Kahjuks on see tõsi, et maainimeste vastumeelsust tuuleparkide rajamise suhtes kannustab aastate jooksul kasvanud usaldamatus riigi suhtes ning teadmatusest tulenev ebakindlus. Selleks, et sellistes tingimustes teaduspõhisusega inimesteni jõuda, tuleb lisaks väga keerulise info edastamisele tegeleda samal ajal ka usalduse loomisega. Inimesteni voogab lainetena vandenõuteoreetilist umbluud, mille hindamiseks ei ole koolid neile piisavalt ettevalmistust andnud. Nii saabki otsustavamaks mitte teadus -ja arvudepõhine arutelu, vaid selle hääl, kes lihtsalt kõige suuremat kisa teeb.
1 Like
Taro oli oma graafikuga 1. Stuudios naljakas, kuna ta ilmselt puudus neist loengutest, kus räägiti, et kauba hinna alanemine mahu kasvades sõltub müügist.
Kui 5x rohkem tootmist teha kui ära suudetakse müüa, nii et 80% tuleb ära visata, siis müüdud ühiku omahind on raamatupidamislikult (ja ka tegelikkuses) 5x suurem kui siis kui toota vaid müügimahu jagu. Ok, ta väidab, et tänu suuremale tootmisele saab odavamalt, ehk siis 4,5x on ühiku hind kallim. Samas ma ei usu millegipärast sadadest pisikestest tuulikutest (võrreldes näiteks 2+ GW tuumajaamaga) tulenevasse erilisse mastaabieffekti. Vähemalt see omahinna lõikumine teljega tundus absurdne. Pigem hakkab tuulikute hind teatavast küllastustasemest kasvama, kuna soodne geograafiline ressurss saab otsa.
Taro võttis oma näite keskkoolile mõeldud majandusõpikust. Tuumajaamal on meil mõtet ainult siis, kui see rajada kõigi kolme Balti riigi peale ühiselt ja isegi siis on üsna riskantne nii väikesel turul kogu tootmine panna ainul ühele (tuuma)jaamale. Soomes on reaktorite seisakuid ikka ette tulnud. Meil tähendaks see põhimõtteliselt pimedust.
1 Like
Kuidas tuule ja päikese puudumine terves regioonis pimedust ei tähenda, aga tuumajaama ühe reaktori seisak ca 20-st reaktorist regioonis tähendab?
Regioon oleks siis Läänemeremaad.
1 Like
Minu jaoks on üllatust, et meile planeeritav (mini?)tuumajaam tähendab 20 reaktorit. 20 reaktorit on siin piirkkonnas samasugune ilmselge üledimensioneerimine, mida sa ise just põhjusega maha tegid.
-
See õpik on makro kohta, kuna räägib üldiselt töö ja palga mõjust nõudlusele. See, et me propellereid 5x rohkem ehitame kui vaja, annab lisatööd heal juhul mõnesajale inimesele ja ei tekita elektri järele erilist lisanõudlust.
-
Kusjuures lõik algab lausega mis ütleb, et vajalik on, et tootmine oleks potentsiaalsest väiksem. Samas Eestis pole potentsiaali toota 5x maksimaalne tarbimise maht suvaelektrit. Ehk siis miski 8GW. Seda pole kuhugi müüa, kuna kogu regioonis kõigub sellise elektri tootmine samas rütmis.
Püsivat voolu aga on võimalik ka topeltkoguses naabritele maha müüa ja vajadusel siis 1.5GW sisse osta samu liine pidi, kui 10% ajast tõepoolest see ei tööta.
Siin käis läbi huvitav väide Hiina kohta, et nende taastuvenergia ei mahu enam järjest rohkemate kindlate jaamade turuletulekuga turule ära.
Pane lollile blokk peale ja ära vasta talle rohkem.
4 Likes
Ma räägin näiteks 2 reaktoriga Poola ehitatava L-Korea võtmed kätte analoogist.
20 reaktorit on regioonis, st Läänemere ääres, kus on enamvähem sama ilm igal pool. (Võibolla ka 10, aga see ei muuda põhimõtet.)
Tuuleenergeetika aspektist - täna suhteliselt kallis elektrihind ja tuult päeval ~4 m/s.
Tundub nagu “tuulevaikne ilm”, aga tegelikult ei ole. Üle 5 m/s tundub, et puhul meil keskmiselt ikkagi üsna harva. Äkki ~25% päevadest. See tähendaks, et kusagil seal ~ 5m/s tuule kiirus (nagu täna) ongi keskmisena üsna keskmine/tavaline Eesti ilm ja selline 7-10m/s kus tuulikud juba kiiremalt saaksid pöörelda, satub ainult mõnedel päevadel/nädalatel.
Kokkuvõttes, siis see ~200€/MWh tundubki olevat praeguste gaasihindadega see uus tasakaalupunkt, kus keskmise tuulekiirusega meie elektrihind praegu kõikuma jääb.
1 Like
Tuulekaardi järgi on meil üle riigi keskmiselt 6-8m/s tuult.
to: raulir. Sellest 20-st reaktorist Läänemere piirkonnas oleks siis kasu, kui kogu Läänemere kallas oleks ümbritsetud niivõrd võimsate elektriühendustega, et mistahes servas elektri tootmine leiaks tarbija kasvõi diagonaalis teisel pool Läänemerd. Praegu seda võimalust ei ole - pole liine välja ehitatud.
See sinu keskmine kõlab nagu meeste riistapikkuse teema - Peetris oli 17,5, Maardus 15 cm. Erinevus tuli sellest et Maardus mõõdeti, aga Peetris küsitleti.
5 Likes
Keskmisest olulisem on ilmselt mediaanväärtus.
Need kolm tormist päeva kuus võivad keskmist kergitada, aga enamikel päevadel pole ikka tuult piisavalt, et elektrihinda madalal hoida.
1 Like
Kui sa vaatad hetketootmist, siis päike-tuul suht nulli lähedal ehk energia tootmisel mediaan ei vääri mitte s****gi. Elektrit sealt pole. Ja õnneks on selline kehva suusailma temperatuur.
1 Like
Tuumaenergia vastu võitlemisel on läänes pikk ja punane ajalugu. Võta suvalt valitud aktivistide pundi leht wikis lahti ja üle pooltel juhtudel on asutajad otseselt miskise NSVL/Venemaa fännklubi liikmed. Ega selle kõige taga Euroopas muud pole kui NSVL/Venemaa mõjutuskampaaniad vajadusest gaasi müüa : ) Ja samal ajal sisetarbimiseks kirjutati raamatuid vahvast Aatomikust, kes kõike suudab…
Prantsusmaa toodab 70% elektrist tuumaga, elu on ilus ja jääb isegi naabritele ekspordiks üle. Kui sõda algas, oli välispoliitikas vahet tunda - Prantsusmaa oli ja on Venemaa suhtes tunduvalt ülbem kui tuule-gaasi Saksamaa.
Tööstusinvesteeringute jaoks Eesti asukoht juba omab sõjariski kuvandit, pane otsa veel ennustamatu energia sisendhind ja keegi ei näe mõtet siin rohkemat kui turismitalu arendada. Heldimusega hakatakse veel aegu meenutama, kus Rikas Välismaa Onu siia mõne koostetehase rajas.
4 Likes
Tegelikult piisab kui samas sõltumatus tootmisregioonis on ca kolm ühendust naaberregioonidega, mis summaarselt lasevad läbi ca 1,5x rohkem kui tootmisregioon toodab.
Tuumajaama puhul on tootmisregioon üks jaam. Kõrvalolevate jaamade seisukord ei sõltu konkreetsest jaamast.
Tuule ja päikesejaamade puhul on tootmisregiooniks vähemalt 1/4 Euroopat.
Ehk siis tuumajaamade puhul pole vaja 20 geograafilises regioonis (aka taastuvenergia regioonis) oleva jaama koguvõimsusega ühedusi juhuks kui üks jaam toodab liiga vähe või palju. Tuule- ja päikese puhul aga on need vajalikud.
Alternatiiv on hädaolukorra jaoks mõeldud jaamad, näiteks gaasijaamad. Kui tuuma puhul neid kasutada, siis on vaja max ca 1/5 võimsusest. Tuule/päikese puhul aga kogu tarbitava võimsuse jagu. Samas võib see olla siiski odavam kui ehitada 17x üledimensioneeritud kõrgepingeliine igasse Euroopa otsa.
1 Like
Puhtalt tuumajaamade puhul ei ole vaja tõesti ehitada üledimensioneeritud võrku. Igas elektrijaotuspiirkonnas iga tootja omab piisavalt oma enda tarbijaid ja kõik on omvahel balansis. Suureneb tarbimine mingis piirkonnas, ehitatakse sinna uus tuumareaktor juurde (nagu soomlased teevad). Siis ei saa ka käsitleda ka neid “20 reaktorit” kui ühtset elektrisüsteemi, vaid iga piirkond on ikka oma elektritootmisega ja -tarbimisega. Nagu näiteks: ei praegused Estlinkid ega ka Leedu-Rootsi kaabel ei taga elektrivarustatust Balti riikidele, seda tuleb meil endil tagada.
Üledimensioneerimist eeldab ikka juhuelekter - päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid. Juhuelekter ehk võib-olla tõesti töötab paremini kui toodetud elektrit saaks röögatult kaugele transportida, et sellele tarbija leida. Võib-olla see paistab juba praegu Lääne-Euroopas välja, aga Põhja- ega Ida-Euroopas küll mitte.
Elektrijaotusvõrgu üledimensioneerimise korral võib muidugi tekkida selline fenomen, et ei Balti riikidesse ega põhjamaadesse ei olegi enam mõistlik päikeseelektrijaame rajada, vaid kogu päikeseelekter tuleb Sahara kõrbest või veidi ka Pürenee poolsaarelt.
1 Like
Seda ma ju räägingi kogu aeg.
Päike tasub lähipiirkondadest ära vaid Sahara kõrbes.
Juhuelekter vajab erinevatel hinnangutel 5-17x üledimensioneeritud kõrgepingevõrku, mis ulatuks 3000+ km kaugusele. Lisaks kohalikele kogumisvõrkudele.
Tuumajaamad samas on igaüks omaette “tootmisregioon”, mis ei vaja ei kogumisvõrku ega ka ühendusi kaugemale kui naaberjaamade juurde.
3 Likes
Tagasihoidlikult segan vahele. Kuidas te tuumajaamaga tiputarbimist katma hakkaksite?
3 Likes
Tuumajaam on mõeldud baaskoormuse katmiseks ja enamasti ei kauple turul vaid otselepingutega nii suurtarbijatega kui ka elektrimüüjatega. Kuna suvine baaskoormus on madalam kui talvel siis suvel on osa reaktoriplokke remondis. Tippusid on kõige odavam katta hüdrojaamadega millede lüüsid on kiirelt reguleeritavad. Kui hüdrot ei jatku siis soojuselektrijaamadega. Kõige kallim on tippusid katta gaasijaamadega, eriti kallid on kolbmootoritega gaasijaamad mida on mõistlik hoida ainult avariireservis kui mõni teine jaam ootamatult välja kukub. Lisan pildi hetke Soome tootmisvõimsustest.
2 Likes