USAs, riigis kus on palju rohkem neegreid, kui Eestis on “Mars” šokolaadibatoonikese tükihind ~70 USA senti ja kaal 58 grammi. Euroopas on sama “standardbatoonike” 51 grammi ja hind ~90 eurosenti. Järeldus – palju neegreid põhjustab Marsi šokolaadi soodsama hinna. Päeva Kaur79 on sama heal tasemel kui alati.
12 Likes
Saab ka toetusteta: Saaremaa Roheenergia soovib rajada 14 tuugeniga meretuuleparki
Sellest Raudbetooni lühikesest elueast ma hästi aru ei saa.
Millal siis Tallinna teletorni lammutamine plaanis on? Sellel saab juba varsti 50 aastat täis. Esimesed mustamäe paneelikad on juba üle 60-ne. Ei planeerita vist lähema 50 aasta jooksul lammutada, sest investeeritakse renoveerimisse ja soojustamisse.
Viimatises Maalehes oli Allar Jõksiga intervjuu, kus ta siis selgitab, miks meie enda maavarade mittekasutamine kurjasti kätte maksab.
Maal elavat inimest ei koti üldse see kliima soojenemine või mingi ökomökojura. Tema põhimure on see et elekter oleks olemas, mida soodsama hinnaga, seda parem ja et talutööd saaks tehtud. Toit tuleb seni ikka veel põllult, mitte külmkapist.
1 Like
Kõrvalmärkusena - paljud “samad” või sama kaubamärgiga toiduained on ELis märkimisväärselt erineva koostisega kui USA-s.
Tavaliselt tuuakse põhjuseks “tarbijate erinevad maitseharjumused”, aga sageli on asi ka lihtsalt selles, et ELi seadusandluses päris sellist kräppi ei lubata toiduainetega inimestele sisse sööta.
1 Like
Oleks siis tuulepargid vaid raudbetoonist.
How long do wind turbines last? The expected service life of wind turbines is approximately 30 years. This does not mean that every individual turbine component is designed to last for 30 years.
Põhjalikum selgitus hetke kõrgetele elektrihindadele.
Hinnad on kõrged moonutuste tõttu, toetused CO2 jne.
Seltsimehed Stenbockis hõõruvad juba õnnest käsi, vasti saab jälle puutini käest odavat gaasi ja elektrit.
3 Likes
Kui põlevkivi poleks ja juhitav elekter oleks vaid gaas siis sa ei kujuta ette mis megataseme hinnad alles siis oleks.
Kallas saab Venemaalt tuua ehitusmaterjale teise maja tarbeks. Sai muidugi ka esimese jaoks aga siis hakkas segama meedia ebasobiv tähelepanu nendele kaubavoogudele. Päikseprillidki tuli osta. Hiinast.
Tsiteerimine on mõistlik - vähemalt on aru saada, kes millele vastab ja silme ees mõlemad osad.
Kusagilt lugesin, et betoonalus (vundament)…see pidi kestma kauem isegi vbl. 40a. Meretuules aga ehitatakse betoonvai - kaua selle tegelik vastupidavus soolases vees on, ei tea. Aga torni osa on metall ja kuna seal mõjuvad pidevalt risti pinged, siis metall kipub “väsima” ja tuleb asendada.
1 Like
Elektri kõrge hinna põhjendamine kõrge gaasi hinnaga on tsipa veider. Gaasi hind on praegu ca 55€/MWh. Gaasiturbiini kasutegur pidavat olema ca 50%. Paneb igasugu kapitalikulusid ja CO2-e ka juurde, aga üle ca 200€/MWh ei peaks see ikka minema. Rohkem tundub, et tootmisvõimsuseid lihtsalt ei piisa.
3 Likes
Saates räägitakse ja näidatakse põlevkivielektri tootmise jälge loodusele. Lisaks ei tasuks meil tänases geopoliitilises olukorras unustada, et ühte kohta konsentreeritud elektritootmise saab vajadusel üsna lihtsalt hävitada.
Kaur79, räägi meile palun, mitut hajusat, detsentraliseeritud, “delegeeritud vastutusega”, liiasusega ja tõrkesiirde-võimelist taristut oled sa ka kavandanud, planeerinud või koguni implementeerinud, et siin targutad?
1 Like
Nähes, et Ukrainas on löögi alla kogu territoorium, mis on kümneid kordi suurem kui Eesti, siis loota meil hajutatuse peale on kahtlane. Tuulikud ei suuda ka ilma võrguta midagi toota. Me võiksime küll teha ühe biomassi tarbiva elektrijaama Pärnu kanti ja teise Tartu kanti.
3 Likes
Eile, ühes saates, oli lõik aastast 2022. Kaja rääkis u. järgmist (õnneks on ta lapsesuu ja oskab asju välja rääkida): “jah, meil oli siin just kohtumine Läänemere riikidega uute meretuulparkide rajamise teemal. Et ehitada välja neid ühendav elektriliühenduste võrgustik, mis siis aitaks suunata seda elektrit just sinna kus vaja. Näeme siin tohutut potentsiaali.” Ja sel momendil sa näed silmist ja näost ära, kuidas ta ise teab, et varjab tegelikku motiivi ja ajab kärbest…
Hiljem, 2023 sõlmiti siis Baltic WindConnector ehk kaablite ühendus Saksamaaga. Tundub, et see tees ikkagi sai sellest Kaja jutust veel enam tuge.
Mihhail aga ei julge seda otse välja öelda, et varjatud eesmärk on? hoopis Saksamaa varustamine elektriga. Kuidas põhjendada eestlaste 2.6 mldr maksmist? Seep ta silmi pööritamas, erinevaid põhjendusi selleks välja mõtleb. Eksport olemuselt polekski niivõrd probleem, kui see, et lisanõudlus ajab meil hinda üles + see, et seda doteeritakse eestlaste rahaga (Simsoni väide, EL energiaturu regulatsioon vms.)
Näeme ju, et planeeritavad tuuleenergia mahud ületavad liigselt meie vajadusi. 1+1+1…tuleb kokku panna.
9 Likes
Paned kõrvuti kahe riigi hinnagraafikud ja samasse ka tuuletoodangu. Saab kohe selgeks, et suurimad käärid on tuulevaikuse korral. Kuidas meile täiendavate tuulikute püstitamine seda olukorda leevendaks mina ei tea aga õnneks on meil špešialistid, kes teavad.
Kindlasti ei saa Soomlaste hinnagraafikul kõrgete tippude puudumises süüdi olla tuumajaamad, sest põhjused …
5 Likes
Wiki järgi Soome elektritootmise suurused protsentides aastal 2024:
Hydro (17.1%)
Wind (24.0%)
Solar (1.4%)
Nuclear (37.6%)
Wood (11.4%)
Imports (3.8%)
Coal (1.5%)
Oil (0.3%)
Gas (0.8%)
Peat (1.1%)
Other (1.0%)
Miks siis ahvid küsivad, et Soome elektri hind on odav ja stabiilne, mis sest, et tuuleenergiat on seal nii palju rohkem võrreldes Eestiga? Sealne hüdroenergia katab ära suure osa sealsest tuuleenergiast.
Ja kui kui lisatakse uus tuumareaktor juurde, läheb asi seal veelgi stabiilsemaks.
Soomes paistab olevat u. 220 hüdrojaama: allikas
1 Like