ eurot MWH on, toodaks akud turule odavat elektrit ning Estonian Cell ei peaks oma tootmist kinni panema, mida see just möödunud nädalal tegi.
2 Likes
No vot, sellest pole varem üldse räägitud. Mingi ülekoormustasu on vahel vilksatanud, aga mis see on ja kui suur? 800% rsk.
„Soome ekspordib elektrienergiat hinnaga 11,3 eurot megavatt-tunni eest, aga Eesti impordib seda 92 euro eest. Mis juhtub selle hinnaga kaablis?“ küsis Durejko retooriliselt.
Praeguse elektrisüsteemi ülesehituse juures jääb kahe hinnapiirkonna vahe süsteemihalduritele. Durejko teatel laekus Eleringile eelmisel aastal sel viisil ülekoormustasuna üle 80 miljoni euro. Sama summa jäi ka Soome süsteemihaldurile Fingrid. „Baltikum on toetanud Soome elektrienergia hinda umbes poole miljardiga viimase viie aasta jooksul,“ ilmestas Durejko.
Eesti Energia juhi sõnul peaks valitsus mõtlema, kuidas riikide vahel tekkivat ülekoormustasu jagada ühiskonnaga, mitte jätma seda täismahus süsteemihalduritele. „Me peaks mõtlema, milline regulatsioon ja toetusskeem on tulevikus ühiskonnale kõige kasulikum. Praegune süsteem ei ole seda, kui me ei oska seda raha paremini kasutada meie majanduse arendamiseks,“ rõhutas Durejko.
Regulatsiooni järgi peaks süsteemihaldurid seda ülekoormustasu kasutama uute ülekandevõimsuste rajamiseks, mis pudelikaela eemaldaks. „EstLink 2 valmis 2014, see on 10 aastat tagasi. Järgmine ühendus tuleb umbes 10 aasta pärast. Kui 20 aastat korjata seda tasu meie elektrihinnast, ei ole see mõistlik käitumine,“ ütles ta.
2 Likes