Eks nad demonteerivad mingid jupid nendest vene liinidest igal juhul ja sarnasel viisil, aga enne juhtme läbilõikamist üldjuhul katkestatakse liinid mõlemalt poolt (ka Vene alajaamast, juhtimiskeskused nii palju omavahel ikka suhtlesid) ja pannakse maandused peale, enne tõesti tangidega kallale minna ükski kainem elektrik ei julgeks.
Huvitav hüpotees muidugi kui vene pool nii-öelda ignoks ja ei teeks kaitselahutusi, et kuidas siis neid liine demonteerida? 
Ühtegi head lahendust siis polekski, peaks nt. Drooni ja rippuva nööriga liini sõitma, avariilise väljalülituse tegema ja siis loogad läbi lõikama. Vast said ikka lihtsamalt.
Meenutame vanu aegu ka?
„Kutsusin kokku tuuleenergiaga tegelevad riigiasutused ja ettevõtted, et ühise laua taga leida koostöövõimalused tuuleenergia tootmiseks ning lahenduse seoses Aidu tuulepargi probleemidega,“ ütles rahandusminister Martin Helme. „See on üks võimalus panustada sellesse, et Eesti oleks aastal 2050 kliimaneutraalne.“
Ja et veel huvitavam oleks, meenutame seda ka, kuidas Ekre karmimaid koroonapiiraguid nõudis. 
https://www.delfi.ee/artikkel/89204737/ekre-raagib-koalitsioonipartneritele-vastu-noutakse-karmimaid-meetmeid-koroonaviirusega-voitlemiseks
Vanasti nimetati neid poolkoksi mägedeks, nüüd nimetatakse hellitvalt prügimägedeks. VKG ise nimetab hoopistükis “laopinnaks”.
Poolkoksi mäel on kõrgust miski 170 meetri. Ja aeg-ajalt lähevad need poolkoksi mäed põlema.
“Oma olemuselt ei ole seal midagi keerulist. Me suurendame olemasolevat laopinda seitsme protsendi võrra. Me kasutame täpselt samasugust infrastruktuuri ja ladestamistehnoloogiat. Keskkonnamõjude hindamine näitas seda, et mõju keskkonnale ei suurene,” rääkis VKG juhatuse liige Raivo Attikas.
Praegu vist väga põlema ei lähe - kallist kraami nopitakse hoolega välja.
50ndatel oli teine lugu. Sellest ajast pärineb Kukruse, ehk nagu kohalikud ütlevad, ”Eesti ainus tegutsev tulemägi”.
See on siiamaani seest kuum.
Homne elektrihind.
Mõne ususõdalase jaoks jaoks on homne kallis põlevkivielekter odav, aga see odavam elekter, mis on siis, kui tuul puhub ja päike paistab, kallis. Kellele ainult see kallim sobib, siis see makskugi iga päev seda homset elektrihinda. Maksku minu eest ka! Aitäh 
Enamik siinsetest foorumlastest pole mitte tuuleenergia vastu, vaid nende arutute dotatsioonide vastu, millega rikutakse kogu turg.
Kui vastab tõele meie juhtministrite mantra, et tuuleenergia on kõige odavam, siis miks sellele üldse dotatsioone vaja on? Kõige odavam energia konkureerib kõik kallimad tehnoloogiad ka turupõhiselt välja.
Artiklist:
Tänasel süsteemil on ka oma varjukülg: viimane, kes turule pakkumise teeb, ei saa mitte kunagi oma kapitalikulu tagasi teenida. Ainuke kulu, mis talle kaetakse, on opereerimiskulu. Algset investeeringut, mille ta ehituseks tegi, pakkumisse panna ei saa, ja kuna temast kallimat pakkujat ei ole, siis ta seda kõrgemat hinda ka kunagi ei saa.
Tulemuseks on see, et näiteks meie põlevkivijaamad – isegi kui nad saavad turule – ei teeni sealt kasumit, välja arvatud juhul, kui väga kallid diiselgeneraatorid vms ressursid ei löö hinda väga kõrgele. Sama saatus ootab ka näiteks tuulegeneraatoreid ja tuumajaama, kui need on alati hinnakujundajaks. Jah, meie tarbijatena võidame, kuna nende kõigi opereerimiskulud on väikesed ja kütuse komponent olematu, aga kes peaks tahtma ilma riiklikute dotatsioonideta teha investeeringut, mida ta mitte kunagi tagasi ei teeni?
Muidugi on ka see võimalik, et homme pääsebki turule mõni gaasijaam. https://tradingeconomics.com/commodity/eu-natural-gas
Kus meil siis siin põlevkivist jutt on? https://www.err.ee/1609602188/elektri-korge-hinna-pohjuseks-on-vahene-tuul-ja-paike-ning-kallis-gaas
Auvere on olnud iga päev turul aasta algusest. Välja arvatud üks rike paar päeva. Omahind Auvrel 90 €/MWh.
Võin küll eksida, otsest keeldu minu teada ei ole. Lihtsalt turujõud tekitavad mingeid laadi käitumisi.
Ka kapitalikulu sisaldavat pakkumist ei keela keegi Nordpoolil teha. Ainuke asi, et siis on tõenäosus suurem, et turule ei pääse.
Tegelikul pakutakse mitte opereerimiskulu vaid niinimetatud marginaalkulu baasil. On kahte liiki marginaalkulu - lühiajaline marginaalkulu (kui palju on vaja raha et täna olemasolevate vidinatega veel üks megavatt toota) ning pikaajaline marginaalkulu (millise hinnaga saaks raha, kui enam olemasolevast masinast ei jätku ning tuleks uus masin ehitada järgmise megavati tootmiseks).
Enamasti pakutakse ikka lühiajalise marginaalkulu baasil - et kes see ikka kohe jooksvat raha kaotada tahab. Mõned julgemad pakuvad ka pikaajalise marginaalkulu baasil. Aga seal kallimas otsas on neid julgeid üsna vähe - turule mitte pääseda on juba väga lihtne.
Gaasielektrijaamad Lätis ja Leedus määravad hinna, sest Eestis elektrit tootvad põlevkiviahjud suudavad isegi süsinikukvootide ja muude maksudega koormatult odavamat elektrit toota.
Paistab, et tegu on kartellikokkuleppega ka, et hoitakse töös ainult piiratud hulka elektrijaamu, et elektri hind võimalikult kõrge oleks. Kasutatakse tuuletut aega ja katkist Estlink2 kaablit lihtsalt ära. Oleks Eestis tööl gaasi-avariijaamad, oleks ehk võimalik, et elektri hind ongi kuni 150 eur/MWh, mitte aga 300 eur/MWh.
Auvere suudab jah turul olla kuna tema CO2 on umbes poole madalam kui vanadel plokkidel, kuna kasutab lisaks põlevkivile biomassi ja uttegaasi. Eile kuulsime TV-st Kirjaneni suust, et meie puiduhake läheb suures osas Inglismaale kus üks elektrijaam kasutab seda sageduse hoidmiseks ja töötab kogu aeg. Nad kavatsevad seda laiendada. Tema sõnul on meil küllaldaselt madalakvaliteedilist puidujäädet, et seda kasutada nii Narva kütmiseks kui ka elektri tootmiseks. Mulle ka tundub, et meie peaksime tegelikult ehitama puiduhakkel töötava elektrijaama, mitte gaasijaamasid nagu valitsus pakub. Ilmselt pakutakse gaasijaamu sellepärast, et hinda üleval hoida, et taastuvad rohkem teeniksid. Tarbijale ei ole gaasijaamad soodsad, eriti viimaste uudiste valguses, et hind jälle tõuseb.
Mario Kadastik EPLis väidab, et börsipakkumisse ei tohi lisada kapitalikulu ega laenumakseid. Seda on varem kinnitanud ka Arvi Hamburg.
Kui päev-ette turul tehakse pakkumisi 24-ks tunniks korraga, siis miks ei võiks turule pääsemist arvestada 24 tunni summaarse miinimumina, mitte otsida igast tunnist oma miinimumi üles?
Kui põlevkivi jaam teeb 24-ks tunniks kokkuvõttes soodsama pakkumise, kui üks tund nullhinnaga tuulikuid ja ülejäänud 23 tundi kallist gaasi, siis miks ei võiks soodsam lahendus võita?
Seda vist teab juba igaüks, et gaasijaama saab kiiresti käivitada/seisata, aga põlevkivi jaama mitte eriti.
Too 4000€ kõrge hind tuli kah sellest, et põlevkivi jaama ei saanud üheks tunniks käima tõmmata ja (soodsam) pakkumine oli tehtud mitme tunni peale, aga see ei pääsenud turule… Kelle huvides see kalli gaasi põletamine siis ikkagi on?
No kusagil EL tasandil ju otsustati et gaas (enamasti venkkaripäritolu) on igati kosher ja roheline energia. Palju rohelisem kui kohalikud energia allikad.
Uuematel andmetel on gaas per toodetud energia vähemrohelisem kui kivisüsi. Kuigi gaasi põletamine annab ca 2x rohkem energiat CO2 kohta, siis kogu gaasi tootmine, transport ja vabanev metaan muudavad selle saastavamaks.
Mida sa mõtled summaarse miinimumi all? Tegelikult soojuselektrijaamad teevadki blokkpakkumisi tervele päevale. Sealjuures peavad nad veel arvestama võimaliku allakoormamisega. Näiteks turule mahuks veel 100MW aga nende pakkumine oli 200MW. Kui nende pakkumine oli 200MW allakoormamisvõimega 50%, siis nad mahuvad turule, kui nad saavad ainult 40% alla koormata, siis ei mahugi. Enefit Poweri uue juhi ühest esimesest intervjuust oligi aru saada, et nad ei osanud õieti blokkpakkumist teha ja ei pääsenud turule. Tema lause oli umbes mida sellist, et saime aru kuidas turg toimib.
Näiteks Auvere tänane tootmisgraafik. Oleks ta pakkunud nii, et alla koormata ei saa, siis ei oleks ta täna turul olnud.
Kus see otsustati või mis kujul? Gaasijaamad maksavad ju samuti CO2 kvooti, lihtsalt gaasil on see ~2x väiksem kui põlevkivil/kivisöel ja gaasijaama reguleerimine on märksa kergem. Pigem gaasi n.ö “üleminekukütusena rohelisemale energeetikale”, CO2 emiteerib, samas vähem kui kivisüsi ja millestki peab ju seda juhitavat võimsust tootma kui hüdrot ei ole ja tuumajaamu teha ei soovita.
See, et ta venkudelt tuleb on muidugi rõve, aga enamus siiski ei tule, antud allika väitel ~15% 2023a seisuga venemaalt, loodetavasti on seda vähendatud (nt. Ukraina kaudu tarnete peatamine hiljuti).
Aga peamine osa Euroopa gaasi tuleb ikkagi Norrast ja USA-st. Iseasi kui jätkusuutlik see on kui endal ressurssi napib, aga avariijaamadeks ja tipu reguleerimisvõimsusteks kärab igati minu arust, baasvõimsuse katmiseks mitte.