Pole vaja merevett pumbata…
Meil on mujal seda magevett nii palju. Jõgedes/pirita suunamised, tallinna linna vee tagasipumpamine jne.
Ainus põhjus, miks Eesti peab ja praegune valitsus ka ise tahab põlevkivienergeetikast loobuda on EU nõudmine. MItte mingit muud põhjust ei ole!
[Seevastu on kukersiiti Eestis kaevandatud juba sadakond aastat ning selle varusid hinnatakse jätkuvat veel 25–30 aastaks. 2012. aasta lõpus ulatus Eesti kukersiidivaru 4,8 miljardi tonnini, millest kuni 650 miljonit tonni peeti kättesaadavaks.](Eesti põlevkivitööstus – Vikipeedia)
2012 aastast saadik on üksjagu juba ka ära kasutatud, tõenäoliselt alla 500 miljoni tonni alles. Kui samas mahus kaevandada, on 25 aasta pärast otsas.
Põlevkivielektrit trahvitakse (loe maksustatakse) umbes 5-6 erineval moel:
- kaevandustasud põlevkivi kaevandamisel (täna 5-6, vanasti 10+ miljonit tonni)
- aheraine ladustustasud (tuleb meeletu kogus lubjakivi, Estonia kaevanduse juures on mägi sadu miljoneid tonne)
- CO2 (tänaseks vähem kuna keevkiht katlas on temperatuur seal kuskil 800C ning lubjakivist CO2-te ei teki nagu see toimub tolmpõletuskateldes tempertuuridel >1000C )
- muud heitmed nagu väävliühendid, NOx jms. (tänaseks suht vähe, filtrid jms)
- tuha ladustustasud
- muud elektrimaksud taastuvenergia tasu, sageduse hoidmise tasu jms
Kahjuks on põlevkivi kütusena suht keskpärane värk ning seal on orgaanikat miski 15% erinevalt söest, kus on orgaanikat sõltuvalt konkreetses leiukohast kuni 90%.
1TWh elektri tegemiseks läheb umbes 1.26 miljonit tonni põlevkivi, see tuleb kaevandada ning pärast enamus sellest ka tuhana tuhaväljadele ladustada. Eesti tarbib miski umbes 8TWh elektrit.
Ehk osad need maksud/trahvid on kindlasti asjakohased, et reaalselt kulud allokeeritaks sinna, kus need tekivad.
Ilus helesinine järv, aga väga ujuda seal ei soovitata:
2 Likes
Wikisse vaadates:
Narva HEJ kõrguste vahe on 23m ja maxvõimsus 125MW veekuluga 600M3/s
Pirita jõe keskmine vooluhulk on 8M3/s
1 Like
Tuuleärikad käivad maakohtades ppt presentatsioone tegemas. Et pärismaalased tuuleusku pöörata, pakutakse neile ka kompensatsoone. Parkide arvutused on huvitavad: nt. näide, 80mw park, toodab aastas eelduslikult 240gwh energiat. Siis mudelisse elektri hind ja mõjusfääri jäävad majapidamiste arv ning tulem, kes kui palju kompi saab. Mida suurem tuleb rehkendus, seda suuremaid eelduslikke kompensatsiooni numbreid saab näidata.
Seda rehkendust vaadates tuleb pargi CF ca 35% !!! See ei saa ju reaalne olla? Või on jälle see kavalus, et ilustame numbreid > põlisrahvale saab näidata sedasi suuremaid kompensatsiooni nr > tegelikkus tuleb niru ja põlisrahvas sai taas tünga.
Reaalsus on, et kogu Eesti tuulenergia CF tuli ka eelm või üleelmine aasta vaid ca 19-20%.
CF - ehk reaalne efektiivsus
Miks te teete sedasi?
3 Likes
Küsimus endine, et mis see lahendus siis olla võiks? Olen märganud, et ükskõik, mida ka ei pakuta on sellele kohe teatav seltskond vastu, kes ainuüksi juba selle mõtte maapinnast allapoole tambib. Saadame kogu EU pikalt? Teeme exiti?
1 Like
Ainuke praeguste tehnoloogiate peal toimiv lahendus on baltikumi tuumajaam. Ainult, et mida rohkem me praegu tuulikuid ja päikesejaamu ehitame, seda valusam on tuumajaama ehitamise otsus. Kokku nad ei klapi ja hulk pappi läheb maha kandmisele.
10 Likes
Seda, et EU rohepöörasuses järgi annab, vist loota ei tasu.
Sellisel juhul saaks põlevkivi põletada.
1 Like
Kas kõrgemad ja võimsamad tuulikud võiksid olla äkki efektiivsemad?
1 Like
Kui järv vahel on, siis vooluhulk on sekundaarne.
Üritan leida asendust “energiasalvele”, mitte teha siin ülikasumlikku hüdroenergiajaama…
Eesmärk võiks olla HEJ sarnaselt 125MW x 3 vooluhulk aga ainult teatud aja, kui elekrihind on kõrge. Ala stiilis laseme 20% ülemiste veest tühjaks ja siis laseme taastuda.
Gemini abil arvutust tehes sain, et 20% ülemiste vett 20m kõrguselt saaks sisuliselt 5% Eesti aastasest kogutarbimisest. Mis oleks vägagi juhitav!
(puusalt pakun, et efektiivsus oli liiga kõrge ja pigem võiks see jääda 2-3% peale)
Jällegi rõhutan, et räägin siin “energiasalve” asenduse otsimisest…
1 Like
Kuskil eksisid järkudaga. Ulemiste on 9,6km2 ja 2,5m sügav. Kokku 24000000m3.
600m3/s vooluks jätkub seda ca 11 tundi.
1 Like
Ilmselt sul õigus… ja sellise mahuga, ma hakkan paremini ette kujutama seda energiasalve maaalust ehitist… Ulme.
1 Like
Asi on selles, et see järv on juba olemas. Need aheraine mäed on olemas. Need kaeveväljad on olemas. Põlevkivist elektritootmise lõppemisel need ei kao, need jäävad, nad juba on seal, kus nad on. Seda alusejärve pole millegagi neutraliseerida. Sinna järve ei lähe mitte keegi ujuma- ei nüüd, ei tulevikus.
Täpselt samasuguse arvutuse ma saatsin Tallinna Veele kui nad kastmisvee arvesti ära võtsid. Terve Tallinna peale kulus aastas kastmisvett ca 24 000m3 ja kastmisvee arvestus oli vaja lõpetada, sest vett on vaja säästa ja kliima ja värki öeldi mulle. Et koguge vihmavett, see on koššer. Ja siis veel öeldi, et nemad on uurinud, et tegelikult inimesed ei kastagi enamalt selle veega, vaid täidavad oma aedades lastele basseinikesi ja see ei ole kastmisvee sihipärane kasutamine ja on ebaõiglane teiste linlaste suhtes- kas te ei arva nii?
1 Like
Ebaõiglane muidugi. Inimesed korjavad oma kastmisvee pärast kokku, valavad kanalisatsiooni, aga solgi utiliseerimise eest maksta ei taha!
Nii ligikaudselt tuleb välja, et kui kaevata Ülemiste järv Paldiskis 100m sügavusele, siis suudab see toota/salvestada 11 tundi 500MW võimsust.
Tundub selline igati effektiivne investeering.
Üks just hakkas tööle ja on valmis laupäeval aitama võrku stabiliseerida, kui miskit peaks juhtuma. Väike siiski ja alles pilootprojekt, aga tehnoloogia on olemas ja suudeti Eesti oma spetsialistidega püsti ka panna. https://www.youtube.com/watch?v=0DoL2hg35Wg
Teise piloodi raames mitte sealt kaugel - Jõhvis, pandi eelmisel nädalal esimest korda elektrolüüser käima ja toodeti esimesed sajad liitrid vesinikku. Samuti Enefiti projekt.
1 Like
Suudab tasandada 2% erinevust tootmise ja tarbimise vahel 2,5 minuti jooksul. Vaja oleks vähemalt 200x rohkem.
3 Likes
Ma arvan, et piloodiks see akusalvesti jääbki. See on mõeldud selleks, et tagada elektri stabiilsus võrgus igal ajahetkel, mitte aga ei ole mõeldud selleks et teenida tulu elektrihindade miinimumi ja maksimumi vahelt. Räägitagu white paberites mida tahes.
Elektrolüüseri koha pealt on maailmas praegu jälgitav tendents, et neist loobutakse, kuna nendega pole midagi sellist saavutatud, et asi paistaks perspektiivse, kasumliku ja stabiilse tehnoloogiana.
750m sügavusele Ülemiste järve kaevates on vajaliku vee maht muidugi väiksem.
Kui asi oleks kasumliku tehnoloogiaga, oleks selle kaevamine ammu alanud.
Oleks tuuleenergia kasumlik asi, ei oleks vaja olnud riigi toetusi sellele ja poleks olnud vaja ka 9-aastat pausi vahepeal, kui Eestis ei kerkinud mitte ühtegi tuulegeneraatorit.
3 Likes