Eesti energeetika

Vaata Wikist Narva jõe pikiprofiili. Kui kogu Narva jõe langus võimalikult efektiivselt elektrijaamale ära kasutada, siis tulemuseks oleks ehk praegusest ainult 1,5…2 korda võimsam elektrijaam, ei muud. Lihtsalt suurvee aeg, millal saaks ohtralt elektrit toota, on seal samuti lühike, nagu ka Lätis. Pole vist mõtet ehitada hüdroturbiine, mis enamuse aastast lihtsalt seisavad?

1 Like

Nomaeitea - tuuleturbiine mis suure osa ajast seisavad ja päikeseparke kus 3 kuud pole voltigi tasub aga hüdroelektrijaama ei tasu?

2 Likes

Mis kellast täna tohin alustada kriisivarude söömist? Abikaasa on ostnud väga häid kriisivarusid.

15 Likes

Homme, Troim, homme. Siis kui oled ärganud. Ära kõike ära söö joo korraga.

2 Likes

Huvitav töö väikese kõrguste vahega ja merre ehitatavate pumbatud energiasalvestuste kohta

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1364032122002003

2 Likes

Lähenesin teaduslikult ja tekitasin kaks testgruppi. Panin ühte tuppa kinni kassi ja abikaasa ning teise tuppa poja ja koera. Jälgisin, kuidas mõjutab desünkroniseerimine mõlemat testrühma. Tulemus oli ootuspärane, sain ise segamatult ära süüa paremad palad kriisivarudest.

9 Likes

Katri Raik räägib Narvas levivast paanikast. Üldse olevat Ida-Viru inimesed altid nt ka pangapettustele. No tule taevas appi, sellise inimkapitali kvaliteediga tahavad poliitikud jätta muljet nutika majanduse arendamisest. Tambovi tase on Eestis igal rindel.

Õnnitlen kõiki Veremaa võrgust eduka lahtiühendamise puhul! Kuni pühapäeva õhtuni oleme saartalitlusel ja seejärel ühendume mandrieuroopaga.

Ma kuulsin Jüri Nikolajev Narvast andis teada, et ülekandevõimsus on küll nulli viidud, aga füüsiliselt “rubilnik” ei tule lahti. Asjaga tegeletakse :slight_smile:

Suurema ehitus juba alanud. Sügiseks esimesed 200 MWh valmis. Ka seda on muidugi liiga vähe. 2 GWh suurusjärk hakkaks juba tiputundide börsihinda ehk mõjutama. Aga pole kahtlust, et antud akupargi eesmärk on toimetada intraday 15 minuti turul, kus saab märksa kasumlikumalt äri teha.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120353700/kiisal-paigaldatakse-mandri-euroopa-voimsaima-akupargi-vundamenti

1 Like

Nägin täna hommikul videot, kus väidetavalt Leedu elektriinimene füüsiliselt lõikas korvtõstukis elektriliini läbi.

Kuskilt juhtusin möödaminnes lugema, et Läti taastuvenergi tootjatele toetusi ei paku, sest rahvas pole nõus selle eest maksma. Võib-olla on siia juba lingitud. Ei viitsi otsida.
Kas meie rahva käest keegi on küsinud?

2 Likes

Läti: x.com

Leedu: x.com

Eesti: x.com

2 Likes

Rändtsirkuse, kes arutelult arutelule sõidab eesmärgiga takistada nende läbiviimist, eemale hoidmiseks otsitakse aktiivselt võimalusi.

3 Likes

See Leedus läbilõigatav elektriliin ei sisalda suure tõenäosusega elektripinget. Vastasel korral oleks seal lõiketangide ja elektriliini vahel tekkinud kaarleek. Ei kujuta ette, et sedasi saaks voolu all olevat kõrgepingeliini läbi lõigata ohutult sellisel viisil.

Artikli sees selle video juures on kirjas, et see on tehtud 2024 juulis ja on Leedu-Valgevene liini lammutamisest. Ehk siis “video on illustreeriv.”

2 Likes

Jube Juss Paldiskis
Inimene tegi just enda nahal läbi Paldiski tuulepargi nn. helitesti. Suvel, kui rattaga jälle pikemaid sõite mugavam ette võtta on, plaanin isegi sellega mõne tuulepargi juurde sõita ja sarnaseid ,teste" teha.

1 Like

FB-s jagati sellist materjali:
"Rootsi näitel on hea vaadata millist tulevikku praegu ka meile organiseeritakse. Tuuleelektriettevõtete rahalised raskused on praeguseks väga selged: kolm Rootsi tuuleelektriettevõtet (Markbygden, Överturingen ja Aldermyrberget), mis alustasid tegevust aastatel 2019–2021, on juba pankrotti läinud. See käib kokku 252 tuuliku kohta. Investeeringute tasuvusajad on täiesti jätkusuutmatud: Lõuna-Rootsis 166 aastat, Kesk- ja Põhja-Rootsis ei tasu nad end kunagi ära. Riik ehk maksumaksjad on Rootsis tuuleenergiat toetanud juba 300 miljardi krooniga (27 miljardi euroga), kuid kogu sektor on endiselt kahjumis. Tuuleenergia põhjustab olulisi kaudseid kulusid, nagu elektrivõrgu bilansikulusid. Näiteks tuleb hüdroenergiat reguleerida madalal võimsusel ja isegi veest mööda juhtida ning lisakulusid toob kaasa varuelektrijaamade ülalpidamine.
Tuulikute läheduses asuva kinnisvara väärtus on langenud keskmiselt 19–23%, mis tähendab Rootsis ligikaudu 100 miljardi krooni (9 miljardi euro) suurust kahju. Mõnel juhul on pangad isegi keeldunud nendele kinnisvaraobjektidele laenu andmast. Ka mõju tööhõivele on väike. 200 välisomandis oleval tuuleelektrijaamal ei olnud ühtegi alalist töötajat. Hooldusautod käivad ainult elektrijaamadesse õli lisamas ning mitmel pool on maapind õlireostuse tõttu mustaks läinud.

Majandusteadlane Christian Steinbeck pidas 23. jaanuaril 2025 Rootsi parlamendis loengu tuuleenergia rahalistest väljakutsetest. Tema ulatuslik uurimus põhines tuuleelektriettevõtete enda aastaaruannetel ja ametlikel andmebaasidel ning hõlmas 91% Rootsi tuuleelektrijaamadest. Uuringu kohaselt ei ole tuuleenergia ilma valitsuse massilise toetuseta majanduslikult tasuv"

Eile oli artikkel, tõsi - Läti ei subsideeri tuuleparke.

12 Likes

See eest subsideerib Eesti maksumaksja Läti elektritarbijaid

8 Likes

Toetustega saab kõik kasumlikuks, ega nad ilma asjata riigieelarve küljes ripu ja maksutõuse põhjusta. Parim ärimudel kaasajal.

4 Likes